Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid
Nõutava koguse muutus- kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. Pakkumine- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa Turupakkumine (S)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1
rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine S kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverae horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: tehnoloogia tase; hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; alternatiivsete hüviste hinnad; tootjate ootused; tootjate arv; maksud ja subsiidiumid NB! PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjendab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutumist põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Turg Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Turu tasakaal
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kõver (ka tootmisvõimaluste piir e rada) kajastab kahe hüvise (X ja Y) maksimaalseid koguseid, mida majanduses võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse efektiivselt kasutataks. Võimalus Hüvis X Hüvis Y Hüvise X altern. kulu A 0 20 B 1 19 1 C 2 17 2 D 3 13 4
o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind Eestis, Eesti töötajate koguarv, hindade üldine tase Eestis. II loeng Majandussüsteemid · Kuna ressursid on piiratud, igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. See, kuidas
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
- Teiste hüviste hinna, mis on seotud antud hüvisega - Pakkujate arv turul - Müüjate hinnaootused Tasakaaluhind- selline hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus Tasakaalukogus- niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Hinnaelastus- E= -Q/Q : P/P elastne kui suurem 1 , mitteelastne kui väiksem, ühikuelastne = 1 Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus. Kui ühest väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem: - Mida rohkem on asenduskaupu - Mida vähem tähtis on hüvis - Mida pikem on hinnamuutusega kohanemis aeg - Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele
6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9
nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek:
teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, müüjate hinnaootused. 9. Nõudluse muutus toob kaasa nii tasa nii tasakaaluhinna kui koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja koguse vastassuunalise muutuse. Tegelikkuses nihkuvad mõlemad kõverad korraga ja sel juhul on raske prognoosida, mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega. 10. Mis näitajad. Mida hekki? 11. Nõudluse elastsus ei sõltu ajast, pakkumise oma aga küll sest tootjad peavad kohanema hinnamuutusega (lühiperioodil tootmismahu suurendamine või vähendamine olemasolevatelt ressurssidelt, pikal perioodil firmade arv muutub ja tootmisvõimsused muutuvad samuti.) 12. Loomulikult, sest kui tarbijad on väga hinnatundlikud, siis nad võivad minna üle alternatiivsetele hüvistele, kui hind on liig kõrge. 13. Lühiperioodi kulud:
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.
Normatiivse analüüsi puhul on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega. 8) Vead a. -kompositsiooni viga (fallacy of composition) st seisukoha, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes, eiramist; b. -vale põhjuse viga (post hoc fallacy) st arvamist, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 9) Nõudlus (demand)- nim sellist kaupade ja teenuste hulka (kogust), mida tarbijad soovivad antud ajaperioodil osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures soovitud hinda. 10) Pakkumine (supply)- all mõistetakse sellist kaubakogust, mida pakkuja (tootja, vahendaja vm) soovib ja on ka võimeline turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. 11) Kogukasulikkus rahulolu, mida tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest
tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
majanduspoliitikad ja -situatsioonid väärt on. 8) Vead a. Kompositsiooni viga Fallacy of composition On loogiline viga mille korral peetakse seda, mis on õige üksiku (indiviidi) suhtes, õigeks ka grupi suhtes (terviku suhtes) b. Vale põhjuse viga Post hoc fallacy - arvamist, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 9) Nõudlus Demand - On seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodilsooivad ja suudavad osta (ceteris paribus ) 10) Pakkumine - Supply on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel , mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa (ceteris paribus) 11) Kogukasulikkus Rahulolu, mis tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest 12) Nõudlustabel Demand schedule-Nõudluse kajastus tabeli kujul. Kajastab neid
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD......
antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D: P= Q 2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna
ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad hüviste pakkumise, mis võrdub kogutoodanguga. ´ ´ Y´ Y = F( K , L ) = 2.2. Rahvatulu ja tootmistegurid, Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Nii nagu tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad üheskoos ära kogutoodangu mahu, määravad nad ka kogutulu (rahvatulu) suuruse. Kogutulu jaotus on määratud tootmistegurite hindadega: töötajatele
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L) Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W W = MPL × P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus MPL= P W P - reaalpalk Kapitali piirprodukt MPK= ( K ,+1 , L )−F (K , L) ∆ π=( P × MPK )−R R R R-kulu juurdekasv e kapitaliühiku rent
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu
14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind. Näidata joonisel Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel.
Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid