Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida positiivset/negatiivset on toonud Eestile EL liitumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Mida positiivset negatiivset on toonud Eestile EL liitumine #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor latimeeria2406 Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Euroopa liidu plussid ja miinused.

Eesti Euroopa Liidus ­ positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Eeesti kuulub juba 9 aastat Euroopa liitu ja selle ajaga on toimunud palju muudatusi meie riigis. Euroopa liidus olemine on kaasa toonud palju muudatusi nii häid kui ka halbu. Euroopa liidu suurimateks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Üheks positiivseks muudaduseks on viisa, mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise vabaks. See muutis inimeste elu mugavamaks, nii tööd otsivatele inimestele kui ka suurendas turismi. Tudengitel on ka lihtsam minna nüüd välismaale õppima tänu sellele viisa vabadusele. Samuti on lihtsam reisida ja laiendada oma silmaringi.

Avalik haldus
thumbnail
27
doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...

Euroopa liidu üldkursus
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

· riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL-i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Tähtsamad sündmused euro kehtestamise teel ·

Rahvusvaheline rahandus
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

Hindamisel arvestatakse õppurite erivajadusi. Kursuse lõpus teab õppur põhilisi inimõigusi ja neid kaitsvaid organisatsioone; miks loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, ühendati just sellised riigid, kuidas on Euroopa integratsioon kujunenud, millised on Euroopa Liidu olulisemad lepingud, mis on laienemise kriteeriumid ja mis riigid on potentsiaalsed liitujad; kuidas Euroopa Liitu juhitakse, kuidas täitub Euroopa Liidu eelarve, mida kujutab endast Euroopa põhiseaduse lepe, millised on Euroopa Liidu sümbolid; millised õigused ja vabadused on EL kodanikul, eriti seoses töö saamisega teises liikmesriigis; Oskab avaldada ja kaitsta oma seisukohti Euroopa Liidu teemal; suhtuda kriitiliselt massimeedias avaldatusse. I TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID. DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. EUROOPA LIIDU KRONOLOOGIA JA INTEGRATSIOON LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST

Ühiskond
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

sakslaste läbi väga valusalt kannatanud ning soovis Saksamaa allasurumist ning tahtis hoida kontrolli Saksamaa tööstuspiirkondade üle, et välistada tugeva Saksamaa taassündi. Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi ka Saksamaa, mis tähendas tema poliitilist rehabiliteerimist teiste riikide poolt, kuid arvestati ka võimaliku ohuga, mida Saksamaa võis endast kujutada. 1949. a toimusid Saksamaal demokraatlikud valimised ja võimule tuli Konrad Adenaueri juhitud kristlike demokraatide valitsus. Süsi ja teras Prantsusmaa Riikliku Plaanikomitee juht Jean Monnet oli seisukohal, et Euroopa tähtsaimatel tööstusharudel ­ söe- ja terasetootmisel ­ on mitte ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane tähtsus ja seetõttu tuleks Lääne-Euroopa suuremad söe- ja terasetööstused allutada ühtsele juhtimisele

Ühiskond
thumbnail
30
pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

MAJANDUSTEADUSE ALUSED 57 Kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise (juhul kui võetud laenud mõjutavad raha pakkumist) majanduslikku mõju saab iseloomustada järgmise tuntud identsusvõrrandi abil: Y = C + I + G + (X - M ) , kus Y, C, I ja G on vastavalt sisemajanduse koguprodukt, eratarbimine, erainvesteeringud ja valitsuse kulutused. X-M on kaupade ja teenuste bilansi ülejääk. Sissetulek mida ei tarbita (Y-C), kas säästetakse (S) või makstakse maksudeks (T), seega: Y -C = S +T = I +G + X - M , siit ( S - I ) + (T - G ) = ( X - M ) , mis tähendab, et erasektori (S-I) ja avatud sektori (T-G) säästude ülejääkide summa peab olema võrdne jooksevkonto (X-M) ülejäägiga. Ülevaade Eesti maksebilansist 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000

Majanduse alused
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada. Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, samuti klassifitseeritakse majandussüsteeme. MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID: 1. Traditsiooniline majandus Põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla

Majanduse alused
thumbnail
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll! Hinnaelastsuse liigid: Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline. Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel Elastne- elastsuse väärtus on suurem kui 1, kaubad, mida on võimalik teistega asendada, kaubad, mis ei ole hädavajalikud. Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul, täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus) Nõudluse elastsust mõjutavad: Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel

Majandus alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun