Mis on majandusteadus? · Sotsiaalteadus · Uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Miks on majandus sotsiaalteadus? · Sest hõlmab inimkäitumise uurimist. · Teaduseks saab seda nimetada, sest majanduse uurimiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Mis on tootmine? · Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, mis viib tooted/teenused tarbijani. Mis on tootmisressursid? · Loodusressursid · Inimressursid · kapital
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel.
alternatiivkuluks. See kuidas inimesed valikuid teevad viib meid majandusliku mõtlemise juurde. Nappus sunnibki inimesi valima. Kuulus briti majandusteadlane John Maynes ütles 1930 aastal majandusteaduse kohta: ,,See (majandusteadus) on meetod, mõistuse tööriist, mõtlemistehnika ..." e. majandusteadus on mõtlemismeetod. Inimesed püüavad teha parimaid valikuid. Inimesed reageerivad stiimulitele. Näiteks kõrgem palk, madalamad hinnad,, kiitus ... Negatiivsed stiimulid on seotud maksude, karistuste ja trahvidega. Kaubavahetus on millegi vahetamine millegi muu vastu. Tavaliselt saavad inimesed vabatahtlikest vahetustest kasu. Valikuid tehes on need suunatud tulevikku.Iga valikuga tekivad aga tulud ja kulud. Majandusteadlased keskenduvad aga piirtuludele ja piirkuludele. Heaolu leidmiseks tehakse kompromiss, mida nim. ka piirprintsiibiks. Ettevõtted teevad otsuseid kasumist lähtuvalt. Kasum on tootmise stiimul. Ettevõtluse
Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijatena, ostes tooteid ja teenuseid. Vahetades raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Nii et oluline on toodete ja teenuste turg, samas ka ressursiturg. Kus vahetatakse näiteks oma tööjõudu raha vastu. 5). Milliseid funktsioone täidab raha? Raha on vahetuskaup tööjõu vastu Raha on tähtis vara kogumise vahend Raha mõõdab hindu ja näitab toodete ja ressursside suhtelist väärtust 6). Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus on teatud toote või teenuse kogused mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Hindade roll on väga oluline kuna kui ettevõtted ajavad mingi kindla toote hinna lakke siis tarbijad valivad selle kalli toote asemel odavama toote. Ja kui ettevõtteid on palju siis on ka palju erinevate hindadega pakkumisi. 7). Miks ostavad inimesed mingit kaupa madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem?
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi
KOKKUVÕTE arvestust, aga mis tahes vormi raha ka ei võtaks, teeb ta vahetuse ikkagi üsna lihtsaks. Majandusteadus on õpetus inimestest nende tava - lises elutegevuses. Inimestel on vajadused, millest osa pidevalt kordub. Vajadusrahulolu protsess nõudlus tootmine, jaotus ja tarbimine aitab inimestel vajadusi Majandusteaduses peegeldab nõudlus toodete ja rahuldada. Vajaduste rahuldamise protsessis teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab kasutatakse kolme tootmistegurit: loodusvara - osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inime - sid, töö jõudu ja kapitali. Vahel lisatakse neile neljandana sed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui ka ettevõtlikkus. kõrgemate hindadega. Majandusteadlased nime -
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku.
Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel Hinnamõju inimersed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. Seda reeglit nimetatakse ka nõudlusseaduseks Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud Turunõudlus individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Nõudluse hinnaelastsus Hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub Täiend ehk siduskaubad kaubad, mida sageli koos kasutatakse Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel Turupakkumine kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud
6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9. Millised on üksikisiku, ettevõtja ja riigi majandusvalikud? 10. Mis vahe on mikro- ja makroökonoomikal?Makroökonoomika on õpetus majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtjaid. 11. Nimeta ja kirjelda majandussüsteeme. Milline majandussüsteem toimib Eestis praegu? Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Vanim majandussüsteem.Käsumajandus- riigil on kõik õigused. Ei arvestata tarbija vajadusi, vaid tootmismahtusid.Turumajandus- valitsus ja inimesed ise seavad piiranguid. Motiiviks on kasum.Segamajandus- majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid.Eestis toimib praegu segamajandus. 12
Näiteks: maamaks, hoonemaks, juhtkonna töötasu, rendimaksed, regulaarsed reklaamikulud jne 14. Millised on muutuvkulud? Too näited. Muutuvkulud on kulu, mis muutub tootmismahu muutumisel. Näiteks: tükitööliste palgakulu, toodangu pakkekulud, müügi komisjonitasu jne. 15. Kuidas jagunevad majandussüsteemid? Nimeta ja too välja olemus (4+1) Tavamajandus – tegeletakse käsitööga ja põllumajandusega. Käsumajandus – enamik omandiõigust riigi käes. Turumajandus – majandussüsteem, mis kasutab vabatahtlikku vahetust. Segamajandus – riigile kuuluvad ettevõtted kui ka inimestele. 16. Mis on nõudlus? Nõudlusseadus? Nõudlus on teatud kauba/teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus - inimesed ostavad tooteid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga. 17. Mis on pakkumine? Pakkumisseadus?
Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked. Scarcity because of scarcity people must make choices. When choices are made opportunity costs are incurred. Changes in opportunity cost affect behavior. Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel. The variables income and consumption are directly
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
Majandusõpetus 2.Majandussüsteemid, turumajandus II.Vaba ettevõtlus ehk turumajandus II. 1.Turumajanduse tugisambad, pilars of market economy. 1. 2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted 2. - (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik , . 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 3. () - . majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu , %, (
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid).
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus...................................................................................................................... 5 2.2 Hinnasüsteem....................................................................................................................6 2.3 Konkurents........................................................................................................................6 2.4 Ettevõtlikkus..................................................................................
KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust. Turumajandus ehk vaba ettevõtlus. Alustalad : 1) eraomand 2) hinnasüsteem 3) turukonkurents 4) ettevõtlikkus 1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. 2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. 3) tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast.
jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest alternatiivkulu loobutakse valiku tegemisel. Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus Kompromiss ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib
-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi. Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi.
piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel suur tähtsus perekonnal (hõimul). Tootmisvahendid ja –tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud. Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis.
ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui
· Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Majandusteadus · Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. · Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure Ülesanne 1.2 ● Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamise piirangud (raha, aeg, info jt ressursid või seadusandlikud kitsendused) Olukorra kirjeldus Majandussubjekt Piirang Soodsa hinnaga kaubad ja teenused Puhastamata reovesi avalikes veekogudes Mina ja tarbimine ● Milline on hea elu? See sõltub inimese vajadustest. ● Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. ● Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. A.Maslow ● Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris.
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9
- Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik - Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik Nõudlus - Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta - Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb - Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud - Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul Nõudlust saab väljendada tabeli kujul
Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust) Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Auto ja bensiin Asendushüvis- õun ja pirn Pakkumiskõver kajasatab hüvise koguseid mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge.
kuidas toota? kellele toota? 9. Erinevad majandussüsteemid *Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota? *Omandisuhete (riiklik omand või eraomand),hüviste (toodete/teenuste) ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajandus on: Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel suur tähtsus perekonnal Tootmisvahendid ja tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt Ettevõtlus on algeline, inimesed sageli realiseerivad oma ettevõtlikkust hõimu/kodu tasandil Käsumajandus s. Plaanimajandus:
2) stabiilset hinnataset; 3) tööhõivet; 4) välismajanduse tasakaalu. Majandusteooria põhimõisted: ● Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. ● Rahvamajanduse koguprodukt( RKP) – mõõdab kõigi antud riigi residentide(elanike) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. Mis on nende vahe? SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem. Kas järgmiste tehingute väärtusi arvestatakse SKP-s? Näide 1: Klient maksab restoranis lõuna eest. Jah. Lõpptarbimine. Lõpptarbimiseks nim kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks.
edasiseks tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremalt alla. Alternatiivkulu näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku tuleb teisest loobuda, loobumise tõttu saamata jäänud tulu nimetataksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Majandussüsteemid Iga majandussüsteem puutub kokku 3 majanduse põhiküsimusega (millised, kuidas ja kellele), kuid igas majandussüsteemis lahendatakse neid küsimusi erinevalt. Sellest , kuidas üks või teine majandussüsteem neid küsimusi lahendab, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme. 1. Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel. Sellise süsteemi korral toodab iga majandusüksus endale vaja mineva põhilisel ise. Töö spetsialiseerumine on väga madal – naaber aitab naabrit jne. 2
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
