Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Miks kunst ja kultuur armastab hulle (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kunst ja kultuur armastab hulle ?
  • Kes lööb tänapäeval läbi ?
 
Säutsu twitteris
Miks kunst ja kultuur armastab hulle ?
Mart Veelmaa , EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus
 
Kui mõtlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm „ Lendas Üle Käopesa“. Randle P. McMurphy , keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pääseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna üllatavalt hästi ning tema teistsugune maailmavaade mõjub paljudele patsientidele lausa tervendavalt. McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama. Ahvatleb ravimitega tundetuks tehtud patsiente haigla režiimi vastu protesteerima, agiteerib neid pesapalli meistrivõistlustele kaasa elama ja lõppeks viib haiged linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid , haiglapersonal tundub olevat eriti hälbinud hulle põhjendamatult rängalt distsiplineerides ja terava mõistusega McMurphyt elektrišokkidega püüdes taltsaks muuta. Selles filmis jääb võidutsema tõeline hullus, Nicholsoni kehastatud mässumeelne peategelane kaotab oma mõistuse haigla intensiivse ravi tõttu, tema indiaanlasest sõber aitab ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt.
Hullud ja hullumeelus on filmimaailma üks lemmikteemasid: meenutagem või Ameerika kinotööstuse kaasaegset klassikut „Piinatud geeniusest“. Või vene filmi Hullumaja, kus esitatakse igavene küsimus: kes siis ikkagi hullud on, kas need õnnetud internaadi elanikud või üksteist pommitavad, tulistavad ja lõikavad “normaalsed”, internaadi aia taga elavad tegelased.
Õndsal lollikesel, sanatoorse hullumaja kliendil, on vene kultuuris täiesti eriline koht. Ta räägib lollusi ja teeb arusaamatuid tegusid , kuid tema sonimises peitub ettekuulutusvõime. Õnnis lollike võib valitsejaid karistamatult solvata ja kuna ta ise oma saatust ei juhi, siis on ta vabadus praktiliselt piiramatu. Õndsaid lollikesi kardeti, kuid nendega arvestati ja neid isegi kadestati sageli. Siinkohal meenub vene muinasjutu kangelane tobuke Ivan, kes ahjuga ringi sõitis ja elukest nautis. Tänasel päeval sõidab noortel „katus“ või sõidavad nad ise „bemmidega“ ringi, kuid seelaadne tegevus pole sugugi kantud jumalikust rumalusest. Seepärast pole see ka ühiskonna poolt aktsepteeritud.
Vene kultuuri huvi juured õndsate hullukeste vastu peituvad ajaloo sügavustes, religioonis, õigeusus. Sõna ja teo, hinge ja keha lõputu vastuolu on ilmestanud vene kultuuri läbi sajandite. Olemine oli tähtsam olustikust. Kui Lääs tormles eesmärgi poole, siis Venemaa kihutas ideaali , idee järel.
Ka eestlastel on oma hullude käsitlus kinolinal ette näidata. „Hullumeelsuse" fašistliku okupatsiooni taustaga hullumaja peidab keeruliste suhetega seltskonda, kes oma ajusid murrab. Raske on otsustada, kes on hull, kes mängib hullu ja mis on hullus, mis mitte.
Hullumeelse filmis otsitakse hullude hulka konspireerunud Inglise spiooni. Püsima jääb autorite sõnum, et hullud on täiesti normaalsed inimesed, kes kuuluvad meie hulka. Ja meie peame vastutama nende eest. Meie võime vastu laupa lüüa ja tabada, et maailm on läinud vahetusse: hullumajas on need õiged ja väljaspool müüre valed.
Küsimusele: kus siis tegelikult on hullud, müüridest väljaspool või sees, võib vastuse leida ka faktist, et Eesti ajaloos on 1917 algusest kuni tänapäevani vaimuhaiglad olnud pigem poliitilised vanglad kui raviasutused.
Kus on peidus hullumeelsuse juured
Michel Foucault räägib oma raamatus „Hullus ja arutus “, et enne XIX sajandit polnud olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus . Kui pidalitõbi oli kadunud ja mälestused pidalitõbistest peaaegu kustunud, jäid vastavad struktuurid siiski püsima. Vaesed, hulgused, korrarikkujad ja “peast segased ” võtsid üle varem pidalitõbistele kuulunud rolli. Keskaeg paigutas hulluse pahede hulka. Alates XV sajandist oli see sotsiaalne parameeter: kui inimene oli ohtlik teistele või endale, oli ta vaja isoleerida. Kõik pandi ühte patta kogu asotsiaalne kontingent: vaesed, vaimuhaiged, prostituudid , luuserid, kurjategijad. Selle üle, et hullud vangi pannakse ja neid kurjategijatega koos hoitakse, hakatakse imestama hiljem. Alles aastal 1793 (Suure Prantsuse revolutsiooni kõrgperioodil) sai hullus oma enam-vähem õige
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Miks kunst ja kultuur armastab hulle #1 Miks kunst ja kultuur armastab hulle #2 Miks kunst ja kultuur armastab hulle #3 Miks kunst ja kultuur armastab hulle #4 Miks kunst ja kultuur armastab hulle #5 Miks kunst ja kultuur armastab hulle #6 Miks kunst ja kultuur armastab hulle #7 Miks kunst ja kultuur armastab hulle #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martveelmaa Õppematerjali autor

Lisainfo

uurimustöö hullumeelsusest kunstis ja sellest, miks kunst armastab hullust
michel foucault , vaimuhaigus , essee

Mõisted


Kommentaarid (1)

naturalblondgirls profiilipilt
naturalblondgirls: 2547 sõna
21:03 11-10-2010


Sarnased materjalid

119
doc
20 SAJANDI KUNST
120
docx
20 -21-sajandi kunst
65
doc
Meditsiiniajaloo konspekt
88
docx
Kunstiajalookonspekt
103
doc
Kunstiajaloo kokkuvõte
42
docx
Moodsa kunsti voolud 20 saj
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
20
docx
Inglise 17 -18 sajandi kunst





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun