Miks lagunes kommunistlik režiim? (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti iseseisvumine

televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt väed 1989. a välja. 1989- 1990 idabloki maades varises kokku kommunistlik reziim. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ja paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem. 1988 Gorbatsov riigipeaks. 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan ­ NSVL Rahvasaadikute Kongress. Loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanikkonna elatustase. Mitu liiduvabariiki (ka eesti) võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täieliku iseseisvuse poole

Ajalugu

8

doc

Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine

ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude Liit vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve kadumine kiirendas poliitilise opositsiooni tekkimist. Lisaks tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformieelsed jõud. KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni,

Ajalugu

4

doc

Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine

KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5

Ajalugu

7

doc

NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine

NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus

Ajalugu

20

doc

Ajalugu 9. klass õpik - paragrahvid 28,29,30

ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda- kui teabevahendid. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli NSV Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Boriss Nikolajevits Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991­1999. Riigipöördekatse vastane. Jeltsin tunnistas Baltimaade iseseisvumist (20.08.1991 Eesti!) Bush ­ George H. W. 41. USA president aastatel 1989-1993. Lahesõda - külma sõja järgne maailma suurim sõjaline konflikt, mille põhjuseks sai Araabias juhtivale positsioonile pürgija Iraagi diktaatori rünnak Kuveidi vastu 1990. a augustis. Iraagi

Ajalugu

20

doc

Ajalugu 9. klass

ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda- kui teabevahendid. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli NSV Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Boriss Nikolajevits Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991­1999. Riigipöördekatse vastane. Jeltsin tunnistas Baltimaade iseseisvumist (20.08.1991 Eesti!) Bush ­ George H. W. 41. USA president aastatel 1989-1993. Lahesõda - külma sõja järgne maailma suurim sõjaline konflikt, mille põhjuseks sai Araabias juhtivale positsioonile pürgija Iraagi diktaatori rünnak Kuveidi vastu 1990. a augustis. Iraagi

Ajalugu

20

rtf

Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine

Kuid Moskva ei läinud enam sobimatute liidrite väljavahetamise teed. Mittesekkumise põhimõttest pidas Moskva kinni, kuigi Gorbatšovi vanameelsed lähikondlased sellist lähenemist ei pooldanud. Nemad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990. aastate algul lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990. aastate keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik režiim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal

Kategoriseerimata

6

doc

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp

nimetati riik ümber endisest Rahvavabariigist Ungari Vabariigiks). · 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis "Solidaarsus" ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu "Solidaarsus"; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht "Solidaarsuse" esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks). · Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N

Ajalugu

Kommentaarid (0)