Mikrobioloogia 1. KT (0)

Eesti Maaülikool - Bioloogia - Mikrobioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

I Arvestus (1-2)
1) Stafülokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused
Stafülokokid on liikumatud, 0,5 - 1,5 µm läbimõõduga, katalaas+ ja oksüdaas- . Äigepreparaatides esinevad tavaliselt kobaratena, kuid mädast valmistatud preparaatides võivad esineda ka paaris, lühikeste ahelatena või üksikult. Vanades kultuurides võivad nad värvustuda gramnegatiivselt. Stafülokokid kasvavad tavalistel söötmetel, pH 7,2-7,4 , temp. 10-45°C. Osa patogeenseid stafülokokke on väga resistentsed NaCl suhtes, kasvades 7-10% (mõned ca 20%) NaCl sisaldavates söötmetes (toiduainetes). LA-il (lihtagaril) on stafülokokkide kolooniad läbipaistmatud, kumerad, keskmise suurusega. Enamus S. aureus tüvedest moodustavad kasvades pigmenteerunud kolooniaid (kuldkollane, sidrunikollane), seevastu koertelt isoleeritud S.aureus’e tüved on tihti pigmendita. LP-is (lihtpuljongis) tekib kasvamisel difuusne hägu ja sade. Želatiini veeldavad 4-5 p. lehtrikujuliselt. VA-il ( veriagaril) tekitavad patogeensed stafülokokid hemolüüsi. Stafülokokid ei kasva Mac Conkey agaril.
2) Stafülokokkide eksotoksiinid
B Eksotoksiinid

hemolüsiin - osa stafülokokitüvesid eritavad toksilisi ühendeid, mis põhjustavad erütrotsüütide lüüsumist. Hemolüsiine tähistatakse kreeka tähtedega - alfa, beeta, delta ja gamma . Loomadelt isoleeritakse enamasti alfa ja beeta hemolüütilisi tüvesid. Alfa toksiin on toksilisem, põhjustades VA-il täielikku hemolüüsi. Toksiline toime laieneb ka leukotsüütidele ja naha rakkudele põhjustades nekroosi.

leukotoksiin(Panton- Valentine leukotoksiin)- pidurdab leukotsüütide migratsiooni ja toimib leukotsiidselt

enterotoksiinid - termostabiilsed toksiinid (taluvad 100°C 30 min.)on väga toksilised inimestele (äge toidumürgistuse sündroom), loomad on resistentsed. Toksiine tähistatakse A - E (5 tk).

eksfoliatiivne toksiin -impetigo põhjustaja (väikesed mädavillid epidermisel) nii loomadel kui ka lastel
3) Stafülokokkide ekstratsellulaarsed ensüümid ja nende toime
C.Ekstratsellulaarsed ensüümid

koagulaas - traditsiooniliselt jaotatakse stafülokokid kaheks: koagulaaspositiivseteks (CPS) ja koagulaasnegatiivseteks stafülokokkideks (CNS). CPS peetakse patogeenseteks. Koagulaasi toimel muutub tabandunud piirkonnas vereplasma fibrinogeen fibriiniks, mis ladestub mikroobi välispinnale, nii saab mikroob kaetud organismi enda valguühenditega mida fagotsüüdid ei suuda eristada kui “võõrast”,see aeglustab oluliselt fagotsütoosi. Fibriini ladestumine põhjustab ka suurte kämpude teket, mis omakorda on suureks takistuseks fagotsüütide toimele.

hüaluronidaas - hüdrolüüsib sidekoe mukopolüsahhariide, mis soodustab invasiooni. Tuntud ka spreading factor nimetuse all.

nukleaasid - desoksüribonukleaasidel on hüdrolüütiline toime rakkude DNA-sse ja RNA-sse.

fibrinolüsiin - lahustab fibriinikiude soodustades põletikukolde laienemist .
4) Eksudatiivse epidermiidi tekitaja sigadel ja haiguse patogenees
S. hyicus on sigadel eksudatiivne epidermiit: tavaliselt võõrdepõrsastel esinev naha nekrootiline põletik (nõgitõbi), tabanduda võivad ka siseorganid , polüartriit
5) Streptokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused
Streptokokid on grampositiivsed, kerakujulised bakterid .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

NoProblems Õppematerjali autor

toksiin tüved salmonella salmonellad proteiin streptokokid stafülokokid kolibakterioos eksotoksiinid aureus

Sarnased õppematerjalid

docx

Veterinaarne mikrobioloogia

vabastatakse Salmonellaga nakatunud peensoole koest). Salmonella esineb tihti nakatunud looma niudesoole, umbsoole ja käärsoole limaskestas ja mesenteersetes lümfisõlmedes. Võib esineda ka subkliiniline infektsioon (asümptomaatiline), kus väikesel arvul salmonellat leidub väljaheites. Lisaks varjatud infektsioon, kus salmonellat leidub sapipõies ja mesenteersetes lümfi sõlmedes, kuid ei eritata. Robert Koch Saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. 1877 avastas Siberi katku 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) 1883 kooleratekitaja Kochi postulaadid on tingimused, mis peavad olema täidetud tõestamaks, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab seda konkreetset haigust: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele

Mikrobioloogia

pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

MIKROBIOLOOGIA Grampositiivsetel bakteritel on paks ja homogeenne rakukest. Gramnegatiivsetel rakukest mitmekihiline ja rakukestas välismembraan. Grampositiivsed kokid Jagunevad: - Fakultatiivselt anaeroobsed perekonnad: - Micrococcus - Staphylococcus - Streptococcus - Enterococcus - Anaeroobne perekond Peptococcus I. Stafülokokid Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. - On söötme suhtes vähenõudlikud, pesade pigment varieerub valgest kollaseni (S. aureus’e pesad ku

Kategoriseerimata

docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub

Mikrobioloogia

docx

Patogeensed bakterid

Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si

Bioloogia

pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel..........

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom), mis on ümbritsetud (valgu)proteiinkihiga ning mõnel ka lipiidümbris. Nt: Epstein-Barr viirus  Prioonid- Infektsioosne proteiin (e. nakkuslik valk), infektsioossus on seotud valgu tertsiaarstruktuuri muutustega 2. Prokarüoodid ja eu

Mikroobifüsioloogia