Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3
Seega, tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: Valige üks: a. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y(kogukasulikkus TU=188) ÕIGE Kas esitatud väide on õige: Valige üks: a. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. b. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. c. Kui piirkasulikkus väheneb (MUon suurem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. d. kui piirkasulikkus väheneb (MU on väiksem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. ÕIGE Mis alljärgnevast on korrektne? Valige üks: a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos. b
hilisemat asukohta. VALE Ühiskond toodab alati mingis punktis mis asub tema TVKl. VALE (seespool on ebaefektiivne kasutamine) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg on institutsioon või mehhanism mille kaudu ostjad ja müjad omavahel suhtlevad ja hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa.
viimase meie poolt kasulikuks hinnatava ühiku hinda. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg. Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: * turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid * kauba omadused - kaubad homogeensed või diferentseeritud (homogeensed- sarnased) * turule sisenemise ja lahkumise tingimused(kapitali hind, litsentsid. Lahkumine raske - osa kapital on raskesti maha müüa) * konkurentsi vormid - erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. 1. täielik konkurents - palju müüjaid ja ostjaid. üks firma ei saa mõjutada turu hinda. 2. mittetäielik konkurents: *hüviste turg (kaupade turg, teenused ja kaubad)- monopol(üks ostja), monopolistlik konkurents (konkurenst, aga tooted natukene erinevad), oligopol(turg jaotatud võimsate firmakettide vahel, hinnasõjad) *tootmistegurite turg - monopolistlik konkurents, monopson(turul üks ostja),
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind. Näidata joonisel Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel.
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
...................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad)
................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE......................................................................................
antud ajaperioodil. Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. MU-piirkasulikkus TU-kogukasulikkus Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU). Piirkasulikkuste summa annab üldise e. kogukasulikkuse. Piirkasulikkus langeb "vertikaalsuunas" ja "horisontaalsuunas" Kahaneva piirkasulikkuse seadus - piirkasulikkus väheneb koos tarbija käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega. Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega. Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni. Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb. MUA-kauba A füüsilise ühiku piirkasulikkust, PA-kauba A füüsilise ühiku hinda, MUa- võrreldav piirkasulikkus: MUa = MUA / PA (tarbija jaoks toote kvaliteedi ja hinna suhe.)
mida ühiskond saab toota. Vali üks: !!! Tõene Väär Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad a Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasaka tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: !!! Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid !!! on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist.
Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast Nõudlus ja pakkumine 1. Turu olemus Turu- üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Turustruktuur; turul osalejate arv, kauba omadused, turule sisenemise ja lahkumise tingimused, konkurentsi vormid lähtudes konkurentsi tüübist. Turud jaotatakse lähtudes konkurentsi tüübist: Täielik konkurents Mittetäielik konkurents Hüviste turg- monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol (autotööstus) Tootmistegurite turg- monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid 2. Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
samal ajal vesi ja õhk on eluliselt asendamatud, aga on odavad jne. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg.Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: · turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid · kauba omadused - kaubad ho-mogeensed või diferentseeritud. · turule sisenemise ja lahkumise tingimused · konkurentsi vormid erinev konkurents tulenevalt seal osale-vate firmade arvust ja toodetavast kaubast. TURUD jaotatakse lähtudes konkurentsitüüpidest: 1. Täielik konkurents 2. Mittetäielik konkurents: · hüviste turg -monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol. · tootmistegurite turg -monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson. NÕUDLUSSEADUS Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõu-tava koguse vahel, mida tar-bijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D: P= Q 2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil
· riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma);
Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt: -teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada -teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu -maksimeerib kogukasulikkust b)kaupade kogus on piiratud
- Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik - Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik Nõudlus - Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta - Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb - Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud - Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul Nõudlust saab väljendada tabeli kujul
kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise. Kui eeldada, et veiste haiguse tulemusena muutuvad ka tarbijad loomaliha suhtes ettevaatlikumaks ja asendavad selle näiteks sealiha tarbimisega, siis nihkub tulemusena ka nõudluskõver vasakule. Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu. 1 c) Oletame, et Hollandi valitsus otsustab, et liha hind on liiga kõrge ja kehtestab liha hinnaks 4 eurot. Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 4 eurot? Kui palju liha ostetakse ja müüakse?
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB
indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon;
a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11. Sissetuleku vähenedes suureneb inferioorsete hüviste nõudlus. a) Õige b) Vale 12. Nõudlusfunktsioon iseloomustab seost nõutava ja pakutava koguse vahel. a) Õige b) Vale 13. Muude tingimuste samaks jäädes, kui normaalhüvise hind tõuseb, väheneb pakutav kogus. a) Õige b) Vale 14
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
