50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 63 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gertsaarm
Õppematerjali autor
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPO
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, piiratud), Kapital (inimt�
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on
Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu. 26. Kuidas on seotud omavahel mikro- ja makroökonoomika? Kuidas võib seoseid selgitada ringkäigu mudeli abil? Nii kodumajapidamised kui firmad on mikroökonoomika. Need kokkupannes saame makroökonoomika. Tarbjad ostavad-firma saab raha, maksab palka töötajatele, kes selle jälle tarbimisele kulutavad... 27. Tooge sisemajanduse koguprodukti definitsioon. Missuguste meetoditega saab SKP arvutada? SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Kulumeetod SKP=E=C+I+G+(X-M) Tulumeetod SKP=rent+palgad+intressid+kasum 28. Kogukulutused ja nende komponendid
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kah
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid