50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
181 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anastassia G
Õppematerjali autor
On perioode, kus väljaränne on suurem. Nii rännati Tsaari-Venemaa koosseisus olles Kaukaasiasse, Siberisse ja Kaug-Itta, et saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima. Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti
Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse -tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga.. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid: Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antosa Tsehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend. Küpses perioodis kritiseerib varasemat loomingut. Esialgsete lühikeste humoorikate palade keskmes kultuuritud labased väikeametnikud, ,,Rõõm" poeg läheb vanematele külla ja on väga uhke, kuna temast kirjutati ajalehes =>jäi purjus peaga vankri alla. Näitab kui hale peategelane on. ,,Paks ja peenike" kaks vana sõpra saavad kokku. Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike
Eestlased, kui väike ja kannatanud rahvas, oskavad suurepäraselt teistega arvestada, enamgi veel, me austame ja väärtustame oma kodumaad ja selle pinnal elavaid kaasmaalasi. Oleme uhke rahvus, kuid mitte liialdav ning edvistav. Mina kui eestlane tean oma väärtusi ja usun, et ka teised rahvuskaaslased teavad omi. 4 Mida tähendab olla eurooplane? Mida tähendab olla eurooplane? Eurooplane pole tänapäeval enam lihtsalt Euroopa maailmajaos elav inimene. Sõnal eurooplane on tänapäeval palju laiem tähendus. Tahame me seda või mitte, aga Eesti on oma valiku teinud ning nüüd võib ka eestlasi lugeda eurooplasteks. Minu arvates on eurooplaseks olemisel head ja halvad küljed. Rohkem näen ma positiivseid tegureid, kuna ilma Euroopata jääks Eesti kõrvaliseks riigiks maailmas. Euroopa abiga on meil võimalik tõusta arvestatavaks riigiks Euroopas või isegi maailmas, mitte jääda Venemaa külje alla
Teater on muidu segane ja eba organiseeritud kuid Ekke kui austaja on ikka vaimustuses ja mõtleb elada igapäev uues vaimus uue karakterina selle asemel, et elada kui kahtlane orav põõsastes ja varjudes jälgides. poolajal läheb lava taha, et jälgida näitlejaid kes tema imestuseks on mornid ka igavad. Kui aga teda teise poolaja algel tähelepannakse siis juttu vältel valetab Ekke ent näitlejaks kes on Hamleti mänginud. Jutt jätkub kysimusega miks pole Ekke uut poolaega vaatamas, Ekke vastab, et on igavja keegi lausub, et oleks huvitavam kui oleks liiter viina. Nii siis ostis ta liitri viina, mis näitlejaid ergutas ja peale lõppu kui näitlejad kõik koos olid hõiskas küürus kassa mees täis maja! Ja direktor Veeliks Ekma rõõmustab ja käsib laua katta , kuid peale mõndade arvutuste tuleb välja, et peale palkade maksmist eriti rohkemaks ei jää milles on pettunud näitlejad kes juba homsest palka manuvad
Neenu on läinud loomalaadale, mis asub kiriku taga, ta andis Ekkele ühe krooni ja sellega on läinud Ekke omale süüa ostma ja laadaimesid vaatama. Veidi aega ringi kõndides juhtub ta pealt nägema ühte mustlasperet. Mustlase naine oli äsja surnud, lapsed istusid vankris ja mees ise suures ahastuses peab müüma oma viimse vara, et oma naise matuseid korraldada. Nii ta peabki ära müüma oma hobuse, ta tahab selle eest kolmsada krooni, teised mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja
Neenu on läinud loomalaadale, mis asub kiriku taga, ta andis Ekkele ühe krooni ja sellega on läinud Ekke omale süüa ostma ja laadaimesid vaatama. Veidi aega ringi kõndides juhtub ta pealt nägema ühte mustlasperet. Mustlase naine oli äsja surnud, lapsed istusid vankris ja mees ise suures ahastuses peab müüma oma viimse vara, et oma naise matuseid korraldada. Nii ta peabki ära müüma oma hobuse, ta tahab selle eest kolmsada krooni, teised mustlased on küll väga vastu, et miks nii odavalt, aga juba oli mees hobuse ja vankri pealekauba lubanud Toomas Üüvele. Kui Ekke Moor piisavalt tüdinenud oli vaatlemisest läks ta oma ema otsima, et äkki on tal õnnestunud loom maha müüa. Jõudes ema juurde nägi ta, et too magab muru peal, rahakott käes. Ekke vaatas, et ema magab nii sügavasti, et kui mõni varas oleks raha võtnud, poleks ta arugi saanud. Ta siis võttis kotist
ülekäte. Ta oli äärmiselt ihne, kogus raha tütardele kaasavaraks, ei röivastunudki korralikult. Oma talupoegi kohtles ta nii toorelt, et need ta ühel sõidul lämmatasid sõiduki padjaga, kuna kutsar ja vanker olid kadunud (A.Meiessaar 1935:9). See roim avaldas ränka mõju nooresse Fjodorisse, siis olevat tabanud teda esimene langetõvehoog. Eluaeg oli tal see meeles. Vahetevahel oli Dostojevski kahetsenud ja oma isa mõistnud, et ta oli ikkagi haige ja kannataja inimene. Isa vari aga jälgis teda kogu elu, ta on püüdnud hirmuga hoiduda sellistest pahedest (A.Meiessaar 1935:9). Seetõttu kaldus Dostojevski juba noorelt raskemeelsusesse. Pärast isa surma see süvevnes. Kuid kooli ta lõpetas, kuigi enam huvi tundis kirjanduse kui oma õppeala vastu. Ta luges palju, raamatud olid tema suurimad sõbrad. Lõpetanud kooli püsis ta ametis vaid ühe aasta. Ta lobus sellest, andudes kirjanduslikult tegevusele. Esimesi loorbereid aitas tal lõigata tema
Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid