Miks eestlased kaotasid muistse vabaduse võitluse (0)

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Muistne Vabadusvõitlus

Ajalugu Daatumid 1199 ­ Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 ­ Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 ­ asutati Mõõgavendade ordu. 1208 ­ Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 ­ Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 ­ Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 ­ Vaherahu 1215 ­ Kolmemalva manööver 1217 ­ Otepää linnuse piiramine 1217 ­ 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 ­ Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 ­ Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 ­ Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle.

Ajalugu

1

docx

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal sakslaste tungimisega Ugandisse, kuna eestlased olevat eelnevalt röövinud Väinalt Pihkva poole suunduvate saksa kaupmeeste varad. Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad.

Ajalugu

2

docx

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Eesti rahval oli seetõttu palju keerulisem vastu panna. Eestlaste alistamisega läks aga tunduvalt kauem aega, kuna nad olid naabritest vapramad ja sõjakamad. Võitlus kestis 19 aastat ja saatis kord ühte, kord teist poolt. Lõpuks hakkasid siiski vallutajad võitma. Mandri Eesti alistati 1224. aastal. 1227. aasta Jaanuaris võeti peale pikka piiramist ära Muhu linnus, peale mida alistus ka Saaremaa. Seda sündmust loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks. Selles sõjas jäid eestlased kahjuks alla, mitmete sakslaseid toetava teguri tõttu. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust, kuna ristisõda oli kestnud juba 11. sajandist saati. Vallutuste käigus oldi kogetud, kui suur on piirdemasinate ja ründerelvade tähtsus, kuna nt. Konstantinoopoli topeltmüüridest ju ometi mõõkadega läbi ei murra

Ajalugu

1

docx

Eestlased muistses vabadusvõitluses

Eestlased muistses vabadusvõitluses. Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head.

Ajalugu

2

rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse

"Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?" Muistne vabadusvõitlus oli ühtlasi ka Balti ristisõdade ajastu.Vabadusvõitluse puhkemise põhjusteks oli sakslaste soov laiendada maavaldusi ning kindlustada meretee turvalisus, samuti tahtis Rooma katoliku kirik paganlust välja juurida ja asus alasid ristiusustama. Kõige selle pärast pidid eestlased väga palju kannatama ning sõdima. Kuna sõja põhieesmärgiks oli ristiusu levitamine, oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus. Sõdimise eest anti andeks kõik patud, kui inimene oli elus mõne suure kuriteoga hakkama saanud ja kahetses seda, oli tal võimalus minna sõtta ja sellega oma teost vabaneda. Veel üheks põhjuseks, miks sõtta mindi, oli lootus allutatud maade arvelt kiiresti rikastuda. Katoliku kirik oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud. Kui praegu

Ajalugu

1

doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tulemusena

Ajalugu

3

doc

MUINASAEG

- sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk ­ suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema ­ jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak ­abiväed, sakslased põgenesid ­ - võit andis usku Viljandi piiramine - 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust ­ rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi - I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa ­ saagiks nende varustus

Ajalugu

1

doc

Muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Balti ristisõdadest, mis toimusid aastatel 1180-1290. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208-1227. Eestlaste eneseusku suurendas 1210. aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Eestlased jäid muistses vabadusvõitluses vastastele alla ent miks oli see nii? Esimeseks põhjuseks võib lugeda katoliku kiriku toetuse vastastele. Katoliku kirik oli Lääne-Euroopa tähtsaimaks poliitiliseks jõuks. Sõduritele lubati pattude andeksandmine ning neil endil oli soov rikastuda.(puudu ristisõja väljakuulutamine). Selle tulemusena alistati paganad ehk eestlased ning tulemuseks oli baltimaade ristiusustamine. Suureks põhjuseks oli kindasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ning vaenlaste vahel.

Ajalugu

Kommentaarid (0)