Mikro- ja makroökonoomika konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on pr Lepa jaoks nõudluse hinnakoefitsent ?
  • Millest sõltub firma kasum ?
  • Mis alljärnevast ei suurenda firma kogukulu ?
  • Mitmenda töötaja palkamisel hakkab piirprodukt vähenema ?
  • Mitmenda töötaja palkamisel muutub piirprodukt (MP) negatiivseks ?
  • Kui suurt kogust toodab iga firma üksinda ?
  • Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta lõhe sulgemiseks ?
 
Säutsu twitteris
Mikro - ja makroökonoomika

I loeng: Mikro – ja makroökonoomika põhimõisted

  • Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks.
  • Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. (
  • Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude.
    • Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus )
    • Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine )
    • Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur )
  • Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
  • Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt , töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne.
  • Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid ( riideese , raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid ( masinad , seadmed ), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon)
  • Tootmine – hüviste valmistamine
  • Tarbimine – kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks

Ressursid

  • Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid – kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital , töö.
  • Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest.
  • Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks.
    • Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid , nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.)
    • Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
      • Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimis-protsessi nimetatakse investeerimiseks.
    • Töö on vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma , mida inimesed rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel.
      • Ettevõtlikkus on inimressurs, mis ühendab teisi ressursse kaupade ja teenuste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kannab riske.

Alternatiivkulu ja tootmisvõimalused

  • Tootmisprotsessi väljendiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüviseid.
  • Ressurside piiratuse ehk nappuse probleem:
    • Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas.
    • Igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada
    • Kui ressursid on piiratud, siis piiratus nõuab valiku tegemist. Valikutega kaasnevad kulud.
    • Majandusteadlikus terminaloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv - ehk loobumiskulu , mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressurse. Teisisõnu, alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind.
  • Tootmisvõimaluste kõver (rada) (TVK) - näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside(samad kättesaadavad ressurside ja tootmiskulud ) ja antud tehnoloogia korral. (inglise keeles – PPC)

  • kaup A
  • kaup B
  • 0
  • 65
  • 10
  • 60
  • 20
  • 52
  • 30
  • 38
  • 40
  • 0

    • Liikumisel piki TVK alla alternatiivkulu kasvab.
  • Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Kasvavate alternatiivkuludega on tegemist siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks.
    • Kuid on olemas ka sellised ressursis, mida saab kasutada mitmesuguste hüviste tootmiseks. Sel juhul alternatiivkulud on konstantsed. Sel juhul on TVK sirgjoon .
    • Punktid, mis asuvad väljaspool kõverat (paremal), pole ressursside olemasoleva mahu korral kättesaadavad.
  • Tehnoloogia täiustamine ja ressursside suurendamine toovad kaasa majanduskasvu, sest suureneb tootmiskogus , mida ühiskond on võimeline tootma . Seda kajastab TVK nihe väljapoole ja paremale.
    • Norra näide (nafta on leitud 1969 aastal)
    • Eesti näide (põlevkivi ja elektritootmine)

Majandusteooria ja majandusmudel

  • Majandusmudel on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel).
    • Mudelite koostamisel tihti kasutatakse ceteris paribus `e (muudel võrdsetel tingimustel) eeldust . Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed.
  • Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit.
  • Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks.
  • Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil)
  • Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või –situstsioonid väärt on.
  • Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu korrastada ja kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist mõjutada.
  • Majanduspoliitikaks võib nimetada mis tahes üldist majandusstrateegiat, sellele seatud eesmärke ja vahendeid.
  • Riikide konkurentsivõime - OECD definitsiooni kohaselt iseloomustab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet tase (määr), mis näitab kui palju riik suudab vabades, turumajanduse tingimustes toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma elanike sissetulekuid (nimetatakse ka riigi müügi- või ekspordivõimeks)
    • Lisaks sellele väljendab riigi konkurentsivõimet selle atraktiivsus ettevõtluse asukohana ehk välisinvesteeringute saamise võime.
    • Riigid, mis konkureerivad ressurside pärast:
      • Ameerika Ühendriigid
      • Euroopa liit
      • Eesti
    • Lisandväärtus = valmisprodukt turuhindades – tootmissisandite ja vahetoodangu väärtus

  • Euroopa Liidu eesmärk on olla õiglane ja hooliv ühiskond.
    • Kõik EL’i riigid on pühendunud rahule, demokraatiale, õigusriigile ja inimõiguste austamisele ning töötavad ühiselt selle nimel, et neid väärtusi maailmas laiemalt edendada.
    • Euroopa Liidu eesmärk:
      • tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus;
      • ühendada Euroopa maailmajagu ;
      • tagada inimestele turvaline elu;
      • soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut;
      • lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus ;
      • toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus.
    • Maastrichi kriteeriumid:
      • Riigi rahandus . Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
      • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
      • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
      • Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
      • Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
  • Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele:
    • tööealise rahvastiku ja tööjõu kahanemine,
    • madalam potentsiaalne SKP,
    • väiksem rahvastik vähendab võimalusi spetsialiseerumiseks, tööjaotuseks ja mastaabiefekti saavutamiseks
    • tarbimine väheneb,
    • rahvastiku teenindamiseks vajalikke asutusi (näiteks koole või kauplusi) jääb üle
    • hakkab ka avalike sektori asutusi ja nende poolt pakutavaid teenuseid olema elanike vajadustest rohkem,
    • Kui sündimuse määr langeb, siis põhjustab see nooremate elanike osatähtsuse vähenemist rahvastiku struktuurist.
    • Toimuvad muutused tarbimise struktuuris
    • Kerkib esile inimkapitali amortiseerumise probleem ( nooremad inimesed toovad majandusse uusi ideid, millest arenevad uued tehnoloogiad, keskealiste ja vanemate inimeste haridus tihti on vananenud)

I seminar

  • Õige-vale. Tee vale õigeks!
  • Pole olemas ühtki inimlikku probleemi, mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. Vale
    • Majandusanalüüsi abil ei saa lahendada näiteks piiratud ressursi probleemi. Majandusanalüüsi õigesti kasutades saableevendada ressursi piiratuse probleemi.
  • Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. Vale
    • Mikroökonoomilise analüüsi
  • Oletame, et tootmisvõimaluste kõver puututab hüvise a telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal. See tähendab, et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A pluss 20 ühikut hüvist B. Vale
    • See tähendab, et saab toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 ühikut hüvist B.
    • NB! Igas TVK peal olevas punktis on tootmine efektiivne, kui sees pool, siis ebaefektiivne. Väljaspool asudes ei ole see praeguste ressurside puhul võimalik.
  • Töötajate arv kasvades nikub tootmisvõimaluste kõver paremale ( väljapoole) Õige
  • Täida lüngad!
  • Masinad, seadmed ja ehitised kujutavad endast füüsilist kapitali (tootmistegur) ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapitali (ei ole tootmistegur).
  • Analüüsi käigus tehtavat viga, kus tagajärge ei seostata õige põhjusega nimetatakse vale põhjuse veaks .
  • Mikro- ja makroökonoomika uurivad, kuidas jaotatakse piiratud ressursse alternatiivsete kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi.
  • Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus.
  • Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver.
  • Lahenda!
  • Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne
    • Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne
    • Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne
    • Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik
    • Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik
    • Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne
    • Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
  • Otsusta iga järgmise väite korral, missuguse veaga on tegemist.
    • Töötu võib tööd leida, kui ta hoolega tööd otsib, järelikult võivad tööd leida kõik töötud, kui nad töö otsimisel järjekindlad. Kompositsiooniviga (ei laiene kõigile, on erinevad töötuse tüübid)
    • N. Riigis, kus on palju arste, on ka palju haigeid inimesi, järelikult on arstide suur arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga
    • Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm , järelikult põhjustab torm allahindluse väljakuulutamist. Vale põhjuse viga
  • Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist:
    • Kassaaparaat toidupoes – kapital
    • Hapnik, mida inimesed hingavad – maa
    • Tööriistapoe treipingid – kapital
    • Kalapüügi piirkond Läänemeres – maa
    • Müüja tegevus toidupoes – töö
  • Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia ( investeering ), T-särk, veoauto , hoiuarve
  • Normatiivne on järgmine seisukoht:
    • Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad
    • Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem
    • Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema
    • Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud.
  • Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind Eestis, Eesti töötajate koguarv , hindade üldine tase Eestis.

II loeng

Majandussüsteemid

  • Kuna ressursid on piiratud, igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. See, kuidas neid probleeme lahendatakse, sõltub riigi majandussüsteemist.
    • Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangud tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. (represseeritud)
    • Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. (vabamajandus).
    • Segamajanduse korral ressursside jaotuse määravad riik (avalik sektor ), traditsioonid ja turg käsikäes.
  • Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni (või mehhanismi), mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad ( pakkujad , tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad.
  • Turg on mehhanism , mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad määrates kindlaks kauba või teenuse (hüvise) hinna ja koguse.
    • Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguritel.
    • Kaupade ja teenuste korral see on hüvise ehk toodanguturg .
    • Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud
    • Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.

Nõudlus ja pakkumine

  • Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine.
  • Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus).
  • Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
    • Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad hüvist rohkem, kui nad ostaksid kõrgema hinna eest (tarbijad käituvat ratsionaalselt). Teisisõnu, tarbijad ostavad rohkem, kui kauba hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb (ceteris paribus). NB! kaup ja hind on pöördvõrdelises seoses.
  • Nõutava koguse ja hinna seose põhjused:
    • Kahanev piirkasulikkus : tarbija rahulolu üha väheneb tarbitava koguse kasvades. Nt. Mul on 1 pluus ja ostan ühe juurde – tunnen ostust rõõmu. Kui mul on 15 pluusi ja ostan juurde, siis see mulle samasugust rõõmu enam ei tekita. NB! Sarnase näite puhul peame arvestama, et tarbija käitub RATSIONAALSELT:
    • Asendusefekt : hüvisega, mis muutus odavamaks, hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid ( juhul, kui hüvised on sarnased).
    • Sissetulekuefekt: tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb

  • Nõudlust saab väljendada:
    • Verbaalselt – definitsiooni abil
    • Nõudlustabeli abil

Hind
Nõutav kogus
A
5
4
B
4
7
C
3
10
D
2
13
E
1
16
    • Graafiliselt – nõudluskõvera abil


    • Matemaatiliselt – nõudlusfunktsioonina D= f (p; Qd; nõudluse mõjurid)
  • Nõudluse mõjurid (Peale hinna mõjutavad veel):
    • tarbijate sissetulek
    • teiste antud hüvisega seotud hüviste hinnad (asenduskaupade ja täiendkaupade hinnad)
    • tarbijate maitse või eelistused
    • ostjate ootused
    • tarbijate arv turul
  • Asenduskaupu kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Neid kasutatakse ühel ja samal viisil (näiteks: sai ja sepik ). Asendushüviste korral ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. Nt. Kui saia hind tõuseb, ostetakse rohkem sepikut.
  • Täiendkaubad on kaubad , mida tarbitakse koos (näitaks: bensiin ja auto). Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust. Nt. Kui auto jaoks kasutatava bensiini hind tõuseb, väheneb autode nõudlus ja nendega ka sõitjate arv – eelistatakse mõnda muud transpordi liiku – jalgratast või ühissõidukit.
  • Normaalhüvised – kaubad, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb.
  • Inferioorsed hüvised – nende nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb nt odavad juustusordid , nt asendatakse hallitusjuustuga.
  • Nõudlus kasvab juhul, kui:
    • tarbijate sissetulek kasvab
    • asenduskauba hind tõuseb või täiendkauba hind langeb
    • antud kaup on moes
    • kui ostjad ootavad kaubahinna tõusu lähitulevikus
    • tarbijate arv kasvab
      • Kui nõudlus kasvab, nõudluskõver nihkub üles- ja paremale
  • Nõudlus kahaneb juhul, kui:
    • tarbijate sissetulek kahaneb
    • asenduskauba hind langeb või täiendkauba hind tõuseb
    • antud kaup ei ole moes (vananenud) Nt. mobiiltelefonid
    • kui ostjad ootavad kaubahinna langust lähitulevikus
    • tarbijate arv turul kahaneb
      • Kui nõudlus kahaneb, nõudluskõver nihkub alla- ja vasakule.
  • Nõutava koguse versus nõudluse muutused:

Kui nõutav kogus langeb, juhtus midagi pakkumisega ja hind langeb.

Pakkumine, pakutav kogus ja pakkumisseadus

  • Pakkumine on seos hüvise hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus).
  • Pakutav kogus on kogus, mida müüjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa.
  • Pakkumisseadus väidab, et kui hüvise hind langeb pakutakse väiksemat kogust, kui aga hind tõuseb pakutakse suuremat kogust
  • Pakkumist saab väljendada:
    • Verbaalselt – definitsiooni abil
    • Pakkumistabeli abil (kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda)

Hind
Pakutav kogus
A
5
14
B
4
12
C
3
10
D
2
8
E
1
6
    • Graafiliselt – pakkumiskõvera abil (Positiivne tõus – kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust)





  • Matemaatiliselt – pakkumisfunktsioonina S= f ( p; Qs, pakkumise mõjurid)

  • Pakkumise mõjurid (peale hinna):
    • Hüvise tootmistehnoloogia
    • Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad
    • Alternatiivsete hüviste hinnad
    • Pakkujate arv turul
    • Müüjate hinnaootused
  • Alternatiivsed hüvised (alternatiivkaup) on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (näitaks: nisu ja rukkis ). Kuna ressurse võib kasutada ükskõik kumma hüvise tootmiseks, motiveerib ühe kauba hinna tõus seda kaupa rohkem tootma, mis seeläbi vähendab teise hüvise pakkumist.
  • Pakkumine kasvab, kui:
    • Tootmistehnoloogia areneb (kauba kvaliteedi kasv, tootmiskulu väheneb)
    • Langevad ressursside hinnad (töötajate palk langeb, masinate ja seadmete hinnad langevad, kinnisvara hinnad langevad ja üür muutub soodsamaks)
    • Alternatiivkauba hind langeb
    • Müüjad ootavad antud kauba hinna tõusu lähitulevikus.

Nt. Kinnisvaraturul tekib positiivsetel ootustel rohkem müügiobjekte [korterid, majad] ja negatiivsete ootuste puhul üritatakse vana kaupa maha müüa – uusi objekte ei teki.
  • Pakkumine kahaneb, kui:
    • Kasvavad ressursside hinnad (töötajate palk tõuseb, masinate ja seadmete hinnad tõusevad, kinnisvara hinnad tõusevad ja üür muutub kallimaks)
    • Alternatiivkauba hind tõuseb
    • Müüjad ootavad antud kauba hinna langust lähitulevikus
  • Pakutava koguse vs pakkumise muutused:
    • Kui pakkumine muutub (kasvab või kahaneb) pakkumiskõver nihkub (alla ja paremale või üles ja vasakule). Sel juhul pakkumise mõjurid on muutunud.
    • Kui muutub pakutav kogus, toimub liikumine pikki pakkumiskõverat üles või alla poole. Pakkumise mõjurid jäävad samaks, muutub ainult kauba hind.

Turu tasakaal

  • Turg on tasakaalus, kui nõutav kogus võrdub pakutava kogusega. Seda kogust nimetatakse tasakaalukoguseks.
  • Tasakaaluhind on kokkuleppehind, mille eest müüjad on nõus samapaju müüma, kui ostjad on nõus ostma.

  • Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
  • Turu puudujääk (ehk defitsiit) on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna Turu puudujääk on ebaefektiivne, kuna 8 ühiku pakutava koguse kohta, on inimesed nõus ostma vaid 10. Hind on madal tasakaalupunktist. Ostjad konkureerivad omavahel, kuni turg saavutab tasakaal.
    Turu ülejääk on ebaefektiivne, kuna 12 ühiku pakutava koguse kohta, on inimesed nõus ostma vaid 7. Kuid firmal on palgad , üürid jm juba makstud. Firma jääb kahjumisse – sel juhul toimub hinna langus, kuni tasakaalupunktini
  • korral ületab pakutava koguse.
  • Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on ebaefektiivne.

  • Riigi sekkumine:
    • Maksimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest kõrgema hinnaga

hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt maksimumhind on tasakaaluhinnast
madalam. Riigi arvates on kaup liiga kallis võib tekkida defitsiit
    • Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga

hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt miinimumhind on tasakaaluhinnast kõrgem.

Miinimumhind +
Aktsiisitõus
Nõudluselangus
  • Nõudluse ja pakkumise muutumine:

Nõudlus kasvab
Nõudlus kahaneb
Pakkumine kasvab
Tasakaaluhind võib kasvada kahaneda või saamaks jääda. Tasakaalukogus kasvab.
Tasakaaluhind langeb.
Tasakaalukogus võib kasvada kahaneda või saamaks jääda.
Pakkumine kahaneb
Tasakaaluhind tõuseb.
Tasakaalukogus võib kasvada kahaneda või saamaks jääda.
Tasakaaluhind võib kasvada kahaneda või saamaks jääda. Tasakaalukogus väheneb.
Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine:
  • Pakkumine kasvab rohkem kui nõudlus (tasakaalukogus kasvab/ tasakaaluhind langeb)

  • Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju (tasakaalukogus kasvab, aga tasakaaluhind jääb samaks):

  • Nõudluse ja pakkumise vastasuunaline muutus:

  • Eluasemepoliitika: Eluasemepoliitika on riiklik tegevuste ja plaanide kogum, mis näeb ideaalis olukorda, kus kõigil on eluase ja korralikud elamistingimused.
    • Liberaalne eluasemepoliitika:
    • Korporatiivne eluasemepoliitika:
      • Suhteliselt liberaalne ja elamuid pakub peamiselt erasektor. Avalik üürisektor on märkimisväärne ja eluruume pakutakse mitte ainult väikese, vaid ka keskmise sissetulekuga leibkondadele.
    • Sotsiaaldemokraatlik eluasemepoliitika:
      • Domineerib valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle. Üürisektor on tugevalt kontrollitud üürnike poolt.
  • Kinnisvara turu dünaamika
    • Kinnisvaraturu kommentaar jutustab nõudluse ja pakkumise mõjuritest

      • Töötajate arv
      • Keskmine palk
      • Ehitustööde maht
      • Põhivara investeeringud
      • Laenu intressimäär (L=Eurivor+riskimarginaal)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mikro- ja makroökonoomika konspekt #1 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #2 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #3 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #4 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #5 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #6 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #7 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #8 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #9 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #10 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #11 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #12 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #13 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #14 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #15 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #16 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #17 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #18 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #19 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #20 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #21 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #22 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #23 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #24 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #25 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #26 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #27 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #28 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #29 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #30 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #31 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #32 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #33 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #34 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #35 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #36 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #37 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #38 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #39 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #40 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #41 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #42 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #43 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #44 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #45 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #46 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #47 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #48 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #49 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #50 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #51 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #52 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #53 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #54 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #55 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #56 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #57 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #58 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #59 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #60 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #61 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #62 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #63 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #64 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #65 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #66 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #67 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #68 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #69 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #70 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #71 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #72 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #73 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #74 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #75 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #76 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #77 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #78 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #79 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #80 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #81 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #82 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #83 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #84 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #85 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #86 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #87 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #88 Mikro- ja makroökonoomika konspekt #89
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 89 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 354 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor notid Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Nii I kui ka II kontrolltöö konspekt, võimalusel ka joonised kontrolltestid lahendatult.

I loeng

• Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks.
• Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. (
• Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude.
o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus)
o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine)
o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur)
• Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
• Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne.
• Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon)
• Tootmine – hüviste valmistamine
• Tarbimine – kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks

I seminar - I kontrolltest

• Õige-vale. Tee vale õigeks!
• Pole olemas ühtki inimlikku probleemi, mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. Vale
o Majandusanalüüsi abil ei saa lahendada näiteks piiratud ressursi probleemi. Majandusanalüüsi õigesti kasutades saableevendada ressursi piiratuse probleemi.
• Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. Vale
o Mikroökonoomilise analüüsi
• Oletame, et tootmisvõimaluste kõver puututab hüvise a telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal. See tähendab, et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A pluss 20 ühikut hüvist B. Vale
o See tähendab, et saab toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 ühikut hüvist B.
o NB! Igas TVK peal olevas punktis on tootmine efektiivne, kui sees pool, siis ebaefektiivne. Väljaspool asudes ei ole see praeguste ressurside puhul võimalik.
• Töötajate arv kasvades nikub tootmisvõimaluste kõver paremale ( väljapoole) Õige

Mikro , makro , konspekt , eksam , Jelena Matina , TTÜ

Mõisted

mikro, o töö, tootmisprotsessi väljendiks, kasvavate alternatiivkuludega, majandusmudel, normatiivne analüüs, majanduspoliitika, riikide konkurentsivõime, asukohana, normatiivne, turg, turg, nõudlus, graafiliselt, o matemaatiliselt, täiendkaubad, transpordi liiku, normaalhüvised, inferioorsed hüvised, elt, matemaatiliselt, turg, tasakaaluhind, o maksimumhind, riigi arvates, o miinimumhind, tavaliselt miinimumhind, o kaarelastsus, o kaup, o kaubal, pakkumise elastsuskoefitsient, mitteelastne, o hetkeperiood, o lühiperiood, nõudluse hinnaelastsuskoefitsent, o nõudlus, tootmisprotsessi sisendid, tootmisprotsessi väljundiks, apl, apk, mpl, mpk, pikk periood, kogukulu vahe, toodangu nõudluskõver, tootmiskulud, homogeenne kaup, firma kulud, kasumilävel, o atc, arvestuslik kasum, majanduskasum, o firmasid, o toodang, o mkf, ühiku tootmiskulud, o toodang, o monopol, monopoolne haru, o sisenemisbarjäärid, o monopol, oligopol, o turul, o toodang, sisenemisbarjäärid, teatud tootmisharudes, hinnakõrgend, o usaldusühing, o osaühing, o aktsiaselts, monopoli kasum, hinnaliidri mudel, turumajanduse tingimustes, o väljavoog, o sissevoog, o lõpptoodang, o tarbimise, palgad, intressid, amortisatsioon, kaudsed maksud, lisandväärtus, vahetoodang, rahvamajanduse tasandil, sisemajanduse puhasprodukt, netoinvesteeringud, reaalne skp, säästud, investeeringud, kogutulu, o majandus, o kulumultiplikaator, tarbimiskulutused, o tarbimiskulutused, tasakaalu korral, o säästud, o tarbimis, majanduse kogutulu, multiplikaator, avalda tarbimis, o eelarve, o eestis, maksukandja, fiskaalpoliitikal, o järelikult, horisontaalne maksustamisprintsiip, vertikaalne maksustamisprintsiip

Sisukord

  • Mikro- ja makroökonoomika
  • I loeng: Mikro – ja makroökonoomika põhimõisted
  • Mikroökonoomika
  • Makroökonoomika
  • Majandusressurside alla kuuluvad
  • Tootmine
  • Tarbimine
  • Ressursid
  • Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid
  • Ettevõtlikkus
  • Alternatiivkulu ja tootmisvõimalused
  • Ressurside piiratuse ehk nappuse probleem
  • Tootmisvõimaluste kõver (rada) (TVK)
  • Kasvavate alternatiivkulude seadus
  • Kasvavate alternatiivkuludega
  • Majandusteooria ja majandusmudel
  • Majandusmudel
  • Majandusteooria
  • Majandusanalüüs
  • Positivistliku analüüsi
  • Normatiivne analüüs
  • Majanduspoliitika
  • Majanduspoliitikaks
  • Riikide konkurentsivõime
  • Euroopa Liidu
  • Riigi rahandus
  • Vahetuskurss
  • Hinnastabiilsus
  • Intressimäärad
  • Õiguslik lähenemine
  • Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele
  • I seminar
  • Õige-vale. Tee vale õigeks!
  • Täida lüngad!
  • Lahenda!
  • Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne
  • Positivistlik
  • Otsusta iga järgmise väite korral, missuguse veaga on tegemist
  • Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist
  • Eestis
  • II loeng
  • Majandussüsteemid
  • Nõudlus ja pakkumine
  • Nõudlus
  • Nõutav kogus
  • Nõutava koguse ja hinna seose põhjused
  • Nõudlust saab väljendada
  • Nõuta
  • Nõudluse mõjurid (Peale hinna mõjutavad veel)
  • Asenduskaupu
  • Täiendkaubad
  • Normaalhüvised
  • Inferioorsed hüvised
  • Nõudlus kasvab juhul, kui
  • Nõudlus kahaneb juhul, kui
  • Nõutava koguse versus nõudluse muutused
  • Pakkumine, pakutav kogus ja pakkumisseadus
  • Pakkumine
  • Pakutav kogus
  • Pakkumisseadus
  • Pakkumist saab väljendada
  • Pakkumise mõjurid (peale hinna)
  • Alternatiivsed hüvised (alternatiivkaup)
  • Pakkumine kasvab, kui
  • Pakkumine kahaneb, kui
  • Pakutava koguse vs pakkumise muutused
  • Turu tasakaal
  • Tasakaaluhind
  • Turu ülejääk
  • Turu puudujääk (ehk defitsiit)
  • Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on
  • Riigi sekkumine
  • Miinimumhinna mõju turule
  • Nõudluse ja pakkumise muutumine
  • Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine
  • Pakkumine kasvab rohkem kui nõudlus (tasakaalukogus kasvab/ tasakaaluhind
  • Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju (tasakaalukogus kasvab, aga
  • Nõudluse ja pakkumise vastasuunaline muutus
  • Eluasemepoliitika
  • Kinnisvara turu dünaamika
  • Avaliku (ühiskondliku) kauba omadused
  • II seminar – 2. Kontrolltest
  • Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab
  • Kauba X pakkumise vähenemine
  • Kauba X asenduskauba hinna tõus
  • Tarbijate sissetuleku vähenemine
  • See, et tarbijad on kindlad kauba X hinna tõusus lähimas tulevikus
  • Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna
  • Tekib kauba ülejääk
  • Tekib kauba puudujääk
  • Kauba nõudlus kasvab
  • Kauba pakkumine väheneb
  • Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on
  • Tarbijate sissetuleku kasv
  • Asenduskauba hinna tõus
  • Seda kaupa valmistavate töötajate palga langus
  • Täiendkauba hinna langus
  • Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta
  • Nisu hinna tõus
  • Nisukasvatuse tehnoloogia täiustamine
  • Rukki hinna langus
  • Nisukasvatuses kasutatavate masinate hinna langus
  • Märgi iga konkreetsel juhul, kas nimetatud nõudluse ja/või pakkumise muutus toob
  • On teada järgmised andmed kauba C kohta
  • Hind(krooni)
  • Nõutav kogus (kg)
  • Pakutav kogus (kg)
  • Leia kauba tasakaaluhind ja kogus
  • Joonista kauba C nõudlus- ja pakkumiskõver
  • Kaubal A on ainult 3 ostjat. Joonista toodud andmete alusel kauba A
  • Hind(kroon
  • II ostja
  • III ostja
  • Otsusta iga järgmise variandi korral, kas nimetatud muutus (cetris paribus) toob
  • III loeng
  • Elastsus
  • = –––– :
  • Q P
  • E = ––––––––– :
  • Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on alati negatiivne
  • Nõudluse hinnaelastsuse liigid
  • Elastse nõudluse kaudsed tunnused
  • Elastsus on suhteline näitaja
  • Elastsuskoefitsie
  • Kogutulu (TR)
  • Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia
  • Nõudluse sissetulekuelastsus
  • EQY = –––– :
  • Q Y
  • Normaalkauba nõudluse
  • Exy = –––– :
  • Pakkumise hinnaelastsus
  • Ep,s = –––– :
  • Pakkumise elastsuskoefitsient on nullist suurem
  • Pakkumise hinnaelastsuse liigid
  • Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid
  • Kaudsed maksud
  • Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi
  • III seminar – 3. Kontrolltest
  • Tee õige valik!
  • Müüja kogutulu väheneb, kui
  • Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on 1,6 ja kauba hind tõuseb
  • Kauba nõudluse hinnaelastuskoefitsent on 2,5 ja kauba hind langeb
  • Kauba nõudluse hinnaelastuskoefitsent on 1,0 ja kauba hind tõuseb
  • Kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on 1,0 ja kauba hind tõuseb
  • Nõudluse hinnaelastuskoefitsent liikumisel piki lineaarset nõudluskõverat
  • Suureneb, kui hind tõuseb
  • Väheneb, kui hind tõuseb
  • Suureneb, kui nõutav kogus kasvab
  • Jääb konstantseks
  • Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsent on 3, siis üheprotsendiline tõus
  • Vähendab pakutavat kogust 3% võrra
  • Suurendab pakutavat kogust 3% võrra
  • Suurendab pakutavat kogust 1% võrra
  • Kolmekordistab pakutava koguse
  • Maksukoorem langeb täies mahus ostjatele, kui
  • Pakkumine on ühikuelastne
  • Nõudlus on ühikuelastne
  • Nõudlus on elastne
  • Nõudlus on täielikult mitteelastne
  • Kasuta kaarelastsuse valemit, et arvutada nõudluse hinnaelastuskoefitsent kahe
  • Täienda tabelit, kasutades kaarelastsuse valemit
  • Nõutav
  • Kogutul
  • Elastsuk
  • On teada
  • Hind(p)
  • Oletame, et kauba hinna üheprotsendilise tõusu korral ostab pr Lepp kaupa
  • Iga firma eesmärk on kasumi maksimeerimine
  • Kasum=TR-TC
  • TR=TP*p
  • Tootmisfunktsioon
  • AP (average product, keskmine produkt)
  • =TP/L
  • =TP/K
  • MP (marginal product, piirprodukt)
  • =∆TP/∆L
  • =∆TP/∆K
  • Lühiperioodil
  • Pikal perioodil
  • Tootmisvõimsus ehk kapatsiteet
  • Kogu- , piir- ja keskmise produkti seosed
  • Piirprodukt näitab koguprodukti kasvu kiirust
  • Nii piirprodukt (MP) kui keskmine produkt (AP) algul suurenevad, siis aga
  • Kahaneva piirtootlikuse seadus
  • Kogu- , püsi- ja muutuvkulud
  • TC (total cost, kogukulud)
  • VC (variable cost, muutuvkulud)
  • FC (fixed cost, püsikulud)
  • Keskmised kulud
  • ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu)
  • ATC=TC/TP
  • AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu)
  • AVC=VC/TP
  • AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu)
  • AFC=FC/TP
  • MC (marginal cost, piirkulu
  • MC=∆TC/∆TP
  • Firma kulud
  • AR(average revenue
  • AR=TR/TP
  • MR (marginal revenue, piirtulu)
  • MR=∆TR/∆TP
  • Firma tootmisotsused lühiperioodil
  • Pika perioodi tootmisotsused
  • Pika perioodi keskmine kulu (LAC)
  • Iga tootja pika perioodi keskmine kulu on minimaalne
  • Alternatiivkulu
  • Otsesed kulud
  • Kaudne kulu
  • Majanduskasum on kogutulu ja kogukulu vahe
  • Normaalkasum
  • Täieliku konkurentsi turg (TKT)
  • Täielikult konkureeriva firma (TKF) nõudluskõver ja turunõudluskõver
  • Kasumi maksimeerimine lühiperioodil
  • Kasumi maksimeerimise kuldreegel
  • Kahjumi minimeerimine lühiperioodil
  • Sulgemisotsus
  • Firma otsused lühiperioodil
  • Kasumilävel ehk tasuvuspunktis
  • Pika perioodi kasum
  • Kontrolltest 4
  • Õige-Vale. Tee vale õigeks!
  • Firma muutuvkuludeks on
  • Lahendus
  • Firma kohta on olemas tabel
  • Neljanda töötaja piirprodukt MP
  • Neljanda töötaja keskmine produkt AP
  • Mis alljärnevast ei suurenda firma kogukulu?
  • Arvuta
  • Lisaülesanne
  • Arvestuslik kasum
  • Majanduskasum
  • V loeng – Monopolistlik konkurents, monopol, oligopol
  • Monopol
  • Kasumi maksimeerimine ja minimeerimine lühiperioodil
  • Monopolistliku konkurentsi firma sulgemisotsus
  • Hinnaväline konkurents
  • Monopoli tunnusjuuned
  • Monopoolne haru – sisenemisbarjäärid
  • Patent
  • Litsents
  • Lühiperioodi kasumi maksimeerimine
  • Monopoli nõudlus
  • Lühiperioodi kasumi minimeerimine
  • Hinnadiskriminatsiooni
  • Oligopol
  • Oligopoli tunnusjooned
  • Oligopoli mudelid
  • Äriseadustik
  • Äriühingute liigid
  • Üldised järeldused mittetäieliku konkurentsi kohta
  • V seminar -5.kontrolltest
  • Täieliku konkurentsi korral on firma nõudlus
  • Sulgemispunkt on
  • Mis alljärgnevast ei ole õige täieliku konkurentsi turu pika perioodi
  • Firma toodab 300 ühikut, kusjuures ühiku hind (p) on 12 krooni. Sel tootmistasemel
  • Mis alljärgnevast ei ole õige, kui firma toodab optimaalset tootmiskogust
  • Kolmanda ühiku piirtulu: 10
  • Firma optimaalne tootmiskogus: MR=MC 5
  • Tooteühiku hind: 20
  • Viienda ühiku piirkulu: 20
  • Firma kahjumis suurus: 20
  • Kas firma peab oma tootmismahtu suurendama või vähendama, kui hind ületab
  • Kas firma kasum suureneb või väheneb, kui hind on piirkulust madalam ja firma
  • Tasakaaluhind on 5 kr
  • Kui suurt kogust toodab iga firma üksinda?
  • Kas pikal perioodil tuleb harru uusi fimasid või lahkub sealt osa firmasid?
  • kontrolltest
  • Hinnaliidri
  • Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks
  • Monopol toodab kogust
  • Monopol müüb oma toodangut kasumiga
  • Otsusta igal juhul eraldi, missugune turu pika perioodi tasakaalupunktis kehtib
  • Makroökonoomika - VIII loeng. Rahvamajandus
  • Ringkäigu mudeli abil analüüsitakse lühiperioodi reaalse SKP kujunemist
  • Ringkäigu mudeli lihtsustatud skeemis on 2 majandussubjekti
  • Finantsturul
  • Avatud majanduse
  • Rahvamajanduse arvepidamine
  • Sisemajanduse koguprodukt
  • Majanduse kogutoodangu leidmiseks
  • Sissetulekud on
  • Palgad
  • Intressid
  • Kasum
  • Amortisatsioon
  • Kaudsed maksud
  • SKP = palgad + rent + intressid +kasum + amortisatsioon
  • Lisandväärtus
  • Firma poolt loodud lisandväärtus
  • Vahetoodang
  • Sisemajanduse puhasprodukt
  • SPP = SKP – amortisatsioon
  • Netoinvesteeringud
  • Teised tähtsad SKP komponendid
  • Nominaalne SKP ( SKP jooksevhindades)
  • Reaalne SKP
  • Sisemajanduse koguprodukti kasv: SKP kasv = ((SKPn – SKPn-1 )/SKPn-1 )*100%
  • Rahvamajanduse koguprodukt (RKP)
  • Kontrolltest 9
  • Maksud
  • Kasutatav tulu võrdub
  • SKP mõõdab
  • Tulude ringkäigu mudel kirjeldab
  • Netoinvesteeringud võrduvad
  • Amortisatsioon mõõdab
  • Nominaalne
  • SKP deflaator
  • =(nSKP/rSKP*1
  • %)=100
  • =(nSKP/SKP
  • Kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2000. aastaga?
  • Alljärgnevalt on toodud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites
  • Arvuta
  • Kogukulutuste komponendid
  • Kahesektorilise mudeli eeldused
  • Kogukulutused kahesektorilises majandusmudelis
  • Tarbimiskulutused
  • Kasutatav tulu (disposable income)
  • Autonoomne tarbimine (C0)
  • Tarbimise piirkalduvus (marginal propensity to consume)
  • Säästud
  • Autonoomse säästmise absoluutväärtus (S0)
  • Säästmise piirkalduvus (marginal propensity to save)
  • Keskmine tarbimiskalduvus (average propensity to consume)
  • Keskmine säästmiskalduvus (average propensity to save)
  • APC+APS=1 ja MPC+MPS=1
  • Investeeringud
  • Avaliku sektori kulutused
  • Kolmesektorilises majandusmudelis tarbimisfunktsiooni võrrand
  • Rahvamajanduse tasakaalutase
  • Tasakaalu alternatiivne määratlemine
  • Majandus on täishõive tasakaalu tasemel
  • Kulumultiplikaator
  • Säästud võrduvad nulliga
  • Punktis, kus tarbimisfunktsiooni kõver lõikub horisontaalteljega
  • Punktis, kus säästmisfunktsiooni kõrver lõikub horisontaalteljega
  • Juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutusega
  • Kui eeldatakse, et investeerimiskulutused on autonoomsed
  • Ei arvestata neid kogukulutuste koosseisu
  • Ei sõltu nad kogutulu tasemest
  • Võrduvad nad alati säästudega
  • Arvestatakse ainult netoinvesteeringuid
  • Milline alljärgnevatest väitest ei ole õige
  • Tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust
  • Investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi amortisatsiooniks
  • Säästud on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks
  • Säästmise piirkalduvus väljendab lisasissetuleku seda osa, mida säästetakse
  • Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse
  • Tarbimis-ja investeerimiskulutustega
  • Säästmisfunktsiooni kõvera ja 45 kraadi joone lõikepunktiga
  • Keskmise tarbimiskalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse summaga
  • Säästmisfunktsiooni kõvera ja tarbimisfunktsiooni kõvera lõikepunktiga
  • Täida tabel
  • Kasuta
  • Tarbimisk
  • Säästu
  • Lahenda: Kahesektorilise majanduse kohta on teada
  • Tarbim
  • Kui kogutulu suureneb (cetris paribus)
  • Toimub liikumine piki kogukulutuste joont ülespoole
  • Toimub liikumine piki kogukulutuste joont allapoole
  • Kogukulutuste joon nihkub allapoole
  • Kogukulutuste joon nihkub ülespoole
  • Maksude suurenemine (cetris paribus)
  • Suurendab multiplikaatoriefekti
  • Vähendab multiplikaatoriefekti
  • Suurendab tarbimiskulutusi
  • Suurendab kodumajapidamiste sääste
  • Kogukulutuste joon muutub järsemaks, kui
  • Multiplikaatori väärtus väheneb
  • Multiplikaatori väärtus suureneb
  • MPC väheneb
  • MPS suureneb
  • Multiplikaatoriefekt tähendab, et
  • Tarbimiskulutused võrduvad säästuga
  • Väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes
  • Väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi
  • Muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes
  • Kogutulu
  • Investeeri
  • Avaliku
  • Netoekspo
  • Fiskaalpoliitika
  • Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid
  • Riigieelarve
  • Eelarve tasakaalustamatuse põhjused
  • Fiskaalpoliitika
  • aktiivne)
  • Automaatsed stabilisaatorid
  • Maksusubjekt (maksukohuslane)
  • Maksukandja
  • Maksuobjekt (maksualus)
  • Maksumäär (tariif)
  • Maksusumma
  • Otsesed maksud
  • Kaudsed maksud
  • Astmeline tulumaks
  • Maksu
  • Tegelik
  • Kuni 20,35%
  • Automaatne või passiivne fiskaalpoliitika
  • Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika
  • Ekspansiivne fiskaalpoliitika
  • Kitsendav fiskaalpoliitika
  • Sisemine viitaeg
  • Väline viitaeg
  • Fiskaalpoliitikal on sisemine viitaeg pikk
  • Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta neid finantseerida ühel viisil
  • Väljatõrjeefekt
  • Hea maksusüsteemi tunnused
  • Horisontaalne
  • Vertikaalne
  • Kontrolltest XII
  • Kui majanduses on languperiood, siis automattsed stabilisaatorid
  • Pidurdavad kogukulutuste vähendamist
  • Vähendavad kodumajapidamiste sissetulekuid
  • Võimaldavad kõrvaldada majanduslikku langust
  • Ei oma mingit efekti majandusele
  • Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus
  • Suurendama avaliku sektori kulutusi
  • Pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu
  • Tõstma makse
  • Vähendama avaliku sektori kulutusi
  • Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis ta
  • Suurendab avaliku sektori kulutusi
  • Vähendab avaliku sektori kulutusi
  • Emiteerib raha
  • Alandab makse
  • Mis alljärgnevatest ei ole automaatne stabilisaator
  • Progresiivne tulumaks
  • Töötu abiraha
  • Käibemaks
  • Mitte ükski neist
  • NB! Üldjuhul kui suletud majandus, siis Id=Skogu
  • On antud järgmised andmed
  • Kui majandus on tasakaalus

Teemad

  • majandustegevuseks
  • teenusteks
  • Majandusressurside alla kuuluvad
  • ainelistest ressursidest
  • mittelooduslikkeks
  • ressurssideks
  • Kapital
  • investeerimiseks
  • Töö
  • hüviseid
  • Ressurside piiratuse ehk nappuse probleem
  • valiku tegemist
  • kulud
  • alternatiiv- ehk
  • loobumiskulu
  • parimast
  • alternatiivist loobumise hind
  • kaup A
  • kaup B
  • ühe
  • kindla hüvise tootmiseks
  • konstantsed
  • majanduskasvu
  • Seda kajastab TVK nihe
  • väljapoole ja paremale
  • ceteris paribus
  • Analüüsi keeled
  • Riikide konkurentsivõime
  • riigi müügi- või
  • ekspordivõimeks
  • Riigid, mis konkureerivad ressurside pärast
  • Euroopa Liidu eesmärk
  • Maastrichi kriteeriumid
  • Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele
  • Vale
  • Õige
  • füüsilist kapitali
  • finantskapitali
  • vale
  • põhjuse veaks
  • piiratud ressursse
  • piiramatuid vajadusi
  • tootmisvõimalustekõver
  • Normatiivne
  • Normatiivne
  • Kompositsiooniviga
  • Vale põhjuse viga
  • Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist
  • kapital
  • kapital
  • maa
  • töö
  • veoauto
  • Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema
  • piima hind
  • majandussüsteemist
  • Käsumajanduses
  • Turumajanduses
  • Segamajanduse
  • Turg
  • toodanguturg
  • Nt.tööjõud
  • hind
  • nõudlus
  • pakkumine
  • ceteris paribus
  • nõudlusseadusele
  • ceteris paribus)
  • kaup ja hind on pöördvõrdelises
  • seoses
  • Nõutava koguse ja hinna seose põhjused
  • Kahanev piirkasulikkus
  • Nt. Mul on 1 pluus ja ostan ühe juurde – tunnen ostust rõõmu. Kui mul
  • on 15 pluusi ja ostan juurde, siis see mulle samasugust rõõmu enam ei tekita. NB!
  • Sarnase näite puhul peame arvestama, et tarbija käitub RATSIONAALSELT
  • Asendusefekt
  • Sissetulekuefekt
  • Nõudlust saab väljendada
  • Hind
  • kogus
  • Nt. Kui saia hind tõuseb, ostetakse rohkem sepikut
  • Nt. Kui auto jaoks kasutatava bensiini hind
  • tõuseb, väheneb autode nõudlus ja nendega ka sõitjate arv – eelistatakse mõnda muud
  • transpordi liiku – jalgratast või ühissõidukit
  • Nõudlus kasvab juhul, kui
  • Nõudlus kahaneb juhul, kui
  • Nt. mobiiltelefonid
  • Nõutava koguse versus nõudluse muutused
  • Pakkumist saab väljendada
  • Pakkumise mõjurid (peale hinna)
  • kauba pakkumise vähenemist
  • Pakkumine kasvab, kui
  • Nt. Kinnisvaraturul tekib positiivsetel ootustel rohkem müügiobjekte [korterid, majad] ja
  • negatiivsete ootuste puhul üritatakse vana kaupa maha müüa – uusi objekte ei teki
  • Pakkumine kahaneb, kui
  • Pakutava koguse vs pakkumise muutused
  • Turg
  • tasakaalukoguseks
  • ebaefektiivne
  • Riigi sekkumine
  • Maksimumhind
  • Riigi arvates on kaup liiga kallis  võib tekkida defitsiit
  • Miinimumhind
  • Miinimumhinna mõju turule
  • Nõudluse ja pakkumise muutumine
  • Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine
  • langeb)
  • tasakaaluhind jääb samaks)
  • Nõudluse ja pakkumise vastasuunaline muutus
  • Eluasemepoliitika
  • Avaliku (ühiskondliku) kauba omadused
  • konkurentsitu
  • ei saa kedagi välja jätta
  • Nt. Riiklik julgeolek, politsei, tuletõrje, ühistransport jne
  • Täida lüngad
  • nõudluse
  • nõutava koguse
  • normaalkaubaga
  • Tee õige valik
  • Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab
  • Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna
  • Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on
  • Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta
  • kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja – koguse (q) kasvu (↑) või kahanemise (↓) või ei
  • saa muutust täpselt kindlaks määrata(?)
  • On teada järgmised andmed kauba C kohta
  • Leia kauba tasakaaluhind ja kogus
  • ülejääk
  • kg
  • puudujääk
  • kg
  • Joonista kauba C nõudlus- ja pakkumiskõver
  • turunõudluskõver
  • osja
  • nõutav
  • kogus(tk)
  • nõustav
  • kogus
  • kaasa kauba A nõudlus- või pakkumiskõvera nihke (mis suunas). Ja mis juhtub
  • tasakaalukogusega?
  • Elastsuse kolm liiki
  • nõudluse hinna elastsus
  • elastsuskoefitsiendi
  • ΔQ
  • ΔP
  • kaareelastsuse
  • E = ––––––––– :
  • koefitsiendi absoluutväärtus
  • Nõudluse hinnaelastsuse liigid
  • ühest väiksem, nõudlus on
  • mitteelastne
  • ühest suurem, nõudlus on elastne
  • võrdub ühega, nõudlus on
  • ühikuelastne
  • Elastse nõudluse kaudsed tunnused
  • Elastsus on suhteline näitaja
  • piki nõudluskõverat alla või üles
  • poole
  • nõudlus on elastsem kõrgemate hindade korral
  • on mitteelastne
  • nõut
  • av kogus
  • TR = P × QD
  • Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia
  • ΔQ
  • ΔY
  • positiivne, inferioorse
  • negatiivne
  • nõudluse
  • ristelastsus
  • ΔP
  • Q
  • P
  • positiivne
  • negatiivne
  • ühes ja samas suunas
  • Pakkumise hinnaelastsuse liigid
  • Täielikult
  • mitteelastne on näiteks insuliin diabeetikutele. Mida väiksem kaldenurk, seda
  • elastsem nõudlus. Diabeetikud maksavad ükskõik kui kõrget hinda insuliini
  • saamiseks
  • Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid
  • maksukoormust
  • vahetusprotsessis väheelastsem
  • Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi
  • Hetkeperiood
  • Lühiperiood
  • Pikk periood
  • vastupidises
  • samas
  • normaalkaubaga
  • suurem
  • Müüja kogutulu väheneb, kui
  • Nõudluse hinnaelastuskoefitsent liikumisel piki lineaarset nõudluskõverat
  • Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsent on 3, siis üheprotsendiline tõus
  • Maksukoorem langeb täies mahus ostjatele, kui
  • punkti vahel, kus q1=10 q2=5 p1=5 ja p2=10 krooni
  • Täienda tabelit, kasutades kaarelastsuse valemit
  • u (TC)
  • oefitsent
  • e liik
  • NB!
  • On teada
  • vaadeldaval kuul 3% võrra vähem
  • Millest sõltub firma kasum?
  • tootmistegurid
  • total product
  • Q = f (K, L)
  • konstantse
  • mastaabiefektiga
  • kasvava
  • mastaabiefektiga;
  • kahaneva
  • mastaabiefektiga
  • AP
  • Kogu- , piir- ja keskmise produkti seosed
  • mõlemad vähenevad
  • Kahaneva piirtootlikuse seadus
  • Kogu- , püsi- ja muutuvkulud
  • TC = FC + VC
  • Keskmised kulud
  • Firma kulud
  • Firma tootmisotsused lühiperioodil
  • kogutulu ja
  • kogukulu vahe on maksimaalne
  • Pika perioodi tootmisotsused
  • arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum
  • p=MC=MR
  • Täielikult konkureeriva firma (TKF) nõudluskõver ja turunõudluskõver
  • Kasumi maksimeerimine lühiperioodil
  • kasumi maksimeerimise
  • MR=MC
  • Kahjumi minimeerimine lühiperioodil
  • ATC>p)
  • Sulgemisotsus
  • Firma otsused lühiperioodil
  • piirprodukti
  • otseste kulude
  • piirkuluga
  • Firma muutuvkuludeks on
  • Töötasu
  • FC) on 100 krooni, on
  • AVC=14 ja ATC =24
  • Firma kohta on olemas tabel
  • Neljanda töötaja piirprodukt MP
  • Neljanda töötaja keskmine produkt AP
  • Tehnolooga täiustamine
  • Seitsme töötaja keskmine produkt (AP)
  • Teise töötaja piirprodukt (MP)
  • Mitmenda töötaja palkamisel hakkab piirprodukt vähenema?
  • Mitmenda töötaja palkamisel muutub piirprodukt (MP) negatiivseks?
  • Nelja tooteühiku keskmine kogutulu (ATC)
  • Kolme ühiku kogutulu
  • Kolmanda ühiku piirkulu MC
  • Lisaülesanne
  • eurot aastas. Oletame, et ta võiks saada aastas 19 000 eurot tulu
  • Monopolistliku konkurentsi firma sulgemisotsus
  • vertikaalne diferentseerimine
  • horisontaalne diferentseerimine
  • Monopoli tunnusjuuned
  • Monopoolne haru – sisenemisbarjäärid
  • Sisenemisbarjäärid
  • täielik kontroll mõne ressursi üle
  • omab tehnoloogiat, mida teised ei oma
  • Lühiperioodi kasumi maksimeerimine
  • hinnakujundaja
  • Monopoli nõudlus
  • Lühiperioodi kasumi minimeerimine
  • Esimese astme diskriminatsioon
  • Teise astme diskriminatsioon
  • Kolmanda astme diskriminatsioon
  • Oligopoli tunnusjooned
  • Oligopoli mudelid
  • Murtud nõudluskõver
  • Mudeli eeldus
  • Kartell
  • Kartelli
  • Hinnaliidri mudel
  • Kulupõhine hinnakalkulatsioon
  • Mänguteooria
  • hinnadiskriminatsiooni
  • hinnaväliseks konkurenstiks
  • Äriseadustik
  • Äriühingute liigid
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • Üldised järeldused mittetäieliku konkurentsi kohta
  • firma
  • püsikulu (FC)
  • keskmise
  • tuluga (ATC)
  • kasvab
  • saab võrdseks nulliga
  • Täieliku konkurentsi korral on firma nõudlus
  • Mitteelastne
  • Sulgemispunkt on
  • Keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunkt
  • tasakaalupunktis?
  • Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu on vürdsed (ATC=AFC)
  • on keskmine muutuckulu (AVC) 15 krooni ja piirkulu (MC) 12 krooni. Firma
  • peaks
  • Tootma null ühikut
  • Mis alljärgnevast ei ole õige, kui firma toodab optimaalset tootmiskogust
  • Kogutulu ja kogukulu vahe on maksimaalne
  • piirkulu?
  • vähendab tootmismahtu?
  • kontrolltest
  • minimaalne
  • firmade vastastikuseks
  • sõltuvuseks
  • Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks
  • Väiksem tootmismaht ja kõrgem hind
  • ligopoli murtud nõudluskõvera mudel aitab selgitada, miks
  • Hinnad alati automaatselt ei kajasta muutunud tootmiskulusid
  • Monopol toodab kogust
  • Kasum=(p-ATC)*TP=
  • järgmine võrdus?
  • ei tegutse isoleeritult
  • vastastikku seotud
  • ringkäigu mudelit
  • baaskontseptsioone
  • makroökonoomilisi seoseid
  • keyneslik makromajanduse mudel
  • Ringkäigu mudeli lihtsustatud skeemis on 2 majandussubjekti
  • kodumajapidamised
  • ettevõtted
  • suletud
  • Väljavoog
  • maksud
  • Sissevoog
  • tulusiiretest
  • investeeringutest
  • finantsturg
  • lõpptoodangu rahalist väärtust
  • Lõpptoodang
  • Tarbimise ehk kulutuste meetodit;
  • SKP = C + I + G + (X – M)
  • Eratarbimiskulutused ehk majapidamiste kulutused kaupadele ja
  • consumption
  • investments
  • government expenditures)
  • exports-imports
  • Sissetulekute meetodit;
  • koguprodukti väärtus
  • kokku liitmisel
  • Sissetulekud on
  • kaupade ja teenuste hindades
  • kaudsed maksud
  • Tootmise meetodit ehk lisandväärtuse meetodit
  • koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsiooni
  • Teised tähtsad SKP komponendid
  • Isiklik tulu (ehk bruto tulu)
  • kasutatava tulu Yd
  • Kasutatavat tulu kasutatakse kas tarbimiseks ja (või) säästmiseks
  • sest hinnad ei ole püsiva väärtusega mõõdupuu
  • SKP defl = (Nominaalne SKP/Reaalne SKP)*100%
  • Kasutatav tulu võrdub
  • netomaksud
  • säästud
  • amortisatsiooni
  • SKP mõõdab
  • Toodetud lõpphüviste turuväärtust
  • Tulude ringkäigu mudel kirjeldab
  • Tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt
  • ettevõtetele
  • Netoinvesteeringud võrduvad
  • Amortisatsioon mõõdab
  • Seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma
  • väärtust kaotavad
  • %)=100
  • def*100%)=7
  • kroonides
  • IX loeng –Tarbimine, Säästmine, investeerimine ja rahvamajanduse
  • kogutulu määramine
  • Kogukulutuste komponendid
  • E = C + I+ G + (X-M)
  • Kahesektorilise mudeli eeldused
  • kodumajapidamiste ja ettevõtete sektorit
  • vastavad nende planeeritud kulutustele
  • hinnatase on konstantne
  • Kogukulutused kahesektorilises majandusmudelis
  • tegelik
  • kogutoodang võrdub kogukulutustega
  • Y=C+Id
  • C = C
  • cY
  • Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit, netomaksud võrduvad nulliga
  • ja kogutulu võrdub kasutatava tuluga
  • ei muutu siis, kui kasutatav tulu muutub
  • indutseeritud
  • tarbimiseks
  • Säästmisfunktsioon
  • Autonoomne säästmine on negatiivne
  • tarbimiseks (sY
  • Avaliku sektori kulutused
  • Kolmesektorilises majandusmudelis tarbimisfunktsiooni võrrand
  • neljasektoriliseks majandusmudeliks
  • Rahvamajanduse tasakaalutase
  • Tasakaalu alternatiivne määratlemine
  • Y* = E*
  • languslõheks
  • Languslõhe (lõik GH)
  • YFE
  • inflatsioonilõhet (lõik FG)
  • Kulumultiplikaator
  • Kulumultiplikaator
  • kulumultiplikaator = 1/ (1 – MPC) = 1/MPS
  • Kontrolltestid X-XI
  • Tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästude vahel
  • MPC näitab seda, kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse
  • tarbimisele
  • Kui kasutatav tulu võrudb nulliga, siis tarbimiskulutused võrduvad
  • autonoomsete tarbimiskulutustega
  • keskmine säästukalduvus
  • ühega
  • väiksem või võrdne
  • planeeritud
  • investeeringutega
  • Säästud võrduvad nulliga
  • Milline alljärgnevatest väitest ei ole õige
  • Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse
  • Täida tabel
  • tulu
  • ulutused
  • d (S)
  • ΔC/Y
  • C/Yd)
  • Lahenda: Kahesektorilise majanduse kohta on teada
  • iskulu
  • Leia
  • suurendab
  • kogutulu
  • MPS-iga või 1-MPC-ga
  • miljoni krooni
  • kogutulus
  • ngud (I)
  • sektori
  • kulutused
  • X-M)
  • Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid
  • fiskaalpoliitikat
  • rahapoliitikat
  • Riigieelarve
  • Eelarve
  • Riigieelarve ülejääk
  • puudujääk aga siis
  • riigivõlaks
  • Eelarve tasakaalustamatuse põhjused
  • Fiskaalpoliitika
  • situatsioonikohane
  • aktiivne)
  • Maksusubjekt ja maksukandja langevad otseste maksude puhul kokku
  • Astmeline tulumaks
  • Tulu
  • elik
  • Maksu
  • määr
  • Maksu
  • summa
  • maksu-määr
  • G = f(Y)
  • Y = C
  • c(Y – T+ TR) + I
  • (X-M)
  • < c=MPC < 1
  • ja ΔY = msp×ΔA
  • Seega väikeriigis on aktiivse fiskaalpoliitika teostamine vähem efektiivne
  • võrreldes suurriigiga
  • kolmest
  • Väljatõrjeefekt
  • Järelikult on fiskaalpoliitika avatud majanduses efektiivne fikseeritud
  • valuutakursi puhul
  • Hea maksusüsteemi tunnused
  • maksustamisprintsiip
  • tõstma
  • raha emiteerimist, erasektori maksustamist, defitsiidiga finatseerimist
  • defitsiitne
  • defitsiitide
  • Kui majanduses on languperiood, siis automattsed stabilisaatorid
  • Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus
  • Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis ta
  • Mis alljärgnevatest ei ole automaatne stabilisaator
  • On antud järgmised andmed

Kommentaarid (2)

Anksiii profiilipilt
Anksiii: Hea :)
12:48 08-11-2014
rassukas123 profiilipilt
15:57 06-12-2017


Sarnased materjalid

63
pdf
Mikroökonoomika-Konspekt 2010
32
doc
Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid
14
doc
Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt
14
docx
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
80
pdf
Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse
12
docx
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED
85
docx
Mikroökonoomika
30
doc
Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !