50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
962 laadimist
Kokku alla laetud
12 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pliisi
Õppematerjali autor
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures;
tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. 1.1 Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused. Mikroökonoomiline lähenemisviis lähtub üksiksubjektist, käsitlus algab üksikust majandussubjektist nende otsuste koosmõjul formuleeruvad majandusprotsesside üldised seaduspärasused. Liigub üksikult üldisele. Keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Mikroökonoomikas rakendab majandussubjekt optimaalsusprintsiipi. Makroökonoomiline käsitlusviis vaatleb tervikuna rahvamajanduse tulemuslikkust, tegeleb
Majandusteooria kordamisküsimused 1. Milleks on majandusteoorias vaja lihtsustavaid eeldusi? Millega tuleb lihtsustatud mudeli tõlgendamisel arvestada? Kuna meid ümbritsev ei ole kogu oma keerukuses inimmõistusega korraga haaratav, püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad, kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks mudel läheb. Täielikult
rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest.
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE P�HIM�ISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise �ldiste seadusp�rasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille �lesanne ona anda t�eseid teadmisi, need �ra s�stematiseerida ja �ra kasutada praktikas. T�de on �ige peegeldus inimteavuses, �ige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed t�ed on �ldjuhul primitiivsed. �hiskonnateaduste probleem � absoluutseid t�desi on v�ga v�he. Et teada saada, kas asi on �ige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu v�ib �ige olla. �hiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna k�ige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on k�ige olulisem? Kui midagi olulist j�i mudelist v�lja, tekib viga. Vea tekkimine on t�en�oline, aga tuleb teha nii, et vea suurus ei ole nii suur, et ta segaks t
Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid