Facebook Like
Hotjar Feedback

Mikrobioloogia konspekt (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Aastaarvud :
  • 4.6 miljardit a. – Maa vanus
  • 4.4 miljardit a. – kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid)
  • 4.1-3,5 miljardit a tagasi – tekkisid esimesed organismid
  • 4 miljardit a. – kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt)
  • 3,5 miljardit a – Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus
  • 1,7 miljardit a – esimesed üherakulised eukarüoodid
  • 1683 a – A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest
  • 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid
  • 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt
  • 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks
  • 1920a – Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone
  • 1970 – Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid , kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid
  • 1977 a – hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et elusorganimid tuleks jagada kolme suurde domeeni, seda algatas C.Woese

Mõisted:
  • Stomatoliit – vöödiline settekappel, mis on sarnane tänapäeval elavatele bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele
  • Protobiont – ürgrakk
  • Proteinoid – abiootiliselt valmistatud polüpeptiid
  • Panspermia – idee, et elu Maale võis jõuda kosmosest meteoriitide ja komeetide vahendusel
  • Nanobakter – viimasel ajal kividel ja mineraalidelt avastuatud eriti väikesed bakterid
  • Kochi postulaadid – tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust
  • Nukleoid – piirkond bakterirakus, kus asub DNA
  • Plasmiid – bakteritel esinevad väiksemad DNA rõngasmolekulid, kus asuvad geenid , mis tavaolukorras ei ole hädavajalikud.
  • Periplasma – ruum, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja rakukesta väliskihi vahel
  • Trihhoom – niit
  • Spoorid e akineedid – niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi
  • Heterotsüstid – niitjatel bakteritel esinev rakk, mis fikseerib õhulämmastikku e N2-te
  • Goniidid – niidi otsmine rakk, mis eraldub ja võib anda alguse uuele niidile
  • Filamentne kasv – üksainus rakk moodustab pika niidi
  • Koniidid – aktinomütseetidel esinev spooritaoline moodustis , mis aitab bakteril säiluda ja paljuneda
  • müksospoorideks e mikrotsüstideks – müksobakteritel esinev tsüst, mis talub hästi kuivust, kiirgust, kuumust kuni 60°C
  • Protoplast – rakk, millelt on eemaldatud kest
  • Stäroplast – osaliselt kahjustatud kestaga rakk
  • Periplasma - välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum G(-) bakteritel.
  • Mesosoom – rakumembraani sissesopistus
  • Inklusioonkeha – sisaldis
  • Aerosoomid – sigarikujuline põiekene bakteris, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele
  • Gaasivakuool – aerosoomide kogum
  • Karboksüsoomid – autotroofsetel bakteritel esinevad organellid , kuhu konsentreeritakse ribuloosdifosfaadi karboksülaas, mis on CO₂ sidumisel võtmeensüümiks.
  • Magnetosoomid – raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad ahelana magnetiidi terad
  • Tsüst – bakteritel esinev puhkevorm, mis aitab üle elada halbu keskkonnatingimusi; tsüstiks muutub kogu rakk
  • tinglikeks patogeenideks e juhuseotijateks – mikroorganismid , mis kuuluvad normaalsesse mikrofloorasse, kui teatud tingimustel võivad siiski põhjustada haigestumist
  • Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid)
  • Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles
  • Sünbiootikum – toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi
  • Patogeen – haigusetekitaja bakter
  • Virulentsus – liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste
  • Vaktsiin – patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest
  • Toksiin – aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi
  • Endotoksiin – toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis
  • Eksotoksiin – toksiin, mida eritatakse kasvavate rakkude poolt
  • Superantigeen – toksiin, mis aktiveerib immuunsüsteemi väga tugevalt ja see toob kaasa koekahjustusi
  • Voogamine – kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal
  • Skotofobotaksis – kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte

Inimesed:
  • Oparin – RUS, 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone
  • Haldan – Ingl., 1920.a näitas, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone
  • Sidney Fox –tilgutades savile monomeeride lahust, aurustas selle ja näitas et monomeerid adsorbeerusid pinnale, see näitas et tekkisid proteinoidid
  • A von Leeuvenhoek – valmistas üheläätselisi mikroskoope mille suurendus oli 200-300 korda; kirjeldas hallitust, algloomi, vetikaid, pärme, baktereid; avastas punased verelibled ja spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne)
  • Robert Hook – konstrueeris uut tüüpi mikroskoobi ; “kõik eluskoed koosnevad rakkudest”
  • L. Spallanziani – tõestab esimesena, et mikroobid tekivad endasugustest ja ei saa tekkida ei millestki ; lihapuljongi keetmise katse
  • Louis Pasteur – kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt , piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu
  • Robert Koch – meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja ; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel
    • F. Cohn – väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on just sarnased taimedega; bakterid paljunevad pooldumisega ja eksisteerivad kas üksikute rakkudena , agregaatidena või niitjate ahelatena, neil on plasmamembraan ja sisaldised; kirjeldas esimesena endospoore; 1872 a vaatles vibureid
  • J. Lister – võtab kasutusele antisepsise (meetmed, mis väldivad infektsiooni); kasutas lahjat fenoolilahust opiruumi ja instrumentide steriilimiseks (vähenes opijärgne suremus )
  • M. Beijerinck – tegels pärmideja helendavate bakterite uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega; kirjeldas keefiri mikrofloorat; töötas välja rikastuskultuurid; tõestas, et viirus suudab elada ainult elusrakus
  • S. Vinogradski – kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid
  • A.J.Klyver – uuris mikroobide biokeemiat (protsesse, mis annavad mikroobidele energiat ja ka biosünteesi protsessid); võrdleva biokeemia rajaja;
  • C von Niel – uuris bakteriaalset fotosünteesi; tõestas, et bakterid saavad kasutada fotosünteesil erinevaid väävliühendeid, vesinikku ja org ühendeid; tõestas, et taimede fotosünteesist eralduv O2 on pärilt H2O-st; pakkus koos R. Stanieriga välja konseptsiooni et kogu elusloodus jaguneb pro- ja eukarüootideks.
  • A. Fleming – avastas antibiootikumid ; avastas ja puhastas penitsilliini
  • C. Woese – algatas 1977a rRNAde sekveneerimise ja saadud tulemuste kasutamise bakterite fülogeneesi uurimisel ; avastas arhed
  • R. Blakemore – avastas 1970 a magnetosoomid
  • Pfeiffer - 1893a. Jagas toksiinid endo- ja eksotoksiinideks
  • C. Ehrenberg - 1836 a avastas viburid

Elu tekke ajal oli atmosfääris:
  • Vähe O₂-te
  • CH₄, CO₂, N₂, NH₃, CO, H₂
  • Kõrge temp
  • Ere valgus
  • Tugev vulkaaniline tegevus
  • UV kiirgus
  • Meteoriitide rünnakud

Abiootilise sünteesi kahtlejate vastuväited:
  • Atmosfääris võis olla O₂-te, see võis tekkida ürgsel Maal veest UV kiirguse toimel
  • UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid

Tõendeid endosümbioosi hüpoteesile:

Elusorganimide kolm suurt doneemi:
  • Eukarüoodid
  • Arhed ehk arhebakterid - prokarüoodid
  • Bakterid ehk eubakterid – prokarüoodid

Bakteri nimi peaks sisaldama infot tema:
  • Kuju
  • Elupaiga
  • Biokeemia
  • Värvuse
  • Ainevahetuse vms kohta

Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: (6)
      • Kuju
      • Suurus
      • Piilide ja viburite olemasolu
      • Rakusisaldised
      • Endospooride olemasolu ja paiknemine
      • Koloonia ehitus
      • Värvumine Grami järgi
      • Liikumisviis
      • Pigmentatsioon
    • Füsioloogilised ja metaboolsed e ainevahetuslikud (15)
      • C ja N kasutamine
      • Rakukesta koostiskomponendid
      • Käärimisproduktide loomus
      • Temp nõudlus
      • Osmotolerantsus
      • pH nõudlus ja taluvus
      • fotosünteesipigmentide loomus
      • sekundaarmetaboliitide moodustamine
      • tundlikus antobiootikumidele
      • energiaallikad
      • peamine toitumistüüp
      • liikuvus
      • suhtumine O₂-te
      • soolataluvus
      • varuainete loomus
    • biokeemilised
    • ökoloogilised (3)
      • kooselu teiste organismidega
      • tüüpiline elupaik
      • patogeensus kõrgematele organimidele
    • genotüübilised
      • genoomi suurus
    • makromolekulide järjestused
      • geenide järjestused
      • valkude järjestused

Mikrobioloogia ajaloo etapid:
    • 17-19 saj keskpaik – kirjeldav periood
    • 19.saj keskpaik – tänapäev - füsioloogilis-biokeemilis-molekulaarbioloogiline periood

Kochi postulaadid:
  • Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema
  • Mikroob tuleb isloeerida puhaskultuuri
  • Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused
  • Haigest organismist peab olema see mikroob jälle kättesaadav
    Arhede ühised jooned prokarüootidega:
  • Rõngaskromosoom
  • Genoomi suurus
  • Operonide esinemine
  • mRNA intronide puudumine
  • 70 S ribosoomid
  • Metaboliensüümide aminohappeline järjestus
    Arhede ühiseid jooni eukarüootidega:
  • Histoonid
  • Rakuskelett
  • Transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega
  • DNA- seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutsest
    Arhede ja bakterite viburite erinevus:
  • Flagelliini valgud on erinevad
  • Arhede vibur kasvab algusest, bakterite oma tipust
  • Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma prootongradient membraanil
  • Arhede vibur on peenem ja meenutab pigem bakterite piile
    Mikroorganimside liikumisviisid :
    • Liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas
    • Libisev liikumine tahkel pinnal
      • Ilma viburiteta
      • Pulkbakterid, mükoplasmad, tsüanobakterid
      • Vajalik bakteritele, kes elavad keskkonnas kus on vähe vett
      • Vahendavad:
        • Membraanis ja rakupinnal paiknevad valgud
        • Rakust välja pritsitav lima
    • Voogamine
      • kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal
      • Suur roll pindade koloniseerimisel
      • Liiguvad koos edasi suunas, mis on paralleelne nende rakkude pikiteljega
      • Liikumisel püsib tihe kontakt rakkude vahel
    • Spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega
    • Piiltõmbumine
      • Kasutatakse IV tüüpi piile
      • Vorm libisevast liikumisest tahkel pinnal

    Taksised(suunatud liikumine)
    1. kemotaksis
    • Suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul
    • Bakter võrdleb konsentratsiooni erinevusi ajas
    • Atraktantideks on toitaained; repellentideks mürgised ained
    • Kasutab retseptioreid, mis on tihti mitmele eri ainele samad
      • Aerotaksis
        • Hapniku mõjul
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mikrobioloogia konspekt #1 Mikrobioloogia konspekt #2 Mikrobioloogia konspekt #3 Mikrobioloogia konspekt #4 Mikrobioloogia konspekt #5 Mikrobioloogia konspekt #6 Mikrobioloogia konspekt #7 Mikrobioloogia konspekt #8 Mikrobioloogia konspekt #9 Mikrobioloogia konspekt #10 Mikrobioloogia konspekt #11 Mikrobioloogia konspekt #12 Mikrobioloogia konspekt #13 Mikrobioloogia konspekt #14 Mikrobioloogia konspekt #15 Mikrobioloogia konspekt #16 Mikrobioloogia konspekt #17 Mikrobioloogia konspekt #18 Mikrobioloogia konspekt #19 Mikrobioloogia konspekt #20 Mikrobioloogia konspekt #21 Mikrobioloogia konspekt #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 217 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katatriinu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (7)

    crazyman profiilipilt
    crazyman: Väga, väga hea konspekt. Korralikult kõik asjad välja toodud, süstemaatiline ja hästi üles ehitatud, leiab vajalikud asjad kähku üles.
    14:15 08-02-2009
    kr2w profiilipilt
    kr2w: Nõustun eelnevatega, tõesti väga hästi üles ehitatud.
    08:31 09-03-2011
    rauavanne profiilipilt
    rauavanne: tundub peale vaadates ok
    14:31 10-12-2011


    Sarnased materjalid

    45
    docx
    Mikrobioloogia I konspekt
    20
    docx
    Mikrobioloogia I eksam
    22
    docx
    Mikrobioloogia I kursus 2012
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    39
    docx
    Mikrobioloogia
    147
    docx
    Mikroobifusioloogia
    10
    docx
    Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun