Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mida me unes näeme? (13)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida me unes näeme?
  • Mida teha nähtud unenägudega?
  • Kuidas oma unenägudega töötada?
  • Kui see ei õnnestu proovige fantaseerida mida te võisite küll näha?
  • Kuidas unehäiretest lahti saada?
  • Mida teha et uni tuleks?
Vasakule Paremale
Mida me unes näeme #1 Mida me unes näeme #2 Mida me unes näeme #3 Mida me unes näeme #4 Mida me unes näeme #5 Mida me unes näeme #6 Mida me unes näeme #7 Mida me unes näeme #8 Mida me unes näeme #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor carola99 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Uni ja unenäod

Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus ­ Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni ­ Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni ­ Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni ­ Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni ­ Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem

Üldbioloogia
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Kui paarissuhtlemises on tugev mõistuse kontroll enesestmõistetav, siis masside ehk "inimkarjade" seas viimaste liikmena minetab inimene sageli oma ratsionaalsuse ja võib koos kümnete või sadade teistega hakata käituma üsnagi meeletult. Unenäod on inimkonna tekkest alates kõigile huvi pakkunud. Ka küsitakse psühholoogidelt ühe sagedasema küsimusena unenägude kohta. Seetõttu on unenägusid psühholoogide poolt ka üsna palju uuritud. Aristoteles arvas umbes 330 a eKr, et unes elatakse uuesti läbi seda, mida on varem kogetud ärkvel olles. Unenägu nähakse "tõelisena", kuna magaja teadvusele "ei paku konkurentsi" vahetud muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud". On püütud uurida seost enne und ja une ajal toimunud või toimuvate sündmuste ning unenägude sisu vahel. Need uurimused kinnitavad Aristotelese oletusi. Eriti sageli elatakse unes uuesti läbi varem kogetud kõrgelt emotsionaalse tähendusega sündmusi

Psühholoogia alused
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine ­ unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) ­ toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste

Psühholoogia
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine – unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) – toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste

Psühholoogia
thumbnail
20
doc

Uni

..............lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele..............

Bioloogia
thumbnail
44
docx

Ülevaade psühholoogiast

Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. 3. Aste – üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituuduga deltaained. Hõlmab 3-8% uneajast. 4. Aste – Sügav ehk deltauni. Silmamunad püsiva paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Hõlmab 10-15% uneajast. On võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö jooksul ning kestab 5-20 minutit. REM-uni. Miks me näeme unenägusid? Unenäod aitavad leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte. Unenäod ilmnevad üksnes kiire une ehk REM-une staadiumi, kuna 80% REMunest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või

Ülevaade psühholoogiast



Lisainfo

referaat

Kommentaarid (13)

Clirck profiilipilt
Clirck: Enam paremini ei saanud minna, kõik käepärast.
21:47 25-03-2009
Clirck profiilipilt
Clirck: Enam paremini ei saanud minna, kõik käepärast.
21:47 25-03-2009
Hirveplika profiilipilt
Hirveplika: Unnägude seletamise ptk väga okei. Sain kasu!
18:24 16-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun