10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eliko877
Õppematerjali autor
kasutada korralikud ja kõikidele normidele vastavad kasarmud ja õppehooned korraliku meditsiinipunkti, sõdurikodu, spordisaalide ja ka väljaõppenõuetele vastavate harjutusväljadega. Üks sõdur vajab selleks kõigeks 33 eri nimetusega objekti. 2007 aastal investeeriti kaitseväe infrastruktuuri arendamisse kokku 449,6 miljonit krooni, millest ehitati või rekonstrueeriti kaitseväele vajalikku infrastruktuuri 408,89 miljoni krooni eest. Alanud 2008 aasta investeeringutest suurema osa moodustavad LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse, Paldiski ROK-i ja VÕK Kuprjanovi ÜJP ning samuti Kaitseväe keskpolügooni ning Mereväebaasi jätkuv arendamine. Eraldi tegevusvaldkond on NATO poolt rahastatavate investeeringute teostamine. Oluline on kujundada Eesti seisukohti ühisrahastatavate objektide kohta NATOs laiemalt. Esimeseks suuremaks objektiks Eestis on Ämari lennuvälja rekonstrueerimine.
Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad. Riigikogu kiitis 12. mail 2010 heaks uued Eesti julgeolekupoliitika alused. Eesti riigikaitse strateegia Riigikaitse strateegia tugineb ,,Eesti julgeolekupoliitika alustele" ning see on alus riigikaitse detailsemaks planeerimiseks. Valitsus kinnitas Riigikaitse strateegia 2010. aasta lõpus. Strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõikide olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne. See määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse. Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest
Euroopa Liiduga liitumise taotluse esitas Eesti valitsus 24. novembril 1995. aastal. Pärast Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut tegi Euroopa Liit Eestile 1997. aasta detsembris toimunud Luxembourgi tippkohtumisel ettepaneku alustada liitumiskõnelusi. Kõnelused algasid 31. märtsil 1998 ja kestsid kuni 2002. aasta detsembrini. Läbirääkimiste strateegia lähtus eesmärgist sõlmida Euroopa Liiduga ühinemisleping, mis vastaks valitsuse antud mandaadile, Riigikogu soovitustele ja avalikkuse ootustele. Esialgu loodeti saavutada riigi liitumisvalmidus aastaks 2002, kuid riigisisene ettevalmistusprotsess osutus palju keerukamaks, kui algul arvati. Läbirääkimiste tulemusena jõudis Eesti ühinemislepinguni, mis sisaldab eelkõige läbirääkimistel kokkulepitud tingimusi Eesti liitumiseks
2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...
vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg
immigrandid ja valitseb töötajate Nt. USA, Suur- Nt. Belgia, puudus. Britannia ja Lõuna- Saksamaa, Austria Korea, EESTI Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani Infoühiskond Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus. See sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringuid. Infoühiskonna olulisemaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega.
sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund. Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne - legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Miks võimule kuuletutakse: · kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus, valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). See on nn legaalne domineerimine
tõusma, seetõttu on Euroopa Liidu liikmelisus Eesti jaoks hindamatu tegur. Nüüdseks on väike Eesti jätnud endale ülemaailmselt väga hea mulje. Väikese riigina on Eesti väga aktiivne ja tegev paljudes rahvusvahelistes projektides ja organisatsioonides, sest välispoliitilise kasu teenimine on oluline nii Eesti riigile kui ka selle kodanikele. Välispoliitiline avatud ja rahvusvaheline suhtlus aitab Eestil leida ,,sõpru" ehk liitlaseid. Eestit võib pidada väga ,,sõbralikuks" riigiks teiste riikide suhtes, sest on alati aldis pakkuma tuge näiteks humanitaarabi või rahuoperatsioonide näol erinevatele maailma riikidele. Alates 2003. aastast kuulub Eesti rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisu, pakkudes abi Afganistani sõjaolukorrale. Eestil, kui Euroopa Liidu liikmesriigil, on Euroopas väga palju erinevaid võimalusi. Kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid