LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 1 Rahvamajandus on õpetus majanduse üldistest seaduspärasustest. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 2 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil Not yet answered rohkem osta. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 3 Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistata
Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 € Selleks müüb ta 120 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400 1) Arvutage ja täitke tabel
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujut
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I
Kõik kommentaarid