Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused (4)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest ?
  • Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin ?
  • Kuidas lüsotsüüm ?
  • Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna ?
  • Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta ?
  • Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on ?
  • Mis on piilid ja millest koosnevad ?
  • Mis roll on endospooridel ?
  • Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub ?
  • Paljunemisvahendiks ?
  • Kuidas on võimalik hävitada endospoore ?
  • Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax ?
  • Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid ?
  • Kus temofiilsed mikroobid ?
  • Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna ?
  • Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime ?
  • Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku ?
  • Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on ?
  • Kuidas mõjub mikroobidele kuivus ?
  • Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest ?
  • Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus ?
  • Mis on UV kiirguse märklauaks ?
  • Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus ?
  • Mis kaitseb teda kiirguse eest ?
  • Milleks saab kasutada UV-kiirgust ?
  • Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks ?
  • Miks on mikroobidele hapnikku vaja ?
  • Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku ?
  • Kes on fakultatiivsed anaeroobid ?
  • Mis on küünlanõu ?
  • Kui kiiresti bakterid paljunevad ?
  • Millest sõltub paljunemiskiirus ?
  • Mis on generatsiooniaeg ?
  • Mis on steriliseerimine ?
  • Mis on desinfitseerimine ?
  • Millega kodustes olustes puhastada haava ?
 
Säutsu twitteris
Mikrobio eksam.
  • Milleri -urey katsed – Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest – ta oli redutseeriv . Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid.
    Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin , glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat.
  • Proteinoidid (Polüpeptiidide abiootiline süntees: proteinoidid) – Abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid, mis on Maal ühe hüpoteesi kohaselt elu tekke alguseks, sest neid loetakse elusraku eellaseks . Laboratooriumis toimus polümerisatsioon siis, kui monomeeride lahus tilgutati kuumale liivale, savile või kivile . Seega siis, kui vesi aurustus ja kontsentreeris monomeerid tahkele pinnale. Sellisel meetodil valmistas Sidney Fox abiootiliselt polüpeptiide, mida ta nimetas proteinoidideks.
  • RNA ahelate abiootiline süntees. Savi tähtsus abiootilises sünteesis – Savi on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Ta absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil – vee eraldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest.
  • Liposoomid, ürgrakk – probiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev membraan võis koosneda lipiididest – meenutada liposoomi või võis koosneda ka peptiididest. Liposoomid moodustavad vees spontaanselt kaksikkihi, kus hüdrofoobsed molekuli osad on suunatud sissepoole. Liposoomi ümbritseb lipiidne kaksikkiht . Kui liposoomid segada lahustuvate valkude või nukleiinhapetega ja seejärel kuivatada, siis moodustub mitmekihiline „võileib“, millele vee lisamisel moodustuvad lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda sees kas nukleiinhappeid või valke.
    Rakutekke hüpotees:
  • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad - Ürgrakku ümbritsev membraan võis koosneda ka pindaktiivsetest peptiididest või peptiididest + rasvhapetest ja hüdrofoobsetest alkoholidest: miks see hüpotees on hea?
    • Kaasaegsete rakkude membraanid koosnevad hüdrofoobsete lipiidide kaksikkihist, mida ei läbi hüdrofoobsed molekulid (nt suhkrud ). Need lähevad rakku läbi membraanis paiknevate valguliste kanalite.
    • Ürgrakule oleks ainult lipiididest moodustunud membraan liiga hüdrofoobne ja selline rakk ei saaks hästi keskkonnast kätte toitaineid. Ilmselt omandas ürgrakk keskkonnast aineid difusiooniga ja selleks ei sobi väga hüdrofoobne membraan.

    Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid : tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba.
    (Asp-Asp-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly)
    Peptiidsed nanotorud ja nanopõiekesed. Asp roosa , Gly roheline.
    Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid ja saab agregeerudes moodustada kaksikmembraani (võileivastruktuuri)
    Peptiidse membraaniga nanokera võis jagunedes endasse peita mõne läheduses asuva RNA või valgu moodustades ürgraku!
  • RNA elu hüpotees:
  • Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid;
  • Isereplitseeruv RNA
  • Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes;
  • Lihtsad rakud , kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks;
  • Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle;
  • DNA evolutsioon RNA-st;
  • Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad.
  • Stromatoliidid – Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu kivid. Tegelt on moodustunud paljukihilistest mikroobide ladestistest. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3,5-3,8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid.
    Üks kaasaegne mikroobne matt Yellowstone’i rahvuspargist . Ülemise rohelise kihi moodustavad tsüanobakterid. Oranžikad kihid on rohelised mitte-S- bakterid .
  • Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid – 2 miljardit aastat tagasi hapniku hulk atmosfääris tõusis – hapnikku tekitasid veest tsüanobakterid. Tänu hapniku hulga tõusule atmosfääris hakkab raud kivimites oksüdeeruma. Nendes settekivimites vaheldusid rauarikkad kihid ränirikaste kihtidega. Seetõttu muutusid raua osküdeerudes triibulisteks.
    Punased kivimid
    Triibuline raud (vöödilised setted)
    Hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumise ja elutegevusega. Tsüanobakteritel moodustub hapnik veest fotosünteesi kõrvalparoduktina. Esmalt oksüdeeritakse hapnikuga veekogude setetes olev raud. Seejärel hakkab hapnikuga küllastuma vesi ning lõpuks ka atmosfäär. Umbes 2 miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. Siiski tänapäeval on näidatud, et mõned kaasaegsed bakterid suudavad rauda oksüdeerida ka ilma hapnikuta. Seega võisid ka sedatüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete tekkes.
  • Eukarüootne rakk kui sümbioosi akti tulemus
    Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel „neelati“ rakku organellide eellased – bakterid. Seda teooriat toetavad faktid, et mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom – rõngaskromosoom nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokatüootsed tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S.

  • Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis
    Kolm suurt domeeni:
  • Eukarüoodid
  • Arhed e. arhebakterid
  • Bakterid e. eubakterid

    Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes domeenis, arhete ja bakterite domeenis
  • Prokarüoot – e. eeltuumne rakk. Kuuluvad bakterite ja arhete domeeni. 16S rRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse.
  • Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info – bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi.
    Bacillus pulgake ladina keeles
    Bacteriumpulgake kreeka keeles
    Bacterium coli soolekepike
    Liigiepiteedid:
    albus (valge), aureus ( kuldne ), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis ( veri ), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis ( sale ), tertra (neli), thrix ( niit , juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane).
    Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter nii mõne tuntud mikrobioloogi auks: Perekonnad Pasteurella ( Pasteur ), Escherichia (Escherich), Bordetella (Bordet), shigella (Shiga), Beiherickia (Beijerinck), Listeria ( Lister ).
    Hansschlegelia Schlegeli auks. Plantiphila = taimi armastav
    Bacillus pasteurii (pasteur)
    Methanospirillum hungatii (Hungate)
    Methanobacterium omelianskii (Omeljanski)
    Clostridium pasteurianum (Pasteur)
    Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta.
    Planctomyces – plankton , paljuneb pungumisega.
    Methylosarcina fibrata – metaani ja metanooli oksüdeeriv, kaetud peenete fibrillidega.
    Thiothrix – niite moodustav bakter, kelle niidirakkudesse ladestuvad väävliterad.
    Thiomargarita namibiensis – Namiibia väävlipärl
    Thiospirillum – spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter
    Lactobacillus – kepikujuline bakter, keda leidub piimas ja kes kääritab piimasuhkrut
    Megasphaera – suurte kerakujuliste rakkudega bakter
    Clostridium acetobutylicum – kurikakujuliste rakkudega bakter, kes käärimisel moodustab atsetooni ja butanooli.
  • Bakterite suurus.– mikroorganismidest suurimad on algloomad , seejärel rohevetikad ja pärmid. Baktereid mõõdetakse mikromeetrites. Enamiku bakterite suurus on 0,5-3 µm. On ka hiiglasi ja kääbuseid. Suured bakterid on niitjad bakterid. Niitide pikkus võib ulatuda 500µm-ni. Nt mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kuni 12mm (hästi peenikesed). Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. Thioploca (väävlipats) niitide pikkus võib ulatuda 7cm-ni. Niidid paiknevad sajakaupa ühises tupes . Jämedamad niidid (10 ja 35 µm läbimõõdus) kuuluvad kahele Thioploca liigile. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter – Thiomargarita namibiensis. Suur ümar bakter (d=100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Rakus on suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust. Mükoplasma bakterid on ühed väiksemad. Kestata bakterid, kelle väiksemate esindajate rakkude d=0,1-0,15 µm. Valgusmikroskoobis ei ole hästi nähtavad, elektronmikroskoobis küll. Nanobakterid – suurus on 0,05-0,2 µm (50-200nm). 10x väiksemad tavalistest bakteritest.
  • Eripind Pindala ja ruumala suhe. Mida väiksem on rakk seda suurem on tema eripind. Suur eripind võimaldab kiiret metabolismi keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda (nt. Thiomargarita). Eripind sõltub ka kujust nt kerakujulisel bakteril on eripind väiksem kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril.
  • Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused.
    Ehituslikud tunnused:
  • Raku kuju
  • Agregatsioon
  • Kapsli olemasolu
  • Jätkete olemasolu
  • Raku suurus
  • Koloonia morfoloogia
  • Värvumine Grami järgi
  • Piilide ja viburite olemasolu
  • Endospooride esinemine ja paiknemine
  • Liikumisviis
    Mitteehituslikud tunnused:
  • Süsiniku ja lämmastikuallikate kasutamine
  • Kasutatavad energiaallikad
  • temperatuurinõudlus
  • Peamine toitumistüüp
  • Osmotolerantsus
  • Suhtumine hapnikku
  • pH taluvus ja nõudlus
  • Soolataluvus
  • Tundlikkus antibiootikumitele
  • Pigmentatsioon (biokeemiline)
  • DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja fülogeneesi uurimises – Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Valgujärjestuse võrdlemise alusel saab koostada fülogeneeripuid mis näitavad, millised valgud võiksid olla ühise päritoluga.
  • 16S rRNA geenid bakterite evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel – Kaasaegne prokarüootide süsteem baseerub 16S rRNA geenide järjestusel. 16S rRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse.
  • Bakteri genoom – Genoom koosneb geenidest. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd. Valke kodeerivate geenide DNA järjestuselt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. Geenipank. Genoomist tuvastatud geenide alusel saab koostada bakterirakule omase metabolismiskeemi.
  • Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust /erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt „lahutusjõudu“.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #1 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #2 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #3 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #4 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #5 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #6 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #7 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #8 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #9 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #10 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #11 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #12 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #13 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #14 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #15 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #16 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #17 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #18 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #19 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #20 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #21 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #22 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #23 Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maria255 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mikrobio eksami kordamisküsimused
    mikrobioloogia , bakterid , viirused , sorbiinhape , bensoehape , nitrit

    Mõisted

    milleri, katalüsaatoritena dehüdratsioonil, peptiid, stromatoliidid, stromatoliitidest, arhed, enamasti ladina, planctomyces, methylosarcina fibrata, thiothrix, thiomargarita namibiensis, klamüüdiad, ookeanisetetest, eripind, eripind, fülogeneesi uurimises, bakteri genoom, kuuluvatel tüvedel, kirjeldas etanool, füsioloogilis, kochi, sergei vinogradski, alexander fleming, robert hook, joseph lister, moodustades niidi, aktinomütseetidel, genoom, viburite ehitus, ribosoomide tüüp, prokarüootsel rakul, tuumagenoomides, aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid, lipiidkomponendiga, eukarüootide membraanides, membraanil, kestas, kesta tugifibrillid, peptidoglükaan, peptidoglükaan, peptidoglükaanvõrgustikus, kapsli koostisosad, homopolüsahhariidsed kapslid, heteropolüsahhariidsed kapslid, hüaluroonhape, mikroobide varuaineteks, varuained, plastilised omadused, voogamine, piiltõmbumine, viburi funktsioon, viburi ehitus, viburiniit, viburi töö, ketta pöörlemapanek, spiroheetidel, taksisteks, viburi mootoriks, libisev liikumine, piilid, piilide tipus, biokile, piilide pikkus, dna, metaboolne aktiivsus, spooris, sporogeensed bakteriperekonnad, botulism, botulismitoksiin, teetanus, siberi katk, tündaliseerimine, tsüstid, tsüstil, viljakehad, koniidid, akineedid, tmin, topt, tmax, psührofiilide membraanides, psührofiilide valkudes, membraanides, valgud, pastöriseerimine, kasutatakse õlle, nt gamma, kuivus, dna, kovalentsed sidemed, takistab replikatsiooni, jagunemise alustamiseks, müksobakterite elutsükkel, bdellovibrio elutsükkel, aktinomütseetide elutsükkel, desinfitseerimine, cl2, sorbiinhape, bensoehape, nitrit

    Meedia

    Kommentaarid (4)

    treblanna profiilipilt
    treblanna: Esmapilgul tundub, et kõik küsimused on leidnud põhjaliku vastuse.
    20:26 23-10-2012
    signe91 profiilipilt
    kollane koer: materjal hea mahukas, aga sellest ainuüksi ei piisa eksamil
    11:24 14-10-2012
    kelluke17 profiilipilt
    kelluke17: Väga hea materjal
    11:10 14-10-2012


    Sarnased materjalid

    35
    docx
    Mikrobio II eksamiks kordamine
    40
    docx
    Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta
    20
    doc
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused
    20
    docx
    Mikrobioloogia I eksam
    10
    docx
    Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused
    22
    docx
    Mikrobioloogia I kursus 2012
    34
    doc
    Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused
    30
    doc
    Rakubioloogia II eksamiks kordamine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun