100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Reinga Kaasik
Õppematerjali autor
Heaoluriik tekib, kui riik on saavutanud mingi kindla taseme, et sellest lähtuvalt siis hüvesid laiali jaotada. Heaoluriik pakub lisaks poliitilistele õigustele ja vabadustele veel ka majanduslikke ja sotsiaalseid tagatisi. Põhjala kontekstis võib heaoluriigi mõistest rääkima hakata 20. sajandi algusaastatest, kui Saksamaa ja Inglismaa eeskujul võeti üle heaoluriigi mudel. Nagu iga ühiskonnamudeli puhul, esineb ka heaoluühiskonna mudelis puuduseid, nagu näiteks: tehakse asju, mida tegelikult vaja pole, lihtsalt selle jaoks, et tagada inimestele töökohad. Riik kaotab selliselt majandades palju raha, aga seda annab vältida otstarbeka majanduspoliitikaga. Ideaalseid asju ei eksisteeri, aga isiklikule arvamusele tuginedes oleks Eesti jaoks heaoluriigi mudel märkimisväärselt parem, kui praegune ühiskondlik mudel ja järgnevalt toongi välja milline on olukord Eestis, kuhu püüeldakse ja mida teistmoodi teha annaks.
Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimustega (mis on võimalikult neutraalsed) tuvastada eesti-vastaseid hoiakuid. – Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta, või andmeid (nt. tekstide)
(tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmekülgsete puhkevõimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tööstuslik areng muutsid ka leibkonnamudelit. Agraarühiskonnas olid ülekaalus suured pered, mis ühendasid mitu põlvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivõrd majanduslik kitsikus, kuivõrd põllumajanduslike tööde omapära. Mida rohkem leidus talus töökäsi, seda edukamalt oli võimalik majandada. Talutöö oli mitmekesine, mistõttu oli talus võimalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine väikelaste ja vanurite eest oli agraarühiskonnas pere ülesanne. Tööstusühiskonnas, kus elujõulised mehed ja naised läksid linna tööd otsima, kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. Üheskoos elasid vaid
talunikud. Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna tasakaalustatud arengust. Nad seovad oma eluplaani võimalusega teenida ausalt oma erialastele teadmistele, kogemustele ja pingutustele vastavat palka või ettevõtjatulu ning on huvitatud isikliku vara omamisest, enda kvalifikatsiooni tõstmisest ja oma laste tuleviku nimel säästmisest. Keskklass on stabiilse demokraatia alus, tasakaalustades äärmusi ja kindlustades turu- majanduse ning demokraatia säilimise. Mida suurem arv inimesi kuulub keskklassi, seda vähem on ohtu sotsiaalseteks kriisideks ja rahvuskonfliktideks. Tasakaalustatud ja stabiilne heaoluriik ei kujune iseenesest, seda on alati sihipäraselt kujundatud. Eestis tuleb otsustavalt alustada barjääride lõhkumist, mis takistavad mitmete sotsiaalsete rühmade (vaesed, mitte-eestlased, naised, noored jt) tegutsemisvõimalusi. See eeldab uute suuremahuliste sotsiaal- ja haridusprogrammide kõrval ka diskrimineerivate
traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and for the people). Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva heaks tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. 1.1 Otsene ja esindusdemokraatia
2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond Despootlik ühiskond valitseja kui jumal, enamik on talupojad (Egiptus) Orjanduslik ühiskond Feodaalühiskond iseloomulik keskajale Industriaalühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur (mobiilsus) ja teenindussektoris hõivatute ülekaal ning tehnoloogiline massikultuur. Kas Eesti on postindustriaalne ühiskond? Jah: 1) kõrgtehnoloogiat kasutatakse massiliselt (Skype, e-riik, laialdane mobiilside kasutamine ja Interneti-võrk); 2) Eestis on paindlik sotsiaalne struktuur, edasi üksikisikul on võimalus tõusta eliidi
.......................................................18 Kokkuvõte............................................................................................................. 20 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad
teemal "millised probleemid meie riigikorralduses on niisugused, et meie kodanikud otsustavad blokeerida liikluse Tallinna kesklinnas?". Kui mingis riigis on kogukond inimesi, kellele ilmselgelt ei sobi elukorralduse mingi aspekt, siis nagu ma juba osutasin, tuleks esmalt teada saada, mis täpselt ei sobi, alles siis saab välja mõelda lahendusi. Kahjuks ei küsitud, ning aasta hiljem on tekkinud etnilisi gruppe veelgi enam lahutavad stereotüübid, mida kirjeldab tabavalt lavastaja ja telemees Aleksander Zukerman: "Venelased arvavad, et eestlased peavad plaani, mida pärast pronkssõdurit veel ära viia. Eestlased arvavad, et venelased joovad kodus viina, tahavad siis linna lõhkuma minna ning Pihkva diviisi appi kutsuda."2 Kui uudised näitavad tänavale tulnud inimesi peamiselt venekeelsetena (nii nagu see ka reaalsuses oli), kui arutatakse, milliseid sanktsioone võiks Venemaa ette võtta,3 rõhutatakse Euroopa Liidu distantseerumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid