50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
134 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heikihanst
Õppematerjali autor
Essee Mida ma muudaksin Eesti majanduses ? Õppeaine: Majandusõpetus Õpetaja: Õpilane 2014 Mida ma muudaksin Eesti majnduses? Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul, siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et
....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE......................................................................................................................16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Riigi õige majanduspoliitika on edu pant riigi arenemisele üldiselt, oluliseks komponendiks on investeeringute poliitika
Meie eesmärk on jõuda koostöölepeteni kõigi põhivaldkondade suurte ettevõtetega. Praeguseks oleme koostöölepped sõlminud AS G4S-iga, AS ISS Eestiga, Rakvere Lihakombinaat/Tallegg/EKSEKO-ga, AS EE Narva Elektrijaamadega, AS Hoolekandeteenustega, AS Sanatoorium Tervisega ja OÜ Kontaktikeskusega. Suurprojektide toetus (Swedbank) Toetame tugevate ja elujõuliste organisatsioonide algatusi. Toetame organisatsioone, kes on oma ala tipptegijad Eestis ning kelle tegevus on laiapõhjaline ja üle-eestiline ning ettevõtmised pakuvad paljudele huvi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toetus on suunatud väga konkreetsele algatusele, mis langevad kokku meie väärtustega. Nii toetame näiteks Eesti Suusaliitu, Toidupanka, terviseradu ning SA Junior Achievement. Projektipõhine väiketoetus Toetame kindlale sihtrühmale suunatud väiksemaid projekte. Toetame projekte, mille taga on mittetulundusühingud, sihtasutused või organisatsioonid, mis
keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine
Tallinna Tehnikaülikool Innovatsioonipoliitika Euroopas ja Eestis Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud
Muutused innovatsioonipoliitikas on tihedalt seotud innovatsiooniteooria ja mudelite arenguga. Kaasaegne süsteemne vaade toetab arusaama, et innovaatilise kasvu üheks peamiseks tõukejõuks on innovatsioonisüsteemi liikmete vahelised tihedad suhted. Seega innovatsioonisüsteemid hõlmavad nii innovatsioonivõimekuste loomist pakkumise poolelt kui ka turgude tekitamist innovatsioonidele nõudluse poolelt. Need kaks poolt on omavahel seotud tootja-kasutaja suhete kaudu mida mõjutavad omakorda mitmesugused innovatsioonipoliitika meetmed. Pakkumise poole ja nõudluse poole eristamine ei ole innovatsioonipoliitikale ainuomane nähtus, vaid majanduspoliitika ja –teooria valdkonnas üldkasutatav lähenemisviis. Mõningad nõudluspoolsed innovatsioonipoliitika meetmed, nagu näiteks innovaatiliste lahendite riigihanked ei ole iseenesest uudsed, sest nende üle on kirjanduses diskuteeritud juba aastakümneid. Nõudluspoolsete poliitikate kaasaegsed
Eesti Arengufond peab töötama katalüsaatorina, eraldades raha innovatiivsetele projektidele, mis tõstaksid Eesti konkurentsivõimet maailmas. Eesti majanduseksperdid on varemgi rõhutanud uuenduslike tehnoloogiate tähtsust Eestile kui üleminekumajandusega riigile, sest meie praegused eelised, näiteks Lääne-Euroopaga võrreldes odavam tööjõud, on aastate pärast ammendatud. 1 Kuid kuidas mõjutaks samalaadne fond Eestis kõrgtehnoloogilist arengut ning millised oleksid tema mõjud teadus-ja arendustegevusele? Kas arengufond soodustaks praegust arengut või hoopis kahjustaks? Selleks, et seda teada saada, tuleks uurida Eesti praegust olukorda sellel maastikul, Euroopa Liidu pakutavaid võimalusi ning ka Eesti riigi enda majanduslikku olukorda. Kindlasti tuleks läbi mõelda fondi toimimine, selle juhatus ning täidesaatvad organid.
................................................................................................................ 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aastal 2006.................................................................................................. 8 8. Eesti majandus aastal 2007.................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid