Mikroökonoomika eksamiks kordamine (0)

MÕISTED
Alternatiivkaup – Alternatiivsed  hüvised  on  kaubad , mille tootmiseks kasutatakse 
suures osas samu ressursse (nisu ja rukise  kasvatamine ).  Alternatiivkauba  hinna tõus 
toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist.
Alternatiivkulu  – Alternatiivkulu ehk  loobumiskulu (opportunity cost ) tuleneb valiku 
vajadusest ühiskonnas ja väljendab  kaotatud  võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, 
sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. 
Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär ( rate  of  substitution , MRS) näitab, mitmest 
ühe hüvise ühikust tuleb  loobuda , et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka  ÜKK  
tõus, see on igas ÜKK punktis erinev.
Asendusefekt  – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, 
mille põhjuseks on hindade suhteline muutus
Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille  nõudlus  kasvab 
(kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb ( alaneb ). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse
rahuldamiseks (sai ja  sepik )
Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium)  saavutatakse , kui 
mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, 
lähtudes teise firma poolt valitud  hinnast . Tasakaalutingimus on P=MC
Ceteris   paribus  -  Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et 
muutub ainult uuritav muutuja  ja teised muutujad jäävad samaks.
Cournot ’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist 
duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis 
üheaegselt  rahuldab  mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma  tootmiskogus  o 
parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi 
teise firma poolt valitud tootmiskoguse korral.
Eelarvejoon  – Eelarvejoon ( budget  line) näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale 
kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral.
Eksogeenne muutuja – Eksogeenne muutuja (exogenous variable) on selgitav ehk 
mudeliväline muutuja
Elastsus  – Elastsus (elasticity) on tarbijate ja tootjate reageerimistundlikkust 
iseloomustav näitaja.
Endogeenne  muutuja – Endogeenne muutuja (endogenous variable) on selgitav ehk 
mudelisisene muutuja.
Engeli kõver – Engeli kõver ( Engel  curve) näitab hüvise optimaalseid nõutavaid 
koguseid sissetuleku eri tasemete korral (ceteris paribus). Tuletatakse sissetuleku-
tarbimise kõverast. Horisontaalteljel on kauba X  kogused , vertikaalteljel sissetulekud. 
Kõvera tõusu järgi saab vaadata nõudluse sissetuleku elastsust , kuna igal hüvisel on 
erinev nõudluse sissetuleku elastsuse koefitsient. Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba 
X kogus, aga väheneval määral (positiivne, normaalkaup – esmatarbekaup), sissetuleku 
kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga kasvaval määral (positiivne, normaalkaup – 
luksuskaup ).
Gosseni  I seadus – Selle kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse 
piirkasulikkus  muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise
reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse 
muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum 
saavutatakse, kui MU = 0.
Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate 
hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = 
MUn/pn.  Kogukasu  on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune 
kummagi  kauba viimase tarbitava ühiku juures.
Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver ( price - consumption  curve) kujutab 
endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe 
hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise 
kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid 
koguseid.
Hinnakujundaja – Hinnakujundaja (price searcher) on hüvise  müüja  (ressursi ostja), 
kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) 
muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda.
Hinnavõtja  – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on 
nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil 
mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda.
Hüvis  – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus.
Inferioorsed – Inferiooorsed (väheväärtuslikud hüvised) ( inferior  goods) on hüvised, 
mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui tarbija sissetulek väheneb (suureneb)
Isokost  – Isokost (isocost) on nende sisendite kombinatsioonide  graafiline  koht, mida 
firma võib antud summa eest muretseda.
Isokvant  – Isokvant (isoquant) on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike 
tootmissisendite geomeetriline koht. Tunnused: negatiivse tõusuga, koordinaatide 
alguspunktist kaugemal (suuremad kogused), ei lõiku omavahel kunagi, kumerad 
koordinaatide alguspunkti suhtes.
Kaasajooksmisefekt – Kaasajooksmisefekt (bandwagon effect) väljendub inimeste 
soovis või  püüdes  tarbida hüvist, mida tarbivad teised.
Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of 
diminishing  marginal  utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema 
piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik )
Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of 
diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses 
hakkab muutuvsisendi  piirprodukt teatud punktist kahanema .
Kahanevate  kuludega   tootmisharu  – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – 
cost industry) on tootmisharu, mille kulud  kahanevad , kui tootmiskogus pikal perioodil 
kasvab.
Kapital  – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi  sisend , mis on varasema 
tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks 
esemed (rajatised, masinad,  seadmed  jne).
Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida  parima  
alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises.
Kogukasulikkus  – Kogukasulikkus ( Total  utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab
teatud koguse hüvise tarbimisest.
Kogukulu  – (total cost, TC) on püsikulude ja muutuvkulude summa.
Lühiperiood  – Lühiperiood (short run, SR) on ajavahemik , mille jooksul vähemalt üks 
tootmissisend ei ole  muudetav . Püsiressursi suurus ei muutu lühiperioodil (maa, 
tootmispind). Muutuvressursi suurus muutub lühiperioodil ( tööjõud , materjal)
Lühiperioodi  pakkumiskõver  – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run  supply  curve) 
on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise 
muutuvkulukõvera lõikepunkti.
Maa – Maa ( land ) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid.
Majanduskasum  – Majanduskasum ( economic   profit ) on arvestusliku kasumi see osa, 
mis ületab normaalkasumi
Majandusmudel  – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse
või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike 
muudatuste  toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja  seoseid .
Majandusteadus  – Majandusteadus ( economics ) on sotsiaalteadus, mis kasutab 
teaduslikke  meetodeid  inimeste majandusliku käitumise uurimiseks.
Makroökonoomika  – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui 
tervikut . Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus 
mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus , inflatsioon , 
maksebilansi  puudujääk,
Mikroökonoomika  – Mikroökonoomika ( microeconomics ) on teoreetiline 
majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu 
kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt.
Muutuvkulu  – (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. 
Normaalkasum  – On firmal siis, kui arvestuslik kasum ( kogutulu - otsesed  kulud) on 
vähemalt nii suur, et katab ära  kaudsed  kulud.
Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad 
vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). 
Nõutav kogus – Nõutav kogus (quantity demanded) on kogus, mida tarbijad konkreetse
hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Otsene kulu – Tegelikud  rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse 
ressursside  turult . Kajastuvad raamatupidamises.
Pakkumine  - Pakkumine (supply) on seos hüvise hinna ja pakutava koduse vahel, mida 
tootjad ( pakkujad ) soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus). 
Pakutav kogus – Pakutav kogus (quantity supplied) on kodus, mida müüjad konkreetse 
hinna korral soovivad ja suudavad müüa.
Piirkasulikkus – Piirkasulikkus (Marginal utility, MU) ehk marginaalne kasulikkus 
kogukasu muutus, mida põhjustab tarbimise muutus 1 ühiku võrra.
Pikk periood – Püsiressursse pole – kõik muutuvad
Püsikulu  – (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. 
Ressurss – tootmistegur
Sisend – Laiemas tähenduses – maa, töö, kapital,  ettevõtlikus . Kitsamas tähenduses – 
masinad, seadmed,  gaas , vesi jne.
Sisendi keskmine  produkt  – ( average  product, AP) iseloomustab produktide suurust 
sõltuvalt töötajate arvust AP = TP/L
Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab  koguprodukti  juurdekasvu, mida 
võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus
Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb.
Sissetuleku-tarbimise kõver – Optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht 
erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. Paribus). See ühendab 
tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju 
tarbimisvalikutele. Normaalkauba sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga 
(sissetuleku suurenedes kasvab ka kauba tarbitav kogus), inferioorse kauba sissetuleku-
tarbimise kõver on tagasipöörduv (sissetulek kasvab, aga kauba tarbitav kogus 
väheneb), lähedaste asenduskaupade puudumisel on sissetuleku-tarbimise kõver 
vertikaalne sirge.
Snobismiefekt – Vastupidine  kaasajooksmisefektile, kui hinna alanemise tõttu hakkab 
hüvist tarbima suur hulk inimesi, siis loobuvad teatud inimesed selle tarbimisest, sest 
nad ei taha sarnaneda  teistega  (snoob).
Tarbimise tasakaal – Tarbimise tasakaal näitab optimaalset hüviste kogumit, seega 
seal on tarbijal tagatud maksimaalne heaolu tase. Optimaalne hüviste kogum asub 
eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis. 
Tootmisfunktsioon  – Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist 
seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga 
antud sisendite kombinatsiooniga. TP = f(L,K), kus L – tööjõud ja K- kapital
Tootmisvõimaluste kõver – Tootmisvõimaluste kõver (TVK) näitab erinevate hüviste 
tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja  tehnoloogia  korral. 
Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, 
toodete  valitavaid  koguseid ja alternatiivkulu
Turg  – Turg ( market ) on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni (või mehhanismi), 
mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning 
hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad.
Täieliku konkurentsi turg – (TKT) tunnused: 1. Turul tegutseb palju ettevõtteid, seega 
müüjaid on palju ja ka  ostjaid  on palju. 2. Täieliku konkurentsi turul on ühe ettevõtte 
turuosa väga väike. 3. Toodang on homogenne ehk ühesugune kõikidel  firmadel , ostjal 
on seega ükskõik, kellelt ta kauba või teenuse ostab. 4. Turul ei ole takistavaid barjääre 
sisenemiseks ega väljumiseks. 5. Tootjatel on täielik informatsioon ressursside saamise 
ja valmiskaupade turustamise kohta.
Täiendkaubad  – Täiendkaubad on kaubad, mida tarbitakse koos (bensiin ja auto). 
Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust.
Vebleni efekt – Nõutav kogus suureneb kui hind kasvab (demonstratsiooni ehk 
prestiiziefekt). Nõudluskõver positiivse tõusuga, tavaline nõudluskõver on negatiivse 
tõusuga. Kõrvalekalle  tavaolukorrast.
Väljund – Koguprodukt (total product, TP) kaupade, teenuste koguhulk (q) teatud aja 
jooksul.
Ükskõiksuskõver  – Ükskõiksuskõver (ÜKK) peegeldab kõikide nende hüviste 
geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. Tarbija on erinevate hüviste 
kogumite suhtes niikaua ükskõikne, kui ühe hüvise tarbimise suurendamisest saadav 
kasulikkuse kasv on võrdne teise hüvise tarbimise vähendamisest kaotatava 
kasulikkusega, seega kogukasu jääb muutumatuks. Graafik  on üldjuhul kõver  kumer  
koordinaatide alguspunkti suhtes. Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist oleval  
kõveral hüviste kogumid asuvad, seda eelistatumad nad on, kuna annavad suuremat 
kogukasu (lähtutakse sellest, et tarbida soovitavad kogused on kõrgemal  asuval  kõveral 
suuremad ja tarbija on rohkem rahuldatud suurema koguse tarbimisel). Ühel ja samal 
kõveral liikudes tarbija heaolu ei mutuu. Asenduskaupade puhul on ÜKK-d sirgjooned, 
täiendkaupade puhul  täisnurkse  kujuga, erijuhtudel võivad olla horisontaalsed või 
vertikaalsed  sirged  või ka nõgusad.
VALEMID
Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed 
kulud
Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse 
muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse  hinnangut ja MRS näitab 
määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid.
Eelarve – X * Px + Y * Py
Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja 
see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde 
osta 1 ühik kaupa X.
Hinnavaru  – kogukasu (TU) – kauba ostmise kogukulu. Nimetatakse ka 
tarbija ülejäägiks.
Kaarelastsuse valem (E) -   Kaarelastsus  on sõltumatu sellest, kumb  hind 
Q −Q
p − p
valitakse alghinnaks  E= 1
2 : 1
2
Q1+Q2 p1+ p2
TU muutus
Kahaneva piirkasulikkuse seadus –  MU =
 q – tarbitav kogus
q muutus
Kasum – TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud
Kasumi maksimeerimise  kuldreegel  – MC = MR
Keskmine kogukulu – (average total cost, ATC) ATC = TC/TP
Keskmine muutuvkulu – (average variable cost, AVC) AVC = VC/TP
Keskmine produkt – (average product, AP) koguprodukti hul muutuvressursi
ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud 
ressursihulga  jagatis . AP(L)=TP/L või  AP(K)=TP/K
Keskmine püsikulu – (average fixed cost, AFC) AFC= FC/TP
Keskmine tulu – (average  revenue , AR) AR=TR/TP
Kogukulu – TC = FC + VC
Kogutulu (TR) – Tulu, mida firma saab oma toodagu müügist. TR = P * Q 
(TP)
Majanduskasum - = kogutulu – otsesed kulud – kaudsed kulud. (=0 firma on
konkurentsivõimeline, >0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal.
Nõudluse  hinnaelastsus  (E) – Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse 
elastsuskoefitsiendi abil. Tulemus väiksem kui 1 –  mitteelastne , võrdub 1 
ΔQ Δ p
ühikelastne  ja suurem kui 1 elastne  |E =
p , Q
Q
p
Nõudluse  ristelastsus  – koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / 
kauba B hinna muutus %-des (“+” – asenduskaubad , “-“ – täiendkaubad”)
Nõudluse sissetuleku elastsus – koefitsient = kaubakoguse muutus %-des
/ sissetuleku muutus %-des ( “+” – normaalkaubad, “-“ – inferioorsed kaubad)
Piirkulu  – (marginal cost, MC) MC= TC muutus/TP muutus.
Piirtulu  – (marginal revenue, MR) MR= TR muutus/TP muutus
Sisendi keskmine produkt – (average product) AP = TP/L 
(koguprodukt/tööjõud)
Sisendi piirprodukt – (marginal product) MP = TP muutus / L muutus
Tootmisfunktsioon – Sisendite ja väljundite omavaheline seos. TP = f(L,K) L-
tööjõud, K-kapital.
Positivistlik analüüs: 
Normatiivne analüüs:
*Selgitab, kuidas majandus toimib
*Sisaldab hinnangut või 
kriteeriumi
*Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid
*Pole alati teaduslikult