Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mikroskoop (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Mikroskoop #1 Mikroskoop #2 Mikroskoop #3 Mikroskoop #4 Mikroskoop #5 Mikroskoop #6 Mikroskoop #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mustikakakass Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Mikroskoop

Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar

Füüsika
thumbnail
8
doc

Mikroskoop

Uurimustöö Mikroskoop 2012 a. Sisukord Sissejuhatus 1 Mikroskoop 2 Valgusmikroskoop 3 Elektronmikroskoop 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Ma valisin oma töö teemaks mikroskoop, sest see meeldis mulle valikus olevatest kõige enam ning sellega olen ma juba algklassides kokku puutunud. See teema tundus minu jaoks huvitav. Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese

Mikromaailm
thumbnail
2
doc

Valgusmikroskoop

Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral – esiteks suurendab objektiiv – s.t. Objektile lähemal olev lääts – kujutist 4-100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus.

Füüsika
thumbnail
19
doc

Rakubioloogia

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik

Bioloogia
thumbnail
19
doc

RAKUBIOLOOGIA

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik

Rakubioloogia
thumbnail
14
docx

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused  Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid  rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel  kõik organismid koosnevad rakkudest  rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour  miski ei te

Bioloogia
thumbnail
6
odt

Bakterirakk

Lagundajad ­ tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid Mükoriisa Samblikud TUNNUS BAKTERIRA TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAK KK K 1. RAKU KEST Tsütoloogia · Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. · Mikroskoopide leiutamine 17 sajandi alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene mikroskoop · Esimene mikroskoobi valmistasid 1595. a. Hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen Esimene valgusmikroskoop · Inglane Robert hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. Millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Antony van Leeuwenhoek · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17. sajandi teisel poolel. Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest  Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m)  Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria  Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga  Stereomikroskoop – suuremate objektide uurimiseks b) Elektronmikroskoobid – lahutusvõime 0,2*10-9m  Valguskiirt asendab elektronvoog, mida juhitakse elektromagnetitega  Oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiga ja järgnev trütokeemiline töötlemine o Mikrotoom – masin, millega valmistatakse uuritavast objektist

Bioloogia



Lisainfo

5 lk väärt teksti Mikroskoobist. Kõik vajalik ning ülevaatlik informatsioon, koos eritüüpidest mikroskoopidest. Pikk ja põhjalik töö!

Meedia

Kommentaarid (1)

petronas profiilipilt
Veiko Kuusk: Tõesti hea materjal .
20:43 14-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun