Kuidas netis maksad? Vasta


Mikrobioloogia I kursus 2012 (2)

5 VÄGA HEA
 
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012
Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega?
Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev ­ see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik,
ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid
aluseks elu tekkele.
Selgita neid katseid.
Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal.
Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja
metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja
seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja
elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks.
Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis.
Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist
moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid
põhilised sünteesireaktsioonid.
Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid.
Milleri-Urey eksperimendis moodustunud aineid määrati paberkromatograafiliselt. Näha on
alaniini, glütsiini (kõige rohkem), aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. (kokku 20 sorti
aminohappeid)
Proteinoidid.
Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus
kuumale liivale, savile või kivile ­ vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal
olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil.
RNA ahelate abiootiline süntees.
Ribonukleotiididest saab nt savi pinnal moodustuda RNA-aheldad. Kui keemiliselt
sünteesitud RNA-ahelale lisada RNA monomeere, saab sellest sünteesida 5-10 lülilisi
komplementaarseid RNA ahelaid. Kui lisada katalüsaatorit (tsinki) saab ka pikemaid (kuni
40).
Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis.
Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere.
1) Savi pinnal saavad rasvhapetest moodustuda membraaniga ümbritsetud kerakesed, mis on
võimelised suurenema, lülitades endasse uusi momomeere ja jagunema, kui neid suruda läbi
peenepoorilise filtri;
2) Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest.
3) Aminohapetest moodustuvad savi pinnal peptiidid (proteinoidid).
Ürgrakk.
Ehk protobiont - abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid) võisid vees
spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi.
Seda ümbritseb 2-kihilne membraan ­ vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et
peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga
toitumisega.)
RNA-elu.
1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid;
2) Isereplitseeruv RNA;
3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes;
4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks;
5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle;
6) DNA evolutsioon RNA-st;
7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Mikrobioloogia I kursus 2012 #1 Mikrobioloogia I kursus 2012 #2 Mikrobioloogia I kursus 2012 #3 Mikrobioloogia I kursus 2012 #4 Mikrobioloogia I kursus 2012 #5 Mikrobioloogia I kursus 2012 #6 Mikrobioloogia I kursus 2012 #7 Mikrobioloogia I kursus 2012 #8 Mikrobioloogia I kursus 2012 #9 Mikrobioloogia I kursus 2012 #10 Mikrobioloogia I kursus 2012 #11 Mikrobioloogia I kursus 2012 #12 Mikrobioloogia I kursus 2012 #13 Mikrobioloogia I kursus 2012 #14 Mikrobioloogia I kursus 2012 #15 Mikrobioloogia I kursus 2012 #16 Mikrobioloogia I kursus 2012 #17 Mikrobioloogia I kursus 2012 #18 Mikrobioloogia I kursus 2012 #19 Mikrobioloogia I kursus 2012 #20 Mikrobioloogia I kursus 2012 #21 Mikrobioloogia I kursus 2012 #22
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Shaftson Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega ?
  • Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ?
  • Mis on bakteri genoom ?
  • Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel ?
  • Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest ?
  • Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest ?
  • Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin ?
  • Kuidas lüsotsüüm ?
  • Mis on nende märklauaks ?
  • Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna ?
  • Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta ?
  • Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on ?
  • Mis on piilid ja millest koosnevad ?
  • Mis roll on endospooridel ?
  • Millest säilumine sõltub ?
  • Paljunemisvahendiks ?
  • Kuidas on võimalik hävitada endospoore ?
  • Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax ?
  • Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid ?
  • Millised muudavad selle aluseliseks ?
  • Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime ?
  • Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku ?
  • Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on ?
  • Kuidas mõjub mikroobidele kuivus ?
  • Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest ?
  • Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest ?
  • Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus ?
  • Mis on UV kiirguse märklauaks ?
  • Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus ?
  • Mis kaitseb teda kiirguse eest ?
  • Milleks saab kasutada UV-kiirgust ?
  • Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks ?
  • Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet ?
  • Miks on mikroobidele hapnikku vaja ?
  • Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku ?
  • Kes on fakultatiivsed anaeroobid ?
  • Mis on küünlanõu ?
  • Kui kiiresti bakterid paljunevad ?
  • Millest sõltub paljunemiskiirus ?
  • Mis on generatsiooniaeg ?
  • Mis on steriliseerimine ?
  • Mis on desinfitseerimine ?
  • Millega kodustes olustes puhastada haava ?

Mõisted

Sisukord

  • tavaline), xanthos (kollane)
  • Haloquadratum walsbii
  • Chromatium okeanii
  • Chlamydophila pneumoniae’l
  • Thiomargarita
  • Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia
  • Actinobacteria
  • M. hominis
  • Chlamydia trachomatise
  • S. aureusel
  • Leuconostoc mesenteroidese
  • Acetobacter xylinum
  • B. subtilise
  • Acetobacter
  • Mycobacterium, Nocardia, Rhodococcus
  • Thiospirillum, Chromatium
  • Neisseria gonorrhoeae
  • Vibrio parahaemolyticus
  • Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia
  • Bacillus, Clostridium
  • Thermus Aquaticus
  • Deinococcus radiodurans
  • Ancalomicrobium
  • Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon
  • Streptomyces

Teemad

  • Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012
  • Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega?
  • Selgita neid katseid
  • Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis
  • Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid
  • Proteinoidid
  • RNA ahelate abiootiline süntees
  • Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis
  • Ürgrakk
  • RNA-elu
  • Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad
  • Stromatoliidid
  • Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid
  • Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis
  • Mida tähendab mõiste „prokarüoot” ?
  • Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega
  • Sarnasused bakteritega
  • Sarnasused eukarüootidega
  • Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud
  • Pyrodictium occultum
  • Halobacterium
  • SrRNA geenid prokarüootide evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel
  • Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel
  • Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info
  • albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane)
  • occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri)
  • ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris
  • tavaline), xanthos (kollane)
  • Bakterite suurus
  • Eripinna mõiste
  • Eripind ja bakteri kuju
  • Suurimad, suured ja väikseimad bakterid
  • Oscillatoria
  • Thiospirillum jenense
  • Epulopiscium fishelsonii
  • namibiensis
  • mükoplasmad
  • nanobakteritest
  • Thioploca
  • Klamüüdiad
  • Chlamydia trachomatis
  • Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine
  • Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja
  • mitteehituslikud tunnused
  • Ehituslikud
  • oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest
  • Füsioloogilised ja metaboolsed
  • Biokeemilised tunnused
  • Ökoloogilised tunnused
  • DNA ja valkude järjestustes sisalduva info kasutamine prokarüootide suguluse ja
  • fülogeneesi uurimises
  • Valkude ja geenide andmepangad veebis
  • Mis on bakteri genoom?
  • Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel?
  • Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu
  • Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander
  • Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur’i katse kurekaelaga kolviga
  • Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja
  • kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid selliste agregaatidega bakteritest
  • Halococcus, Veillonella
  • Streptococcus Pneumoniae, Neisseria
  • meningitidis, Moraxella cattarhalis
  • Deinococcus
  • Micrococcus, Sarcina, Pediococcus
  • Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani
  • Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid)
  • Vibrio cholerae
  • Borrelia burgdorferi
  • Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest?
  • Aktinomütseedid
  • Streptomyces scabies
  • Mycobacterium tuberculosis
  • Corynebacterium diptheriae
  • Müksobakterid
  • Chondromyces
  • Mükoplasma
  • M. genitalium
  • Ureaplasma
  • urealyticum
  • Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset
  • rakku
  • Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid
  • Aerosoom
  • Karboksüsoom
  • Klorosoom
  • Rakumembraani koostis ja funktsioonid
  • Funktsioonid
  • Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid
  • Rakukesta funktsioonid
  • Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades
  • Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus
  • Grami järgi värvimine
  • Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel
  • G(+)
  • Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest?
  • Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks?
  • Bakteriraku kapsel, selle roll
  • Funktsioonid
  • Eri koostisega kapslid
  • Homopolüsahhariidsed kapslid
  • Sephadex
  • Zymomonas
  • Pseudomonas syringae
  • Sarcina ventriculi
  • Heteropolüsahhariidsed kapslid
  • Xanthomonas campestris
  • Valgulised kapslid
  • Natronococcus
  • Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja
  • hambaaugud?
  • Streptococcus mutans
  • Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad
  • polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid
  • Polüsahhariidid
  • Neisseria
  • E. colil, Salmonellal, Micrococcus luteus
  • Klostriididel
  • Rasvad
  • Actinomyces, Arthrobacter
  • Acinetobacter
  • Polühüdroksüalkanoaadid e. PHA (sealhulgas polü
  • -OH-butüraat)
  • Tsüanofütsiin
  • Volutiin e. metakromatiinaine e. polüfosfaadid
  • Spirillum volutans
  • Acinetobacter!
  • Väävel
  • Beggiatoa, Thiothrix, Achromatium, Thiomargarita
  • Sphaerotilus
  • Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna?
  • Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast
  • Bakterite liikumisviisid
  • Proteus
  • Neisseria
  • gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa
  • Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid
  • Twitching
  • Myxococcus
  • xanthus
  • Swarming e. voogamine
  • Proteus
  • mirabilis, Proteus vulgaris
  • typhimurium
  • Bakterivibur ja selle töö
  • Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel
  • Viburid spiroheetidel
  • Taksised
  • Caulobacter, Vibrio
  • Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter
  • Wolinella succinogenes
  • scherichia
  • coli
  • carotovora, Proteus mirabilis
  • Halobacterium halobium, Spirillum
  • Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta
  • Libisev liikumine ja limadüüsid
  • Libisev liikumine
  • bakterid
  • Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on?
  • Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele
  • Mis on piilid ja millest koosnevad?
  • Piilide roll pindadele kinnitumisel
  • Mis roll on endospooridel?
  • Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid
  • idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub?
  • Spooride säilumist
  • Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks?
  • Endospoori teke ja idanemine
  • Idanemine
  • Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda
  • Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud
  • haigused
  • Clostridium botulinum
  • Clostridium tetani
  • Bacillus anthracis
  • bakterioloogilise relvana
  • Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine kosmeetikas
  • Kuidas on võimalik hävitada endospoore?
  • Endospooritaolised säilitus – ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja
  • hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid
  • Tsüstid
  • Aktinomütseetide “spoorid” e. koniidid
  • Akineedid
  • Temperatuuri toime mikroobidele
  • Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax?
  • Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused
  • Psührofiilid
  • Colwellia
  • Termofiilid
  • Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid?
  • Tündaliseerimine
  • Pastöriseerimine
  • Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui
  • krüoprotektor
  • pH toime mikroobidele
  • Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus
  • keskkonna?
  • Acetobacter aceti
  • Millised muudavad selle aluseliseks? Too paar näidet
  • Proteus mirabilise
  • Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime?
  • Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) hallitusseente
  • vastaste konservantidena
  • Osmootse rõhu mõju mikroobidele
  • Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku?
  • Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on?
  • E. Coli
  • KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel
  • Kuidas mõjub mikroobidele kuivus?
  • Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest
  • Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest?
  • Kiirguste mõju mikroobidele. Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus
  • Mis on UV kiirguse märklauaks?
  • Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus
  • Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest?
  • Milleks saab kasutada UV-kiirgust?
  • Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks?
  • Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet?
  • Miks on mikroobidele hapnikku vaja?
  • Aeroobid ja mikroaerofiilid
  • Campylobacter
  • Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku?
  • Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad
  • Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid
  • Kes on fakultatiivsed anaeroobid?
  • cerevisiae
  • Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad
  • elutingimused?
  • Bakterite paljunemine, selle viisid
  • Hyphomicrobium, Rhodomicrobium
  • Thiothrix
  • Epulopiscium fischelsonii
  • Kui kiiresti bakterid paljunevad?
  • Millest sõltub paljunemiskiirus?
  • Mis on generatsiooniaeg?
  • Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit
  • Müksobakterite arengutsükkel
  • Myxococcus
  • Stigmatella
  • Arengutsükkel aktinomütseedil
  • Bdellovibrio bacteriovorus
  • Klamüüdiad
  • Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid
  • Mis on steriliseerimine?
  • Mis on desinfitseerimine?
  • J. Lister ja fenooli kasutamine
  • Fenoolikoefitsient
  • Millega kodustes olustes puhastada haava?
  • Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas?
  • Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena
  • Pindaktiivsed ained
  • Jood ja kloor
  • etüleenoksiid
  • Glutaraalaldehüüd
  • Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape

Kommentaarid (2)


IchBinKarl: Kasulik
22:12 27-10-2013

CherryT: Kasulik
11:55 13-09-2015


Sarnased materjalid

40
docx
114
pdf
20
docx
24
docx
937
pdf
147
docx
528
doc
98
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto