Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler, riigikoguliikmed. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1
Õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otsesed kulud (OK): Avaliku sektori kulud: Palgad Hooned Sisustus Jne Õiguslike vaidluste poolte kulud: Õigusteenus (nt advokaadi tasu) Isiklik ajakulu Jne Min OK Vea hind – tuleb arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada ei ole vaja mitte ainult otseseid kulutusi (OK) või ainult vea hinda (VH), vaid nende summat. Eesmärgiks peaks olema OK ja VH minimaalne summa. Kui proovida vähendada ainult otseseid kulutusi siis vea hind võib muutuda talumatult suureks. Kui asuda vea hinna vähendamise eesmärgil suurendama otseseid kulutusi, siis teatud punktis saabub olukord, millal otseste kulutuste suurendamisega ei õnnestu
üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus. See tähendab, et kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda endale kasulikuks pidanud. 5. Poolte võrdsuse printsiip Õiguslikus vaidluses on pooltel (vaidluse osalised koos nende esindajatega) võrdsed õigused. Kriminaalmenetluses on sellest taganetud: süüdistamise koorem lasub täielikult süüdistajal. Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi
üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus. See tähendab, et kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda endale kasulikuks pidanud. 5. Poolte võrdsuse printsiip Õiguslikus vaidluses on pooltel (vaidluse osalised koos nende esindajatega) võrdsed õigused. Kriminaalmenetluses on sellest taganetud: süüdistamise koorem lasub täielikult süüdistajal. Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4
kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu.
Kõik kommentaarid