Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Mikrobioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED

Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng.
Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632— 1723 ) – avastas bakterid , vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused . Louis Pasteur (1822— 1895 ) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843— 1910 ) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851— 1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid . A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini . Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor , võttis kasutusele tuberkuliini . Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil.

Mikroorganismide taksonoomia .
Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist.
Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud , kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt.
Eukarüoodid – algloomad , vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed , kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga.
Viirused ― kuuluvad eraldi iseseisvasse riiki. Klassifikasioon ― mikroobide jaotamine gruppidesse mingite tunnuste alusel. Tänapäevane klassifikatsioon arvestab morfoloogilisi (mo-de kuju, suurus, mobiilsus , värvumine Gram ’i järgi, kolooniate värvus, spooride moodustumine); füsioloogilisi ja biokeemilisi tunnuseid (hapniku

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #1

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #2

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #3

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #4

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #5

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #6

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #7

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #8

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #9

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiina16 Õppematerjali autor

Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng.
Mikroorganismide taksonoomia.
Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid.
Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriliimisviisid.
Bakterite morfoloogia (kuju)
Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine.
Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline. Viburite asetuse järgi:
1) monotricha – üks vibur raku ühe otsas;
2) amphitricha - 1 vibur raku mõlemas otsas;
3) lopotricha – viburikimp raku ühes või mõlemas otsas;
4) peritricha – viburid ühtlaselt ümber keha;
5) atricha – viburid punduvad.
Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid.
Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid.
Obligaatsed aeroobid − paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2 6H2 energia
Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid.
Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid.
Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad.
Mikroorganismide helendumine ja pigmendi moodustumine.

Sarnased õppematerjalid

doc

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad

Mikrobioloogia

doc

Kordamisküsimuste vastused

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu

Mikrobioloogia

doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

Mikrobioloogia

doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid.

Mikrobioloogia

docx

Mikrobiologia kt 2

Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni raku poolt produtseeritavate valkude ko

Mikrobioloogia

doc

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades hävitatakse ka meie sõbrad, kes saaks osade bakteritega ise hakkama. Hävitustöö tulemusena tekivad veel hullemad . Juba on kuulda olnud ravimatust tuberkuloosist, mis on tekkinud just inimeste oskamatusest bakteritega võidelda. Ärimehed ei viitsi valmistada kitsa toimealaga vahendeid, sest see on kulukas

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia I eksam

produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid A. Fleming avastas antibiootikumid; avastas ja puhastas penitsilliini

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia kordamisküsimused

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid. ● Bakterid - üherakulised prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel, elusad ning rakulise ehitusega (Escherichia coli). ● Algloomad - üherakulised eukarüoodid, elavad vabalt, elusad ning rakulise ehitusega (Trichomonas vaginalis). ● Seened - mikroseened - ühe või mitmerakulised eukarüoodid, elusad ning rakulise ehitusega (Candida albicans). ● Viirused - bioloogilised objektid, mis koosnevad kas DNAst või RNAst (nukleiinhappest - genoom), mis on ümbritsetud valgukihiga, mõnedel on lipiidümbris, saavad paljuneda ainult rakkude sees, mitterakulise ehitusega, eluta, rakuväli vorm nimetatakse virioniks (Gripiviirus). ● Prioonid - nakkuslik valk, infeksioossus on seotud valgu tertsiaarstruktuuri muutustega, eluta, mitterakulised. 2. Prokarüoodid ja eukarüoodid. Mil

Mikroobifüsioloogia

Rohkem sarnaseid