Mihhail Ivanovits ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z
vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. (vt.pilt1) Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Tsarskoje Seloo aadlipansionaati
Mihhail Glinka 01.06.1804 -15.02.1857 ELULUGU Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla . Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta
Mihhail Ivanovits Glinka (1804-1857) Liina Kokk Kristiina Moosel Ingrid Tagel 11.B Mihhail Ivanovits Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka Elukäik Elukäik Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia"
kantaate ja romansse.Balletid"Luikede järv" "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja"Ooperid"Vojevood" "Opritšnikul" Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe"Sümfooniad1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad"Aprill - "Lumikelluke" November - "Troikal" Detsember - "Jõulud" Märts - "Lõokese laul"KlaverikontserdidKlaverikontsert nr 1 b-moll. Mihhail Glinka 1. juuni 1804–15. veebruar 1857 oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises
1817.aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga:uuris LääneEuroopa klassikalist muusikat,osales koduses musitseerimises aadlisalongides,vahel juhatas oma onu orkestrit.1830. aastal läks helilooja välismaalealguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale.Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaalia maneeris.Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z.Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega.Pärast pikaajalisi ooperisüzee otsinguid peatus Glinka Zukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist.Varsti pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks.Seal töötas ta kaks aastat.1844.aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse
Glinka oli vene klassikalise koolkonna rajaja. Tema eesmärgiks oli luua muusikat kogu rahvale. Kasutas rahvamuusikat ning rahvale südamelähedasi teemasid. Tema loomingust leiame episoode Venemaa ajaloost, rahvalegende ja muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid stseene. ELULUGU. LAPSEPÕLV. Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest. Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves. Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis nendega kaasa viiulit ja flööti. See muusika väga mõjutas tema loomingut. oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. Viimastel aastatel elas
Mihhail Glinka Johanna Liisa Soots Jaana Niroda 11.A MIHHAIL GLINKA Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Mihhaili põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a
Kõik kommentaarid