Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Miks eesti keelt säilitada? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eesti keelt säilitada?
Miks eesti keelt säilitada #1 Miks eesti keelt säilitada #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karolzz Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Esiajaloolise aja piirid on eri maades erinevad. Esiaeg lõppes mõnel pool (näiteks Egiptuses ja Hiinas kohaliku arengu tulemusena, paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks Ameerika).  Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid ning viimane aastail 1208 – 1227 ristiti ning ristisõdijaile allutati (Eestlaste muistne vabadusvõitlus). Eesti ajalooteadus nimetab seda protsessi traditsiooniliselt muistseks vabadusvõitluseks  Euroopa eri piirkondades langes muinasaja lõpp laia ajavahemikku, alates 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades 2. aastatuhande algusega pKr Kirde-Euroopas.  Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes muinasaeg juba 4. aastatuhandel eKr. ETNOLOOGIA - Etnoloogia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu.

Ajalugu
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, aasta 1517. Ajaloo kirjanduses 1453 – siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida- Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing). Eesti ajaloos algas keskaeg aastal 1227, siis lõppes meie muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust – 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keskaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi - varane keskaeg – 476-1000; - kõrgkeskaeg – 1000-1300 (1350) - hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: • teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism

Ajalugu
thumbnail
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Kas ja miks eesti keelt õppida?

Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Keel on kokkuleppeline märgisüsteem. Keel on inimese sümboliseerimisvõime suurim saavutus. See on esimene tsivilisatsiooni eeldus. Eesti keel on eestlaste suhtlusvahend, mõjutamisvahend, info edastaja ning ka kuuluvuse väljendaja. Meie keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine

Kirjandus
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval

Eesti keel
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad - Pärast Skandinaavia jääkilbi taandumist tekkisid Läänemere idarannikule inimeluks kõlbulikud tinigmused, u. 11 000 a.eKr asususid siia esimesed inimesed. Piirkonna põhjaossa soome-ugri keele kõnelevad inimesed, Läänemere lõnapoolsele rannikule neoliitikumis indoeurooplastest balti keelte kõnelejad. Saksa ja Taani ristisõdijad alistasid 13.sajandil protoläti ja eesti hõimud ning pöörasid nad tule ja mõõga abil ristiusku. Leedu hõimud ühinesid ühe valitseja võimu alla ja panid edukalt vastu Saksa Ordu rünnakutele. Esimesed asukad - Leedu tundraaladel põhjapõtrade jahtijad, paleoliitikumi ehk vanema kiviaja lõpul. Lõunast tulnud olid Swidry, läänest tulnud Madeleine'i-Ahrensburgi kultuuri esindajad. Nende põhiline kultuuriline erinevus- erinev tulekivi töötlemine. Läänemere kujunemine

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse alused

Fonoloogia otsib aga häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist. Foneem ­ foneem on väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi, aga ta ise ei tähenda midagi, ei kanna tähendust. Häälikute grupp mis on selles konkteerses keeles sarnase funktsiooniga . Häälikud on eri foneemid. Foneem võimaldab küll tähendusi eristada, aga ta ise ei tähenda midagi. Foneemidest pannakse kokku keele väikseimad tähendust kandvad üksused ehk morfeemid. Näiteks eesti keele foneemid /e/, /l/, /u/ annavad kokku morfeemi elu. Foneemide liigid : foneem on väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi . Igal keelel on oma kindel foneemisüsteem. Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 Vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ ja 17 Konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', s, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /s/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades.

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Eesti keel

Kurtidele on leiutatud näiteks oma keel - viipekeel. Alati on võimalus ennast arusaadavaks teha, kuid kõnelemine on kõige tõhusam. Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega. Riigikeel on riigi oluliseks tunnuseks. Mõned riigid ei ole suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele. Eesti keel on väga ainulaadne ja ilus keel. On imestatud, kuidas me küll niimoodi sõnu eraldame ja kuidas meil küll nii keeruline keel saab olla. Meie ise aga oleme selle sündides kaasa saanud ning haridust omandades täiustame ja praktiseerime sõnavara ja arendame suhtlemisoskust. Eesti riigis on hea töökoha nimel vaja omandada ka erinevaid võõrkeeli. Meie riigi puhul on nendeks keelteks inglise ja vene keel. Minu arvates tuleks rohkem tähelepanu pöörata suhtlemisele, kuid

Eesti keel



Lisainfo

Kirjand teemal ''Miks eesti keelt säilitada? ''. Kirjandis on kokku 300 sõna.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun