Sõjas olevad mehed olid sunnitud jätma endast maha perekonnad, mida hakkasid nüüd üleval pidama naised. Peale kodust väljas pool ümbritseva, tuli nüüd naistel hakata avastama ka seda, mis asus neis endeis. Tuli ülesse leida jõud ning panna see kasvama. Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema varem meestele kuulunuid töid. Tegemist on I maailmasõja ühest vähestest positiivsetest külgedest- naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki, ega lasknud heidutada end faktist, et palk oli poole madalam kui meestel varemalt. Nii olid naised tööl elektrijaamades, farmides, tehastes jne. Väga paljudest naistest said olude sunnil medõed. Fakt, et naine oli võimeline end iseseisvalt ära majandada oli tähtsaks läbimurdeks naise üleüldsies mõttemaailmas ja eneseteadvustamises. Antud ajastu omamoodi ideaal naisest on tänapäevani säilinud rohketel postritel ja filmidel, mis olid
oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises elus osaleda, sest neil pole kunagi võimalik leida majapidamistööde ja lastekasvatamise kõrvalt piisavalt vaba aega. Samuti oli ka 1900-ndatel aastatel. Naistel oli vähe õigusi,
piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud kapsalehtede järgi". Nüüd olid "esteedid" kõigi jaoks moetipp. Kui naised loobusid dekolteeosa kavate väikeste rinnarättide kandmisest, võitsid populaarsuse ka V-ja glad-kaelus. 1900.aasta Pariisi maailmanäitusel esitleti uudseid rõivaid pärastlõunakleite ja kasukaid. Glamuur tähendas sel kümnendil kindlalt karusnahka ja selle vastu ei saanud miski ka moodne naine mitte. Juuksemood muutus sel kümnendil vähe. Peamiseks trendiks olid endisest vähem säbrulised, kuid lopsakamad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille umber juuksed koguti, et peanupu otsa stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Tukad olid lisand, mille lõikamist paljud
mustriterohkemaks. Moemaastikul sai domineerivaks ornament, mille võttis kasutusele Poiret. Minu arvates oli värvide plahvatus hea, kuna nüüd ei olnud riided enam nii tuhmid ja igavad. Inimesed muutusid lõbusamateks. 20. sajandi alguses loodi riietusstiil, mida mõjutas tugevasti Vene ballett. Terve Euroopa nägi välja nagu Baksti lavakujundusest. Minu arvates ei olnud see hea, kuna sellepärast inimesed riietusid ühtemoodi ja nad ei erinenud eriti teineteisest. Moodne naine 20. sajandi alguses oli riietunud värviliselt, mustririkkalt ja kallilt. Mida värvikirevamad ja mustrirohkemad olid riided seda moekam oli naine. Moodne naine pidi ilmtingimata kandma kõrgele tõstetud vöökohaga kleiti. Moodne naine tähendas teatud määral vabadust. Ka tänapäeval kasutatakse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses moes olnud asju- korsette, värvikirevaid ja mustriterohkeid riideid ning moes on nii lühikesed kui ka pikad kleidid ja seelikud.
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kõik kommentaarid