Põhjus oli sama, mis eespool mainitud saada maad ja rajada oma majapidamine. Ta elas samas kohas, kus elasid ka minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema. Ta ehitas endale maja ja rajas oma talu. Minu vanaema emapoolse vanaema nimi oli Kristiina Kull. Koos oma vanematega läks elama Venemaale samasse Kuremaa külla. Tema isa nimi oli Joosep Kull ja ema nimi oli Anna Eber. Järelikult ehitasid nad ka omale seal talu. Kaarel ja Kristiina laulatati ja nende perekonna nimeks sai Lakk. Nad läksid elama Kaarli tallu, mis asus Kuremaa külas Peterburi kubermangus. 1903. aastal sündis nende esimene laps tütar Ida. 1913. aastal sündis poeg Arvi. Arvi oli väga musikaalne. Ta ehitas ise raadio. Kaarel suri Esimese maailmasõja ajal. 1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse. Poeg Arvi otsustas elama minna Viljandimaale Abjasse, sinna läks ka Kristiina. Kristiina jäi seal kollatõppe, millesse ta ka suri. 1.3
poole püüelda. Uurimustöö kallale asus autor algselt lihtsalt tegemise pärast. Hiljem, uurides ja kirjutades leiti tegelik põhjus. Poleks uskunud, et aastate jooksul, mil lapselaps temaga koos oli ja rääkis ei teadnud ta vanaisast tegelikult mitte midagi. Selliste ettevõtmistega, st uurimistööga õpitakse inimest tundma põhjalikumalt. Nii õppis ka uurimuse autor. Lisaks on see suur kokkuvõte Uno Antoni elust, mida teistelegi talletada. Töö käigus küsitles autor oma isa, onu, tädi ja vanaema, venda, teisi Uno Antoni lapselapsi. Lisaks kontakteeruti tema kauaaegse koolivenna, sõbra ja hiljem peretuttava Kalev Kiisleriga ning mõne 20. Augusti Klubi kaaslasega Uurimustöö koosneb Uno Antoni lühikesest eluloost, sugulase ja sõprade meenutustest temast ning andmetest 20. Augusti Klubi kohta.
sajandil. Autor püüab välja tuua erinevaid sündmusi nii koolielust kui ka vabast ajast ja käsitletud on ka muud õppetööga seonduvat. Kuna meie peres koolielu kohta palju kirjalikke andmeid pole säilinud, tegi autor intervjuu oma vanaema Meeta Lepaga, isa Aare Lepaga ja pani kirja ka oma senised mälestused koolielust.Uurimustööd kirjutama ajendas soov teada saada oma esivanemate koolielu kuidas viidi läbi tunde, mida tehti vabal ajal ja millised olid õppevahendid ja moeesemed. Tulevikus on ka autori järglastel huvitav lugeda, missuguseid muutusi on läbi aegade koolielus tehtud. Uurimustöö on jagatud nelja ossa. See sisaldab erinevate põlvkondade mälestusi koolielust ja võrdlust. Tööd kergendas õpetaja poolt antud küsimustik (vaata lisa 1). Iga töö kirjutamisel tekivad teatud raskused ja midagi polnud mingi erand. Alguses, kui ma
Mart Saare sünnikodu. Hüpassaarde, metsade, soode ja rabade taha, kuhu ei kostnud naaberelamute juurest isegi koera haukumine oli umbes 1760-nda aasta paiku läinud metsavahiks helilooja vanavanaisa. Mõisnik lubanud tal seal metsa maha võtta ja hooned ehitada. Tung omaette vabamalt elada meelitanud metsavahi mõisast võimalikult kaugele metsa elama. Iseseisev elu looduse rüpes lepitas üksikasuka soiste metsaalade ja raba ning vähest saaki tõotava põllupinnaga, mida alles tuli alepõletamise teel metsast looma hakata. Põlvest põlve süvenes Hüpassaare elanike kiindumus oma kodukoha elusse ja ilusse, proosasse ja poeesiasse. Inimestest eemaloleku tuska mahendas puutumatu, omapärase looduse tulvav mitmekesisus. Vähese kokkupuute tõttu teiste inimestega süveneti nende ja iseendi olemusse sügavamalt kui tavaliselt. Hüpassaare elanikel kujunes välja iseseisev rikas tunnete, fantaasia ja mõtete valdkond, siiras suhtumine
1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole mingid allaheitlikud tööorjadest talupojad vaid maaseadusi tundvad nii ,et tüssata vanapagant ei ole neile väljakutseks. Nad näevad enda maailma kui killukest osa suuremast ilmatervikust
4. Soovituslikud kõnearendusteemad 14 5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks 24 11.4. Lohutussalmid 24 11.5
Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames. Veel kõitis mu tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga luuletus „ Löö mind armas õpetaja“ . Lõpuks tuli välja, et tegemist oli siiski palliga, mida õpetaja lööma pidi.Ironiseeriv veidi. Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel,
loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond minu vanavanemad ning nende lapsed . Mööblit tehti üldjuhul ise või kui ise ei osanud teha , lasti kellelgi teisel teha . Üldjuhul siiski oskasid enamus meestest laudu , toole , voodeid ise teha . Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks .
Kõik kommentaarid