Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Mikroökonoomika Seminar 2 (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui nõudluskõver on sirgjoon ; 5. Mis alljärgnevatest väidetest on korrektne ?
  • Mida tuleks rohkem osta, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid ?
  • Kui antud ÜKK-l allapoole liikuda. 40. Mis alljärgnevast on õige ?
  • Mille eest maksta ei tule. Kas see väide on õige ?
  • Mis midagi ei maksa ?
  • Mis alljärgnevatest väidetest on õiged ?
  • Mis on mastaabiefekt ?
  • Millisel juhul on mastaabiefekt püsiv ?
  • Mille poolest erinevad raamatupidamislikud ja (majandus) teoreetilised kulud ?
  • Kui (majandus) teoreetilised kulud ?
  • Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum ?
  • Mille võrra? f61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni ?
  • Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ?
  • Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks ?
  • Kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige kõver on U-kujuline; vale 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid ?
  • Keskmise kulu (SRAC) graafikud ?
  • Miks piirtulu alaneb ?
  • Mis on väljumispunkt ?
  • Mis alljärgnevast on õige lähtudes majandusteoreetilisest bilansist ?
  • Mis alljärgnevast on püsikulu ?
  • Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi ?
  • Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil ?
  • Kui MP = 0, on Q maksimaalne; d) kõik variandid on õiged. 20. Firma toodab Q1 ühikut. Vasta järgmistele küsimustele: a) mis kajastab joonisel firma muutuvkulusid ?
  • Mis kajastab firma keskmist püsikulu ?
  • Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus ), siis b) suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu; d) keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb. 22. Mis alljärgnevast on õige ?
  • Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel ?
  • Kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu ?
  • Keskmine kulu pikal perioodil ja piirkulu d) Missugusel tootmistasemel kogeb firma kasvavat mastaabisäästu ?
  • Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR) ?
  • Miks peetakse täieliku konkurentsi turgu efektiivseks ?
  • Mida kajastab pindala BCFG; c) kasumit, mida kajastab pindala ACFH; d) kasumit, mida kajastab pindala ABGH. 20. TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind (p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Kas firma maksimeerib oma kasumi või ei ?
  • Miks? Ei MC>MR 2. Kas firma peaks tootma rohkem, vähem või jätkama sama koguse tootmist ?
  • Mis kajastab joonisel 1. kasumit maksimeerivat kogust ja selle hinda ?
  • Keskmist muutuvkulu optimaalse koguse korral ?
  • Milline on firma optimaalne toodangu maht ?
  • Kui tooteühiku hind langeb 50 kroonile, kas firma siis jätkab või lõpetab tootmise ?
  • Milline oleks minimaalne hind, mille korral firma tootmist jätkaks ?
  • Millise alljärgneva võrduse korral on tagatud ressursside kõige efektiivsem jaotus ?
  • Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga ?
  • Kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon ?
  • Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri ?
  • Kui suurt kogus ja mis hinnaga toodaks siis monopol ?
  • Kui suur on monopoli kasumit maksimeeriv kogus, kui MC = 0 ?
  • Kui suur on 6-nda tooteühiku piirtulu ?
  • Mis alljärgnevast on õige ?
  • Mis alljärgnevast on MKT-le iseloomulik ?
  • Mis alljärgnevast ei ole õige, kui võrrelda oligopoli ja täielikult konkureeriva firma tegevust ?
  • Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise piirkulu ?
  • Mitu töötajat on ettevõttel kasulik palgata ?
  • Mis on arvestuslik tootmisfunktsioon ?
  • Kui suur on 6 tooteühiku müügi kogutulu ?
  • Kui suur on tarbija hinnavaru ?
  • Kui suur on 5-nda toodanguühiku tootmise piirkulu ?
  • Millise koguse juures on firmal täidetud timgimus MR=MC ?
  • Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise keskmine muutuvkulu ?
  • Kui toote X hind on 50 krooni ?
  • Milline nendest on muutuvkulude kõver ?
  • Mis alljärgnevast on korrektne ?
  • Mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse 4.Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 250 krooni, siis: A. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null C. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni 5.Mida ei eelda tarbija valikuteooria ?
  • Paljude ettevõtete olemasolu, millest ükski ei suuda mõjutada hinda 2.Mida mõeldakse toodangu diferentseerimise all ja kuidas saab seda teha ?
  • Kui suur on 6-nda tooteühiku piirtulu ?
  • Kui monopoli tunnusjooni. Mis alljärgnevast on õige ?
  • Mis alljärgnevast on MKT-le iseloomulik ?
  • Mis alljärgnevast ei ole õige, kui võrrelda oligopoli ja täielikult konkureeriva firma tegevust ?
  • Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise piirkulu ?
  • Mis on arvestuslik tootmisfunktsioon ?
  • Kui suur on tarbija hinnavaru ?
  • Kui suur on 5-nda toodanguühiku tootmise piirkulu ?
  • Millise koguse juures on firmal täidetud timgimus MR=MC ?
  • Kui suured on firma kogukulud (majandusteoreetilise bilansi alusel) ?
  • Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise keskmine muutuvkulu ?
  • Kui toote X hind on 50 krooni ?
  • Milline nendest on muutuvkulude kõver ?
 
Säutsu twitteris
Seminar  2 
Tarbijate käitumine 
1. Kas väide on õige: 
a) kui  piirkasulikkus  väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus ; - vale 
b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise , kui kauba piirkasulikkus hakkab 
vähenema; - vale 
c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste 
ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 
2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: 
a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; 
b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; 
c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; 
d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 
3. Piirkasulikkuse all mõistetakse
a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade  ostmisel , kui kauba hind muutub; 
b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; 
c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna  muutustega , kui tarbija tarbib 
täiendava 
kaubaühiku; 
d) kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist. 
4. Piirkasulikkus: 
a) on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega; 
b) võrdub kogukasulikkusega, kui  nõudluskõver  on sirgjoon; 
c) suureneb tarbimise kasvades; 
d) väheneb tarbimise kasvades. 
5. Mis  alljärgnevatest  väidetest on korrektne
a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; 
b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava 
ühiku 
tarbimisel; 
c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb; 
d) kui piirkasulikkus on positiivne, kuid väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 
6. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et 
a) kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne; 
b) piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul 
ühesuurune; 
c) kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga , on võrdne piirkasulikkusega; 
d) iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed. 
7. Oletame, et 
MUX / PX > MUY/ PY 
Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: 
a) vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb; 
b) rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb; 
c) rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X; 
d) rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. 
Mida tuleks rohkem osta, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid? 
8. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : 
a) kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus (MU>0), kui tarbitud ühikute arv 
kasvab; 
b) piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab; 
c) kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab; 
d) kõik variandid on õiged. 
Tabel 1 ülesanded 9-11 
Hüvise X kogus 
Hüvise X piirkasulikkus 
Hüvise Y kogus  Hüvise Y piirkasulikkus 
 
1 56 
1 32 
2 48 
2 28 
3 32 
3 24 
4 24 
4 20 
5 20 
5 12 
6 16 
6 10 
7 12 
7 8 
Oletame, et tarbijal on 52 krooni ja hüvise X hind on 8 krooni ning hüvise Y hind on 4 
krooni. 
9. Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: 
a) 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y;  SUM = 46 kr. TU = 104 + 134 = 238 
b) 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y;  SUM = 60 kr. Eelarve on ületatud! 
c) 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y;  SUM = 52 kr. TU = 160 + 116 = 276 
d) 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y;  SUM = 68 kr. Eelarve on ületatud! 
e) 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y.  SUM = 48 kr. TU = 104 + 126 = 230 
10. Suurim tingimustele vastav kogukasulikkus on: 
a) 156; 
b) 276; 
c) 124; 
d) 36. 
11. Kui tarbija rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse 
maksimeerimiseks ostma: 
a) 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y; SUM = 36 kr. Eelarve on ületatud! TU = 134 + 84 
=218 
b) 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y; SUM = 20 kr. TU = 56 + 84 = 140 
c) 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y; SUM = 36 kr. Eelarve ületatud! TU = 160 + 32 =182 
d) 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y; SUM = 32 kr. Eelarve on ületatud! TU = 134 + 60 
=194 
e) 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y. SUM = 28 kr. TU = 104 + 84 =188 
12. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: 
a) on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on 
ühesugune; 
b) on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest 
ikka väiksem ja väiksem; 
c) tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada; 
d) on pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid  ja suuremaid ressursikoguseid, et 
toota täiendavat kogust. 
13. Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku 
piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 
kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 krooni ja kauba B ühe ühiku hind 
on 0,40 krooni. Järelikult: 
a) A ja B on asenduskaubad; 
b) peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A; 
c) peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B; 
d) ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. 
14. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku 
korral, kui: 
a) iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu; 
b) MUA/ PA = MUB / PB; 
c) MUA = MUB; 
d) PA = PB. 
15. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku 
hinnad on vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on 
vastavalt 16 ja 24. Järelikult: 
a) on S ja R täiendkaubad; 
b) peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem; 
c) peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem; 
d) peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju. 
16. Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L  ostmiseks . Nii kaubast  K kui 
kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega

a) ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas 
koguses või ei; 
b) peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L; 
c) peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K; 
d) ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses. 
17. Kauba A hinnatõus: 
a) suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; 
b) vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; 
c) ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; 
d) paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem. 
18. Tarbija ratsionaalse  käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: 
a) erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel; 
b) kogukasulikkust; 
c) piirkasulikkust; 
d) kõike nimetatut. 
19. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: 
a) nõudluskõver on positiivse tõusuga; 
b)  pakkumiskõver  on negatiivse tõusuga; 
c) pakkumiskõver on positiivse tõusuga; 
d) nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 
20. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused 
Kauba ühik 
MUA 
MUB 
MUC 
I 18  39 
12 
II 16 
36 
10 
III 14 
33 

IV 12 
30 

V 10 
27 

VI 8 
24 

VII 6 
21 

Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2, 3 ja 1 krooni. Tarbijal on 26 krooni. Et 
oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: 
a) kõiki kaupu 3 ühikut; Sum= 18 kr. TU= 183 vale 
b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; Sum= 19 kr. TU= 176 vale 
c) 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C; Sum= 18 kr. TU= 162 vale 
d) 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C; Sum= 26 kr. TU= 262 õige 
21. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused 

 
MUA 
TUA 
MUB 
TUB 
MUC 
TUB 

56 56  32 32  60 60 

46 102  25 57  48 108 

38 140  20 77  39 147 

30 170  16 93  32 179 

24 194  12 105  26 205 
 
 
 
 
 
 
 
Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 15, 6 ja 24 krooni. Tarbijal on 140 krooni. 
Et oma kogukasulikkust maksimeerida, ostab ta: 
a) 5 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 1 ühikut kaupa C; 129 krooni TU = 359 
b) 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; 129 krooni TU = 344 
c) 4 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 2 ühikut kaupa C; 383 MUA/ PA = MUB/ PB = 
MUC/ PC 
22.  Ükskõiksuskõver  näitab: 
a) võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal; 
b) kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral; 
c) kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu; 
d) kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud 
hinnataseme korral. 
23. Asenduse piirmäär näitab: 
a) asendusefekti suurust; 
b) kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes; 
c) tarbija soovi  asendada  üks  hüvis   teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks; 
d) kahe hüvise omavahelist hinnasuhet. 
24. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: 
a) MUA / PA = MUB / PB; 
b) MUA/PB=MUB/PA; 
c) MUA *PA = MUB *PB 
d) MUA –MUB = PA/PB; 
25. Tarbija valikuteooria eeldab, et: 
a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; 
b) tarbijatel on piiratud sissetulek; 
c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust; 
d) kõiki nimetatuid. 
26.  Eelarvejoon näitab: 
a) hüvise A kogust, millest tarbija on nõus  loobuma , saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B; 
b) kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud 
hinnataseme korral; 
c) kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral; 
d) kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse. 
27. Mõlema kauba hinna tõustes nihkub: 
a) eelarvejoon vasakule; 
b) eelarvejoon paremale; 
c) ükskõiksuskõver vasakule; 
d) ükskõiksuskõver paremale. 
28. Sissetulekute suurenedes nihkub 
a) eelarvejoon vasakule; 
b) eelarvejoon paremale; 
c) ükskõiksuskõver vasakule; 
d) ükskõiksuskõver paremale. 
29. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub 
a) tarbija eelistusjärjestus; 
b) ühe või mõlema hüvise hind ja seejuures mitte võrdeliselt; 
c) rahaline sissetulek; 
d) asenduse piirmäär. 
30. Täiendkaupade korral on ükskõiksuskõvera kuju joonisel, kas: 
a) kõver a; 
b) kõver b; 
c) kõver c; 
d) kõver d. 
Küsimustele 31 -33 vastamiseks vaata joonist 2. 
31. Tarbimise tasakaal on 
a) eelarvejoone igas punktis; 
b) punktis M; 
c) punktis K; 
d) punktis L. 
32. Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks 
a) liikuma punkti N ; 
b) ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y; 
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; 
d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 
33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: 
a) MUx = MUy; 
b) c) MRS = Py/Px
d) d) kõik tingimused on kehtivad 
34. Tarbija hinnavaru tähendab, et 
a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; 
b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; 
c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; 
d) kui  nõudlus  on  mitteelastne , siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 
35. Vali kas õige või vale 
a) Ükskõiksuskõver ( ÜKK ) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on  kumer koordinaatide 
alguspunkti suhtes; vale 
b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus 
kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige 
c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist  ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu 
ta väljendab; õige 
d) Kui tarbija liigub mööda ÜKK-d allapoole, siis tema kogukasulikkus väheneb; vale 
e) Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema EJ koordinaatide 
alguspunktist. vale 
36. Tee õige valik 
ÜKK: 
a) võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- 
või täiendkaupadega; 
b) on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; 
c) on negatiivse konstantse tõusuga; 
d) on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. 
37.  Ükskõiksusväli  kajastab seda, et: 
a) rahaline sissetulek on  konstantne , kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt 
ostukoguse suurusest
b) vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult; 
c) tarbija kogukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub; 
d) koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbijale suurema 
kogurahulolu. 
38. Asendamise piirmäär mõõdab: 
a) asendusefekti suurust; 
b) tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus; 
c) kahe kauba hindade suhet; 
d) tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt , et tema kogukasulikkus ei muutu. 
39. Asendamise piirmäär 
a) võib antud ÜKK piires muutuda sõltuvalt sellest,  kumb  kaup tarbijale rohkem meeldib; 
b) suureneb, kui antud ÜKK-l allapoole  liikuda
c) on konstantne kõigis ÜKK punktides; 
d) väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda. 
40. Mis alljärgnevast on õige? 
a) EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus 
koordinaatide alguspunkti suhtes; 
b) EJ on positiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus 
koordinaatide alguspunkti suhtes; 
c) EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer 
koordinaatide alguspunkti suhtes; 
d) EJ on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; ÜKK on negatiivse 
tõusuga lineaarne sirge. 
41. Kui tarbija sissetulek on 20 krooni, siis joonisel 3 
a) pole kaupade C ja D hindu võimalik kindlaks teha; 
b) kauba C hind on 2 krooni ja kauba D hind on 4 krooni; 
c) tarbija võib mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut; 
d) kauba C hind on 4 krooni ja kauba D hind on 2 krooni. 
42. Kui sissetulek jääb samaks, siis kauba C kui ka kauba D üheaegne hinna langus (vt. 
joonis 3): 
a) nihutab EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale; 
b) nihutab EJ vasakule; 
c) nihutab EJ paremale; 
d) EJ-i ei mõjuta. 
44. EJ tõusu absoluutväärtus on 
a) MUc / MUd; 
b) ½; 
c) Pd/Pc; 
d) Pc/ Pd. 
45. EJ tõusu muutumise põhjuseks on muutus: 
a) tarbija eelistustes; 
b) tarbija rahalises sissetulekus; 
c) asendamise piirmääras; 
d) ühe või mõlema kauba hinnas. 
Vt. joonist 5 
45. EJ nihkumise asendist ab asendisse cd on põhjustatud: 
a) kaupade M ja N hinna langusest; 
b) kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest; 
c) rahalise sissetuleku vähenemisest; 
d) rahalise sissetuleku suurenemisest; 
e) ükski variant pole õige. 
46. Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac, siis 
a) kauba K hind on tõusnud; 
b) tarbija rahaline sissetulek on  vähenenud
c) kauba K hind on langenud; 
d) kauba J hind on tõusnud. 
47. Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac, siis 
a) tarbija kogukasulikkus kasvab; 
b) ostab tarbija rohkem nii kaupa J kui kaupa K; 
c) ostab tarbija vähem nii kaupa J kui kaupa K; 
d) ostab tarbija rohkem kaupa J ja vähem kaupa K. 
48. Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 250 krooni, siis: 
a) esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null; 
b) viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null; 
c) viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni; 
d) esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 250 krooni. 
49. Peale kasumit taotlevate ettevõtete on olemas ka mitmesugused 
heategevusorganisatsioonid jne., kes ei taotle kasumit. Kas ettevõtte käitumise teooria 
tundmine aitab kaasa nende tegevuse analüüsimisel ja kujundamisel? Kas vastus antud 
küsimusele sõltub omandivormist, s.t. sellest, kas kasumit mitte taotlev ettevõte kuulub 
riigile või on eraorganisatsioon? 

50. Ei ole olemas lõunaid, mille eest maksta ei tule. Kas see väide on õige? Kas on 
olemas asju, mis midagi ei maksa? 
õige 
51. Mis on järgnevate asjade alternatiiv - e. loobumiskulu

a) röövel varastas 10 000 krooni ja istus selle eest 6 kuud vanglas; 
b) laenasin 1000 krooni oma sõbrale
c) Saudi Araabiasse transporditi  jäämägi , mida müüakse hinnaga 5 krooni 
kuupmeeter; 
d) nädalalõpp suusatades enne eksamisessiooni. 
52. Kas lineaarne amortisatsiooniarvestus on tüüpiline tänapäeva Eestile? On küll 
53. Mis alljärgnevatest väidetest on õiged? 
a) kasum on vajalik, kui ettevõte soovib jätkata oma tegevust; 
b) kasum on ettevõtte jaoks signaal  tootmise efektiivsusest; 
c) suurem amortisatsiooninorm vähendab ettevõtte kasumit, kuid on 
sellegipoolest ettevõttele kasulik; 
d) mitte kõik ettevõtted ei arvuta amortisatsiooni. 
54. Millise kujuga saab olla  isokvant
55. Mis on  mastaabiefekt
56. Millisel juhul on mastaabiefekt püsiv? 
57.Mille poolest erinevad raamatupidamislikud ja (majandus) teoreetilised kulud? 
58. Kas raamatupidamislikud kulud saavad olla suuremad kui (majandus) 
teoreetilised kulud? 
Ei saa 
59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus) 
teoreetiliste  kuludega
Võivad jah 
60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? 
Mille võrra? 

61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja  tootmisfunktsiooni
62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 
63.  Millistel  tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 
64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? 
 
Seminar 3 (5-6 õppenädal) 
Firmateooria  
1. Kas vastus on õige või vale: 
a) kauba X tootmise alternatiivkulu  on need kaubad , mida oleks võinud toota, 
kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige 
b) kui  piirprodukt  on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale 
c) kui piirprodukt on negatiivne, on  koguprodukti  kõver negatiivse tõusuga; õige 
d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu 
kõver on U-kujuline; vale 
e) kui firma toodab null ühikut, on firma  muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 
2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? 
a) kontoritöötajate palk; õige 
b) tulumaks; vale 
c)  firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale 
d) firmas valmistatav toodang. 
3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi 
keskmise kulu (SRAC)  graafikud
4. Miks  piirtulu  alaneb? 
5. Milline on suhe keskmise  kogukulu  (ATC), keskmise  püsikulu (AFC) ja keskmise 
muutuvkulu  (AVC) vahel? 
6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti 
tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja  pikal  perioodil? 
7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 
8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, 
makstud üür 
kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: 
a) alternatiivkulusid; 
b) kaudseid kulusid; 
c) otseseid kulusid; 
d) ei kaudseid ega otseseid kulusid 
9. Mis alljärgnevast on õige lähtudes majandusteoreetilisest bilansist? 
a) arvestuslik kasum +  majanduskasum  –fikseeritud kulud =  normaalkasum
b) majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud =  otsesed kulud; 
c) majanduskasum = arvestuslik kasum - kaudsed kulud - normaalne kasum; 
d) majanduskasum - normaalsed kulud - kaudsed kulud = arvestuslik kasum. 
10. Firma otsesed kulud olid 27000 krooni.  Intressimäär  oli 10%. Firma omanik oleks 
mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 krooni. Firma omanik oli firmasse 
paigutanud oma kapitali 25000 krooni. Firma aastatulu  oli 55000 krooni. Arvuta 
lähtudes majandusteoreetilisest bilansist: 
a) firma kogukulud; 27000 + 21000 + (25000*0,1) = 50500 krooni 
b) arvestuslik e. bilansiline kasum; 55000 – 27000 = 28000 krooni 
c) majanduskasum; 55000 – 50500 = 4500  krooni 
d) firma omaniku aja alternatiivkulu; 21000 krooni 
e) kaudne kulu e. omaniku poolt loodetav kasum. 21000 + (25000* 0,1) = 23500 krooni 
11. Mis alljärgnevast on püsikulu? 
a) tööliste palk; 
b) kulutused toormaterjali ostmiseks; 
c)  maamaks
d) sotsiaalmaksud. 
12. Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? 
a) sisenemisbarjäärid ei lase uutel  firmadel  antud harru tulla; 
b) firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet; 
c) firmal pole piisavalt aega, et viia oma  tootmismaht  nullini; 
d) firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud  töötajate arvu. 
13. Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil? 
a) kohalik  kohvik palkab kaks uut kondiitrit; 
b) toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut  firmat
c) talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra; 
d) kommivabrik Kalev ehitab Pärnusse uue tsehhi
14. Vastavalt kahanevate tulude seadusele 
a) piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse  täiendavaid  
muutuvressursside ühikuid; 
b) on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline; 
c) on kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga; 
d) on alates teatud punktist tarbija piirkasulikkus igast täiendavast ühikust ikka väiksem ja 
väiksem 
15. On teada: 
Firma töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 
Toodangu kogus 0 40 90 126 150 165 180 
1. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima , kui palgatakse: 
a) kuues  töötaja
b) neljas töötaja; 
c) kolmas töötaja; 
d) teine töötaja. 
16.Ülesande 15 andmete alusel, kui suur on kuuenda töötaja piirtoodang
a) 180 ühikut; 
b) 30 ühikut; 
c) 15 ühikut; 
d) negatiivne 
17. Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud: 
a) kuus töötajat 
b) viis töötajat; 
c) kolm töötajat; 
d) kaks töötajat. 
18. Joonisel kajastavad kõverad 1, 2 ja 3 
vastavalt: 
a) keskmise produkti  (AP), piirprodukti 
(MP) ja kogutoodangu (Q) kõveraid; 
b) MP, AP ja Q kõveraid; 
c) Q, AP ja MP kõveraid; 
d) Q, MP ja AP kõveraid. 
19. Joonise 1 kohaselt: 
a) kui MP = 0, on Q maksimaalne; 
b) kui MP > AP, siis AP kasvab; 
c) kui MP MC 
6. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks TKF  tootma  koguse, mille 
piirkulu  võrdub hinnaga (MC = p). 
õige 
7. TKT-l toodavad kõik firmad diferentseeritud  toodangut.
 vale 
8. Kui täielikult konkureeriva firma  piirkulukõver  lõikub firma keskmise muutuvkulu 
kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma 
lühiperioodil tegevuse
 õige 
lõpetama, kui tooteühiku hind  langeks  madalamale kui 4 krooni. 
Õige 
9. Lahenda joonise abil 
Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: 
a) firma maksimeerib oma kasumi,  tootes  kogust D; vale 
b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu  pindala 0GLD; vale 
c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; õige 
d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale 
e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; vale 
f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse; õige 
g) kui firma toodab kogust 0D hinnaga 0G, on ta kasumilävel. õige 
10. Täieliku konkurentsi turul (TKT): 
a) tegutseb väike arv firmasid; 
b) maksimeerivad firmad oma kasumi toodangu hinna muutmise teel; 
c) on firma toodangu hind suurem kui selle toodangu piirtulu (p > MR); 
d) on firmad hinnavõtjad  ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise teel. 
11. Normaalkasum: 
a) kujutab endast osa firma tulust; 
b) kindlustab firma kaudsete kulude katmise
c) on alati võrdne nulliga; 
d) on kasum, mida firma saab, kui tooteühiku hind on madalalam firma keskmisest 
kogukulust 
(ATC) 
12. TKF-i tooteühiku hind võrdub 
a) keskmise tuluga; 
b) piirtuluga; 
c) kogutulu ja toodangumahu jagatisega; 
d) kõige nimetatuga 
13. Täielikult konkureeriva firma kogutulu: 
a) on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis; 
b) suureneb konstantse  absoluutsumma  võrra, kui  toodangumaht  kasvab ühe ühiku võrra; 
c) kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge; 
d) iseloomustab kõike ülalöeldut. 
14. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma 
a) peab oma tegevuse lõpetama; 
b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit; 
c) ei kata oma kaudseid kulusid. 
d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid. 
15. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis: 
a) firmad  lahkuvad antud alalt; 
b) harru tuleb uusi firmasid; 
c) firmadel pole mingit motiivi tootmise laiendamiseks; 
d) toodangu hind ületab  piirkulu
16. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis 
a) toodab firma kasumit maksimeerivat kogust; 
b) saab firma ainult normaalkasumit; 
c) saab firma normaalkasumist suuremat kasumit; 
d) pikal perioodil  lahkub  firma antud harust. 
17. Vasta joonise baasil ja tegemist on täieliku konkurentsi turuga: 
1. Kõver OA kajastab: 
a) firma kogutulu ja piirtulu; 
b) piirtulu; 
c) kogutulu ja keskmist tulu; 
d) kogutulu; 
e) keskmist tulu ja piirtulu. 
2. Kõver BC kajastab: 
a) kogutulu ja piirtulu; 
b) piirtulu; 
c) kogutulu ja keskmist tulu; 
d) keskmist tulu ja piirtulu; 
e) kogutulu. 
18. Vasta joonise baasil 
I. Täielikult konkureeriv firma: 
a) lõpetab tootmise, kui tooteühiku hind langeb allapoole 17 krooni; 
b) saab majanduskasumit, kui tooteühiku hind võrdub 20 krooniga
c) saab majanduskahjumit, kui tooteühiku hind langeb allapoole 17 krooni; 
II. Kui tooteühiku hind on 25 krooni, siis firma maksimeerib oma kasumi, tootes 
kogust: 
a) q1; 
b) q2; 
c) q3; 
d) q4. 
III. Ülesandes 18 saab firma kasumit  senikaua , kuni tooteühiku hind: 
a) on madalam kui 18 krooni; 
b) on kõrgem kui 20 krooni; 
c) on madalam kui 20 krooni; 
d) on võrdne 18 krooniga. 
19. Lahenda joonise baasil. 
1. Kasumi maksimeerimiseks ( kahjumi  minimeerimiseks) toodab TKF firma: 
a) OK ühikut hinnaga OC; 
b) OD ühikut hinnaga DJ; 
c) OE ühikut hinnaga OA; 
d) OE ühikut hinnaga OB; 
e) OE ühikut hinnaga OC. 
2. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala: 
a) OAHE; 
b) OBGE; 
c) OCFE; 
d) ABGE. 
3. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma püsikulusid pindala: 
a) OAHE; 
b) OBGE; 
c) OCFE; 
d) BCFG. 
4. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma muutuvkulusid pindala: 
a) OAHE; 
b) OCFE; 
c) OBGE; 
d) BCFG. 
5. Optimaalse toodangumahu korral saab firma: 
a) kahjumit, mida kajastab pindala BCFG; 
b) kahjumit, mida kajastab pindala ACFH; 
c) kasumit, mida kajastab pindala ACFH; d) kasumit, mida kajastab pindala ABGH. 
20. TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind 
(p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 
2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Vasta järgmistele küsimustele:  
1. Kas firma maksimeerib oma kasumi või ei? Miks? 
Ei MC>MR 
2. Kas firma peaks tootma rohkem, vähem või jätkama sama koguse tootmist? Miks? 
Vähem, sest piirkulu kõrge ja saab selle pealt kahju MC>MR 
21. Ülesanne tabel 1 baasil 
Kogutoodang  Keskmine Keskmine Keskmine Piirkulu 
(tk.) püsikulu (krooni) muutuvkulu (krooni) kogukulu (krooni) 
1 100 17 117 17 
2 50 16 66 15 
3 33,33 15 48,33 13 
4 25 14,25 39,25 12 
5 20 14 34 13 
6 16,67 14 30,67 14 
7 14,29 15,71 30 26 
8 12,50 17,50 30 30 
9 11,11 19,44 30,55 35 
10 10 21,60 31,60 41 
11 9,09 24 33,09 48 
12 8,33 26,67 35 56 
1. Kui tooteühiku turuhind on 12 krooni, siis on firmal mõistlik toota: 
a) 4 ühikut ja saab 109 krooni kahjumit; 
b) 4 ühikut ja saab 31,75 krooni majanduskasumit; 
c) 0 ühikut ja on kasumilävel; 
d) 0 ühikut ja saab kahjumit 100 krooni. 
2. Kui tooteühiku turuhind on 32 krooni, siis on firmal mõistlik toota: 
a) 8 ühikut ja saab kasumit 16 krooni; 
b) 5 ühikut ja saab kahjumit 10 krooni; 
c) 7 ühikut ja saab kasumit 41,50 krooni; 
d) lõpetab lühiperioodil tegevuse. 
3. Kui tooteühiku turuhind on 28 krooni, siis on firmal mõistlik toota: 
a) 4 ühikut ja saab kahjumit 17,40 krooni; 
b) 7 ühikut ja saab kahjumit 14 krooni; 
c) lõpetab lühiperioodil tegevuse; 
d) 6 ühikut ja saab kahjumit 23,80 krooni. 
4. Milline tabeli 2 tulp  (A või B) tähistab firma lühiperioodi pakkumiskõverat 
Tabel 2 
A B 
Hind Kogus Hind Kogus 
50 12 50 11 
42 11 42 10 
36 9 36 9 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mikroökonoomika Seminar 2 #1 Mikroökonoomika Seminar 2 #2 Mikroökonoomika Seminar 2 #3 Mikroökonoomika Seminar 2 #4 Mikroökonoomika Seminar 2 #5 Mikroökonoomika Seminar 2 #6 Mikroökonoomika Seminar 2 #7 Mikroökonoomika Seminar 2 #8 Mikroökonoomika Seminar 2 #9 Mikroökonoomika Seminar 2 #10 Mikroökonoomika Seminar 2 #11 Mikroökonoomika Seminar 2 #12 Mikroökonoomika Seminar 2 #13 Mikroökonoomika Seminar 2 #14 Mikroökonoomika Seminar 2 #15 Mikroökonoomika Seminar 2 #16 Mikroökonoomika Seminar 2 #17 Mikroökonoomika Seminar 2 #18 Mikroökonoomika Seminar 2 #19 Mikroökonoomika Seminar 2 #20 Mikroökonoomika Seminar 2 #21 Mikroökonoomika Seminar 2 #22 Mikroökonoomika Seminar 2 #23 Mikroökonoomika Seminar 2 #24 Mikroökonoomika Seminar 2 #25 Mikroökonoomika Seminar 2 #26 Mikroökonoomika Seminar 2 #27 Mikroökonoomika Seminar 2 #28 Mikroökonoomika Seminar 2 #29 Mikroökonoomika Seminar 2 #30 Mikroökonoomika Seminar 2 #31 Mikroökonoomika Seminar 2 #32 Mikroökonoomika Seminar 2 #33 Mikroökonoomika Seminar 2 #34 Mikroökonoomika Seminar 2 #35 Mikroökonoomika Seminar 2 #36 Mikroökonoomika Seminar 2 #37 Mikroökonoomika Seminar 2 #38 Mikroökonoomika Seminar 2 #39 Mikroökonoomika Seminar 2 #40 Mikroökonoomika Seminar 2 #41 Mikroökonoomika Seminar 2 #42 Mikroökonoomika Seminar 2 #43 Mikroökonoomika Seminar 2 #44 Mikroökonoomika Seminar 2 #45 Mikroökonoomika Seminar 2 #46 Mikroökonoomika Seminar 2 #47 Mikroökonoomika Seminar 2 #48 Mikroökonoomika Seminar 2 #49 Mikroökonoomika Seminar 2 #50 Mikroökonoomika Seminar 2 #51 Mikroökonoomika Seminar 2 #52 Mikroökonoomika Seminar 2 #53 Mikroökonoomika Seminar 2 #54 Mikroökonoomika Seminar 2 #55 Mikroökonoomika Seminar 2 #56 Mikroökonoomika Seminar 2 #57 Mikroökonoomika Seminar 2 #58 Mikroökonoomika Seminar 2 #59 Mikroökonoomika Seminar 2 #60 Mikroökonoomika Seminar 2 #61 Mikroökonoomika Seminar 2 #62 Mikroökonoomika Seminar 2 #63 Mikroökonoomika Seminar 2 #64 Mikroökonoomika Seminar 2 #65 Mikroökonoomika Seminar 2 #66
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 66 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 660 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bobic Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (2)

pirgit1 profiilipilt
pirgit1: Jah, sain vajalikud vastused.
16:13 05-11-2016
Dbaze profiilipilt
Dbaze: Pizda
16:53 26-10-2016


Sarnased materjalid

63
pdf
Mikroökonoomika-Konspekt 2010
85
docx
Mikroökonoomika
28
docx
Mikroökonoomika mõisteid
160
docx
Mikroökonoomika testid
32
doc
Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid
32
docx
Mikroökonoomika eksamiks kordamine
33
doc
Mikro & marko ökonoomika
23
docx
Mikroökonoomika KT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun