Miks lagunes Rooma impeerium (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks lagunes Rooma impeerium ?
 
Säutsu twitteris



Tartu Mart Reiniku Gümnaasium


MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM

Referaat ajaloos




Krista Makke


6d klass






Tartu 2002


Miks lagunes Rooma impeerium?
Impeeriume on olnud erinevatel aegadel . Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium.
Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 – 476) ehk dominaadi ajajärguks.
Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu Antoniuse üle Aktioni merelahingus 31 eKr sai Rooma impeeriumi valitsejaks Octavianus. Oli alanud keisrite aeg.
Senat andis Octavianusele lisanime Augustus (suursugune, auväärne). Augustus ühendas enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. Ta oli rahvatribuun ja imperaator (sõjaväe ülemjuhataja). Mitmel korral oli ta ka konsuliks ja tsensoriks. Ta kasutas enda kohta nimetust princeps (esimene kodanik), millest on tulnud Euroopa keeltesse sõna "prints". Augustuse loodud valitsemissüsteemi nimetatakse selle tulenevalt printsipaadiks. See oli monarhia vabariigi nime all, üheisikuline võim, mida varjasid vabariiklikud vormid.
Tegelikult oli Augustuse valitsusaeg (30 eKr - 14 pKr) rahuperiood ainult siseriiklikult , kuid vallutussõjad jätkusid. Põhiliselt nihutati Rooma riigi piire sel ajal põhja suunas. Sõjaväes pidas ta kinni vanadest tavadest ja alaline sõjavägi hakkas koosnema 25 leegionist, mis paigutati provintsidesse, riigi piiride lähedusse. Itaalias asusid vaid Augustuse loodud erilised pretoriaanide kaardiväeüksused, keisri ihukaitsevägi. Pretoriaanid olid tunduvalt soodsamas olukorras kui muu sõjavägi: nende teenistusaeg oli lühem ja tasu suurem. Augustus oli tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm- sammult ellu viia. Vajadusel oli ta külmavereline ja oma kaaslaste suhtes hoolimatu . Samas säilitas ta head suhted nii lihtrahva kui ka ülikutega. Augustus rajas riigi teedevõrgu. Suurepäraselt sillutatud maanteed ja tugevad kivisillad on mõnes kohas kasutusel tänapäevalgi. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse. Tõhusalt arenes majandus. Kogu riigi ulatuses tekkis ühtne majandus. Tänu headele teedele ja turvalisele meresõidule odavnesid veod . Kogu impeeriumis transporditi valmistooteid ja kasutati Rooma raha. Roomas ehitati väga palju. Augustuse ajal elas Roomas umbes miljon inimest. Rahvale pakuti üha suurejoonelisemaid vaatemänge ja laiendati viljajagamist. See poliitika sai tuntuks loosungi "Leiba ja tsirkust" all. Põikpäiste ja ahnete asehaldurite peremehetsemisele provintsides tehti lõpp. Igasse provintsi asutati keisri kassa - fiscus. Sellest sõnast on tuletatud terminid " fiskaalne " ja "konfiskeerima".
Augustusega võimu pärijaks.sai Tiberius , kellel polnud populaarsust ei rahva ega sõdurite keskel. Tema ajal algasid maal uuesti rahutused. Lõuna- Itaalias, Brundisiumi ümbruskonnas, paljastati orjade- karjuste vandenõu. Vandenõu juht ja talle lähedased orjad toimetati Rooma ja hukati seal.
Vaenulik meeleolu imperaatorliku võimu vastu tuli ilmsiks ka Rooma kodanike keskel.
Tiberiuse ajal kõveneb imperaatori võim. Ameti- isikute valimise õigus võeti ära rahvakoosolekult ja anti senatile. Kartusest ja orjalikkusest imperaatori ees tegi kohus karme otsuseid süütute kui ka süüdlaste kohta.
Ehkki Augustuse järglaste hulgas nii mõnigi toimis ülikute suhtes ebaõiglaselt ja teenis ära julma valitseja kuulsuse, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. Riigi poliitiline korraldus täienes. Suhted naaberriikidega olid üldiselt rahumeelsed. Rooma tegeles oma piiride kaitsmisega ja välisvallutused toimusid kaitsesõdade käigus.
Pärast Tiberiust kuulutas senat princepsiks pretoriaanide soosiku Gaius Julius Caesar Germanicuse ehk Caligula .
Esimesed uue keisri sammud olid väga vabameelsed, aga õige pea läks ta pea kiitusest segi. Caligula meeltesegadus, alalised pidutsemised, tohutud rahvapeod ja uute templite ehitamine tühjendasid riigikassa, mille kokkuhoidlik Tiberius oli ääreni täitnud.
Lõpuks tappis üks pretoriaan hullumeelse keisri. Senat kavatses nüüd vabariigi taastada, kuid neile astusid vastu pretoriaanid ja Rooma proletariaat, kes elasid ainult princepsi palgast ja viljast.
Pretoriaanid andsid truudusvande Germanicuse vennale Tiberius Claudius Nero Germanicusele. Rahvas foorumil nõudis samuti uut keisrit ja senat oli võimetu. 50-aastaselt keisriks saanud Claudius oli vaikne teadlane, kuid kohmakas, hajameelne ja inetu välimusega.
17-aastaselt võimule saanud Nero (54-68. a) sooritas esimestel valitsusaastatel palju kiiduväärset. Valitsusasju juhtis sel ajal tema õpetaja filosoof Seneca .
Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi.
!!! Rooma ühiskonna kõlbeline langus.
Keiser elas nüüd läbinisti kõlvatut elu. Öösiti lahkus ta paleest ja otsis koos oma kaaslastega seiklusi kahtlastes linnaosades. Ta laskis möödakäijaid peksta, vastuhakkajad tapeti, rüüstas poode jne.
Rooma ühiskonna kõrgklassides langes kõlblus väga madalale. Ilma igasuguse vaevata saadud rikkused ja jõude eluviis mõjusid rikkuvalt. Kõik ülemkihi seast pärinevad ameti- isikud olid müüdavad ja raha eest valmis kõigeks. Vana Rooma suurnikkond oli kaotanud oma endise sõltumatuse ja painutas selga iga rikka ja eduka väejuhi ees.
Vaba Rooma kehvikkonna kõlblus ei olnud palju parem. Vabariigi lõppaegadeks oli talupoegkond veelgi enam laostunud ja täitis omalt poolt linna jõudehulkade ridu. Caesari ja Octavianuse veteranid, kes olid pikkade sõjaretkede aegu võõrdunud tööst, müüsid oma maatükid ruttu edasi. Kõik katsed restaureerida talumajalpidamist kandsid ebaedu . Linnarahva alamkihtide suurem hulk oli lõplikult võõrdunud tööst ja elas andidest, mis talle langes rüppe riigilt ja üksikuilt rikastelt: tasuta söömaaegadest, raha ja leiva
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Miks lagunes Rooma impeerium #1 Miks lagunes Rooma impeerium #2 Miks lagunes Rooma impeerium #3 Miks lagunes Rooma impeerium #4 Miks lagunes Rooma impeerium #5 Miks lagunes Rooma impeerium #6 Miks lagunes Rooma impeerium #7 Miks lagunes Rooma impeerium #8 Miks lagunes Rooma impeerium #9 Miks lagunes Rooma impeerium #10 Miks lagunes Rooma impeerium #11 Miks lagunes Rooma impeerium #12 Miks lagunes Rooma impeerium #13 Miks lagunes Rooma impeerium #14 Miks lagunes Rooma impeerium #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor scream Õppematerjali autor

Lisainfo

Pikk ja põhjalik:)
ajalugu , rooma impeerium , referaat

Mõisted

Sisukord

  • Tartu Mart Reiniku Gümnaasium
  • Referaat ajaloos
  • Krista Makke
  • Tartu 2002
  • Dominaadi aegsed keisrid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
doc
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
11
doc
Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
35
doc
11-klassi ajalooeksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !