ülikooli jäävad tänasel päeval rahule oma saavutatud tulemustega, kes töötab kes õpib, selgub viimastest vilistlaste uuringute tulemustest. Võttes arvesse nii teisi erialasi kui ka keemiatehnoloogiat. Eespool on juba mainitud millega keemiatehnoloogia tegeleb. Miks võib seda nimetada tuleviku erialaks? See eriala tegeleb tarbeainete ja tootmisvahendite keemilise töötlemisega. Ilmselgelt ei kao sellised protsessid tulevikus kuhugi ja roboti ei tee meie eest sellist tööd ära. Tänapäeval areneb tehnoloogia väga kiirelt, pidev uute viiside leiutamine, et tehase töö oleks võimalikult ökonoomne, puhas ning kiire. Nende punktidega tegeleb enamus keemiatööstusi, avastades uusi meetodeid kuidas olla parem, mis omakorda tuleb tulevikule kasuks. Miks aga ei ole see eriala populaarsemate seas nagu näiteks meditsiin, füsioteraapia või õigusteadus
Sellel võib olla positiivne mõju, et vähendada noorte lahkumist. Milliseid meetmeid peaks aga veel rakendama, et vähendada lahkumist ja tuua välismaal töötavad eestlased koju? Näiteks 2010 aastal käivitati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projekt “Talendid koju!”. Selle projekti raames üritati välismaale lahkunud noori viia kokku Eesti tööandjatega, et noored tahaksid tagasi tulla ja Eestis töötada. Projekt lõppes aastal 2012 ja selle kahe aasta pikkuse tegevuse käigus naases kodumaale vaid 27 lahkunud noort. Projektil oli veebileht, kuhu lisas oma CV tervelt 743 inimest aga arvestades nendest reaalselt naasnute arvu võib järeldada, et ilmselt ei olnud projekt kahjuks siiski niivõrd edukas, et kõigile CV lisanutele oleks suudetud tagada Eestis see töö ja võimalused, mis tooks nad tagasi. Aga ka need 27 inimest, kes naasesid kodumaale, on juba parem kui mitte kedagi. Ma usun, et paljud välismaale lahkunutest tuleksid tagasi, kui Eesti riik suudaks pakkuda neile
astumist. Paljud koolid on avatud nii välismaalasele kui ka taanlastele.Noored veedavad tavaliselt rahvaülikoolis kas pool aastat või terve õppeaasta. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppimise ajal elatakse kooli territooriumil. Rahvaülikoolides pakutavad ained on väga erinevad: muusika, kunst, keeleõpe, ajalugu, sport, intellektuaalsed kursused nagu religioon, filosoofia. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud ainetele. Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad. (Täiskasvanute õppimisvõimalused Põhjamaade rahvaülikoolides, 2015) 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks Internetis leidub palju lehekülgi, mis on abiks noorele, kes plaanib kodumaalt lahkuda. Põhjuseks siis peamiselt parema kvaliteediga haridus, kogemused, keelepraktika, iseseisev elu, rikkalikumad õppimismeetodid, uus kultuuriruum, paremad elutingimused ning muidugi odavam ning vahel isegi tasuta kvaliteetne kõrdharidus.
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked."
Edasiõppimisel lähtun enda soovidest Gümnaasiumi lõpetajaid ootab ees valik, kas minna edasi kõrg- või kutsekooli. Enamasti oodatakse neilt kõrgkooli minekut. On ka arusaam, et kõrgema haridustasemega inimesed teenivad rohkem. Kas see on alati õige valik, minna kõrgkooli, et täita vanemate ootuseid? Ei saa ju noor inimene teha valikut vanemate pärast, kes ootavad temalt kindlasti ülikooli minekut ja populaarse ameti õppimist. Ja alati ei olegi keskkooli lõpetanu endalegi veel teadvustanud, mida ta õppida soovib, mis on see eriala, millel töötades on ta ka rahul oma valikuga. Kas ikka on nii, et kui ülikool läbi ja diplom taskus, siis leian kohe meeldiva töö ja hakkan saama suurt palka? Et kõrghariduse omandanud noor oleks tööturul edukas, tuleb tal eelnevalt kindlasti tutvuda erialadega, mis on nõutud ja millel on väljavaade ka tööd saada. Kindlast on oluline eriala valikul ka töötasu, mis selles sektoris makstakse. Oktoobris, 2013 avaldatud Statistikabü
Soovitatakse ikka minna õppima seda, mis ennast huvitab. Kahjuks on aga väga raske, elukalliduse ning ülimalt suure palkade ja kinnisvara hindade vahe tõttu, tulla ots otsaga kokku. Ma mainisin, et õnneks on vaja tarkust, see tarkus peaks väljenduma oma sisimate soovide täpsemal kindlakstegemisel. Praeguses Eestis ei taga armastus kutse vastu alati kindlat katust pea kohale. Levib depression inimeste seas, tööle minnes ollakse kurvad ning üks ainukesi rõõmuhetki päevas on tööpäeva lõpp. Kui paljud inimesed sooviksidki teha oma elus midagi muud, tuleb nende ette tihti karm paratamatus. Tulevikule tuleb mõelda ning üks suurimaid küsimusi on ka elukoht. Jälgides praegusi kinnisvara ülesupitatud hindasid on kahjuks tihti väga raske teha oma tuleviku karjääri suhtes õiget valikut, sest soov luua kodu oma perele on ju esmane
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
hingates saab ennast lõõgastuda, kuna pinge seisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Ka füüsilised harjutused on abistavad, nagu jooga, kus tähtis on õigesti hingata ja ennast lõdvaks lasta, või joosta paar ringi kodupargis. Enesetunne on palju parem pärast seda. Inimesed, kes on kehaliselt aktiivsemad, neil esineb vähem haigusi ja enamasti on nad igas suhtes optimistlikumad. Kindlasti tuleks vahepeal aeg maha võtta ja sõita kuhugi maale või lihtsalt kuhugi spaasse, kus saab lõõgastuda ja teha seda, mis meeldib. Minu arvates on see parim lahendus pingetest vabanemiseks, kui teed seda, mida armastad. Kuid kooliajal väga kuhugi sõita ei saa, siis tuleks kasutada muid lahendusi. Õpilane võiks rääkida enda probleemidest õpetajale või vanemale, kui ei julgeta siis kasvõi heale sõbrale, aga kindlasti tuleks kellegile rääkida, sest üksi langeb suuremasse masendusse. Koolis kõige suurema
Arvatakse, et kui juba välismaale minnakse, siis ei ole enam loota, et keegi sealt üldse tagasi tuleb. Aga kas see on ikkagi nii? Ja kas see pigem tuleb meie riigile kasuks või kahjuks, et eestlased reisivad palju ja tahavad elada ka mingi aeg välismaal? Ma arvan, et sellele küsimusele ei olegi otsest vastust. Kindlasti on palju asju, mis tugevdavad inimese identiteeti olles välismaal ja tulles hiljem kodumaale tagasi. Mulle näiteks meeldib väga reisida ja avastada teisi kultuure ja tutvuda uute ja huvitavate inimeste ja nende traditsioonide ja tavadega, aga alati, naasedes Tallinna lennujaama tagasi, on see äratundmisrõõm ja rahulolu tunduvalt suurem kui oli enne reisile minemist. Meil on laulupidu ja jaanipäev ja Kalev. Tõenäoliselt ma ei oskaks neid asju hinnata, kui ma ei oleks käinud ka teistes riikides ja näinud nende traditsioone ja kultuuri. Ma arvan, et inimesed, kes on näiteks
Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? Hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Gümnaasiumihariduse eest maksab Eesti Vabariik ja ta teeb seda sellepärast, et peale teadmiste kogumist me selle tööga tasuks. Kuid miks jäetakse keskkool pooleli ja leitakse enda meelest parem ning võibolla ka kergem tee? Põhjuseid on mitmeid. Esmane põhjus võib olla see, et lihtsalt ei viitsita. Pole tahtmistki end pidevalt motiveerida ja mingisuguste pealtnäha tähtsusetute hinnete pärast ''tõmmelda''. Loodetakse, et küll mina saan hakkama ja lüüakse lihtsalt käega. Jäetkase hüvasti enda potensiaaliga ja maetakse maha eestlasele iseloomulik töö - ja õppimistahe. Veel võib põhjuseks olla mitte kõige ''lahtisem pea''. Kui on kuidagi üle kivide ja kändude põhikooli lõpuni veetud, ning paljas mõte gümnaasiumist kärvatab viimsedki ajurakud, siis oleks kolm aastat aktiivset teadmiseomandamist kindlasti suur tükk. Kuid kes tahab, see suud
BMWd. Suureks pidupäevaks minu elus sai hetk, kui juba 6-7 aastaselt sai koduhoovi sõita vanaisa süles uhkusega ise rooli keerates. Veidi veel kasvades aitas huvi rahuldamiseks kaasa ka arvuti, kus enam ei pidanud igaval meeter korda meeter vaibal autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia õppimas Mehaanika koolis auto mehaanikat. Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku
kingi, sõidab tuliuue Audiga ja elab kesklinna valgusküllases korteris. Mainitud variant pole välistatud ka Eestis, kuid selle kõrvale jääb palju teisi võimalusi. Samade prillide omanik võib kanda ka secondhand - rõivaid ja jätta raha kokkuhoidmiseks vahele söögikordi. Arvatakse, et see kellena sa paistad, aitab sul saada selleks, kelleks sa tahad. (2) Minu meelest võib selline käitumine kohati olla õigustatud, sest kui osadesse firmadesse tööintervjuule minnes või äripartneriga kohtudes sa ei näi rikas, üleolev ja võimukas siis sul ei pruugi olla mingit võimalust ka selliseks saada, sest sind ei pruugita võtta tõsiselt. Edukaks inimeseks saamise poole pürgimine toob sageli kaasa ka teistsuguseid probleeme kui ainult äris ebaõnnestumise. Ma nõustun täiesti Ain Aaviksooga selles osas et suur osa Eesti ühiskonnast on orienteeritud majandusliku edu saavutamisele ja on jätnud unarusse oma tervise, kiskudes alla nii elukvaliteedi
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
edaspidiseks. Inglise keeles on ütlemine – sky is the limit! Julge unistada ja neid unistusi täide viia!“ (Lisa 2.10) Tanel soovitab endast kui eestlasest head muljet jätta. (Lisa 2.3) Ave: „Loodan, et kõik oskavad hinnata seda, mida see kool annab.“ (Lisa 2.24) 2.6. Tagasipöördunud vilistlased Statistikaameti 2013. aasta andmetel on viimastel aastatel pöördunud Eestisse tagasi 30-40% väljarännanud Eesti kodanikest. Meie vilistlastest on samuti kümmekond kodumaale tagasi pöördunud. Mina sain andmed 10 vilistlase kohta, kes on tagasi pöördunud. Neist on 7 naist ja 3 meest ehk siis vastavalt 70% ja 30%. Karl Saare kogu töömeheelu möödus Austraalias ja tal läks seal hästi. Igatsus kodumaa järele ei jätnud teda aastakümnete jooksul maha ja kui Eesti sai vabaks, tuli Karl tagasi. Ta oli siis juba pensioniealine. Nüüdseks on ta manalateele läinud.
Õigusest ja õiglustundest meie ümber Ma läksin poodi ning plaanisin osta naabrilastele külakostiks kommi. Hiljem jagasin kommid nende mõlemi kahe vahel võrdselt ära, mõlemad pidid saama kümme, kuid üks jäi siiski üle. Ma ei andnud seda kommi vanemale lapsele, sest väike laps oleks hakanud nutma ning tundma enda suhtes ebavõrdsust. Samuti ei andnud ma seda kommi ka nooremale, sest muidu oleks vanem laps hakanud mind süüdistama ebaaususes. Võtsin hoopis selle maitsva kommi ja panin endale suhu. Mis on õigus ning õiglus? Elame me ju ajal, mil paljude inimeste loomulik õiglustunne pea iga päev uue hoobi saama. On aeg, mil õigus ei tähenda tingimata õiglust ja õiglus ei tähenda õigust. Igal inimesel ühiskonnas on õigused, mis on sätestatud juba ka Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt. Kõigil on õigus elada, õigus sõnavabadusele, õigus omada täisväärtuslikku elu. Minul isiklikult on õigus õppida, omandada haridus ning hiljem asu
Vaadates ajas tagasi mõnisada aastat, näeme, et tolleajane elu-olu kujutab endast hoopis midagi muud kui tänapäevane. Lapsed kasvasid üles taludes ning tihtipeale puudus neil kontakt välisilmas sündivaga. Kõigil olid oma ülesanded kes pidi vanemaid põldude harimisel aitama, kelle ülesandeks oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematus
Mulje, et rikaste inimeste elu on kerge, on vale, vahel tundub, et neil on probleeme rohkemgi kui tavainimestel. Kui saada järsku suure rahasumma omanikuks, tuleks kindlasti säilitada kaine mõistus: mõelda läbi oma suured ostud, otsustada, kuhu raha paigutada, ning kindlasti ei tohi uhkeks minna. Tasuta kohale mitte saades läheb paljudel õpihimulistel, kellel õppemaksuks tagataskust raha võtta pole, väga raskeks. Väikelinnast suurde linna teadmisi omandama minnes tuleb seal ka ära elada. Nii on nad ise õnnelikud, et suudavad hakkama saada, ning rõõmsad on ka vanemad, kes oma laste üle uhked on. Kui kõik püsib normaalsuse piirides, ei saa tagajärjeks midagi hullu olla. Kui inimene kannatab, on tal tunne, et kõik tema ümber variseb kokku. Vanglas olles sai ta aga aru, et armastab Sonjat, ning hiljem ootasid nad koos karistuse lõppu, et oma eluga puhtalt lehelt alustada.
kaasaaegsel tööturul. Kui noor tunneb, et välismaal õppimine pole siiski tema jaoks, siis võiks kaaluda alternatiivseid võimalusi omandamaks kultuuridevahelise kommunikatsiooni kogemusi. Selleks on mitmeid viise: näiteks välismaal korraldatavas vabatahtlikus tegevuses osalemine, keeltelaager, noorteprojekti või tööpraktika kaudu. T. Dibou artikkel "Kuidas valmistada end ette välismaale õppimiseks?, " Välismaale kogemusi omandama minnes tuleks ennekõike alustada oma õpingute planeerimisest. Seega tasub enne õpirännet vastata järgmistele küsimustele: 1. Kuidas erineb sealne argielu siinsest? 2. Milline on sealne haridussüsteem? 3. Millised on omavahelise suhtlemise omapärad selles riigis? Oluliseks aspektiks on psühholoogiline ettevalmistus iseseisvaks eluks ja toimetulekuks uues keskkonnas.
Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Arvan, et seda küsimust ei peaks esitama endale mitte ainult mina, vaid igaüks meist. Mida oled Sina teinud, et kaaslastel su kõrval oleks parem? Kas sa näed piisavalt vaeva oma edasise käekäigu jaoks? Kui palju mõtled Sa tegelikult tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult kommenteerivad, et kõik on nii negatiivsed ja mossis
Adeele on vähihaige ja haiglas. Ilmar käib teda vaatamas. Tal on ka uus kavaler, sest Loorentson suri ära. Tema nimi on Sagarski. Jüri tunneb ,et hakkab vanaks jääma, habe on hallik läinud ja kondid valutavad, kuivab kokku, kui tööd ei tee enam. Hermanil Ameerikas on nüüd ka kaks tütart( Mabel, Evalyn) , saadab perekonnast pildi ja raha. Ilmar käib koolis ja armub Ellen Rehepappi, kes on tema sõbra õde. Nad otsustasid abielluda kohe, kui Ilmar saab kuhugi elamispinna. Ellen toodi koju vanavanematele näidata, teatati abiellumisest. Kolisid oma elamisse. Ilmar tuleb Inglismaalt koju ja tal on ka 7 kuune poeg Jüri kodus ootamas. Ellen tahab, et Eeva ja Jüri nende juurde suurde korterisse koliksid. Lõpuks kolivadki. Kõik oma vana koli tassivad kaasa, mille eest Ilmar oli varem põgenenud. ,,muuseum" nagu ta seda kõike kutsus. Talle tegelikult ei meeldinud see lõhn ja see kola, mis vanavanematega kaasa tuli. Ta oli nüüd suur insener.
võitlejates, vaid laiskuses ja mugavusest, mille õnge inimesed lähevad. Siinkohal võiks välja tuua ka prioriteetide vale järjestuse, jätta oma kodumaa, sõbrad, sugulased maha, koha kus on sinu juured, sest ei viitsita pingutada, et endale head töökohta leida. Enamjaolt kalduvad aga olukorrad kahjuks esimese näite poole, kus lihtsalt riik ei suuda tagada töökohti, kus inimesed saaksid elada täisväärtuslikku elu, mitte lugeda igat senti, mis nende rahakotis on ja palvetada, et kuu lõpus oleks ikka midagi kasvõi kartulikoori ja makarone lauale panna, sest palgad on Eestis väiksed ja elu tingimused kallid. Jällegi võib öelda, et inimesi on erinevaid, kuid siiski peaks enne hoolega mõtlema, kas lahkuda oma kodumaalt vaid hea palganimel, kui on võimalus ikka hakkama saada ka siin oma kodus Eestimaal. Kuid kuidas elavad inimesed Eestis, kes on otsustanud jääda oma juurte juurde? On väike grupp
Küsitluste töötlemisel analüüsiti sarnaste vastuste arvu ning toodi see välja protsendiliselt kõigi vastanute üldarvust. 2.2. Tulemused VI klassi klassi küsitluse tulemuste põhjal selgus, et stressi tekitavad ja süvendavad 86.6% õpilastel füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna olek. 86.6% magab vähem kui 7/8 tundi ja sööb rohkem või vähem tavapärasest ning joob rohkem kohvi või teed . 60% õpilastest õpib (Lisa5) hilja õhtul või öösiti. 6% tarvitab uimasteid. 100% õpilastest tüdineb kergelt ning mõtted on hajevil. Suurimat stressi põhjustab: 93.3% tahab põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat ning nad on väsinud isegi siis, kui on piisavalt magada saanud. 60% on vastupanu haigustele vähenenud. 66.6% suhtlemine lähedaste inimestega nõuab pingutust. VII klassil olid paremad tulemused kui VI klassi õpilastel. Tundidesse minnes tunnevad 93.3%
viia. Ka lõpumärkide jagamisele kutsus ta Riksi kaasa. Kusjuures lõpumärkide kujundus oli Jaagu meistriteos, isa oli poisi juba väikesena joonestama õpetanud, et ta mitte ainult ei käiks isa sammudes, vaid hüppaks neist ka üle. Teise Maailmasõja algus oli kole, ka Jaaks kannatas selle all: ta oli mitu kuud ilma põhjuseta vangis. Sealt naastes oli Virve aga kadunud. Ta oli valmis tüdruku pärast oma eluga riskima, minnes sõjaajal teda jalgrattaga otsima. Kuid kõikidest pingutustes hoolimata jättis Virve nii tema kui ka Riksi ,,pika ninaga". Richard Laasik Richard Laasik, hüüdnimega Riks, oli pigem tüsedapoolne kui kõhn, silmapaistmatus ahtas varesekarva pintsakus, tumedate kulmudega poiss. Wikmani kümnendate poiste seas vististi kõige kehvemast kodust, aga sealjuures parimaid õpilasi. Võib-olla mitte kõige lennukam, aga kõige süstemaatilisem küll
süsteemsuse printsiibile, mis käsitleb asjaolu, et midagi kirjeldades ning uurides peaks silmas pidama ka kõike seda, mis mingil viisil on vaadeldavaga seotud. Ülikoolis on õpilase vaba aeg vägagi hõivatud ja edukaks läbimiseks on ilmtingimata vaja luua omale süsteem. Süsteemi nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega. Kooli mõistes on süsteemiks ajagraafik. Ilma selleta on üsna keeruline kuhugi jõuda või õigeaegselt midagi ära teha. Ajagraafikusse tuleb märkida hommiku-, lõuna-, õhtusöögi, trenni, õppimise ajad ja kõiksugu muud tegevused. Olles loonud süsteemi, olen loonud tugeva vundamendi universiteedi läbimiseks. Juhtimine ei ole kerge töö, olen seda oma silmaga pealt näinud. Juhtimiseks nimetatakse tegevust, mis seisneb vastavate tegurite rakendamises süsteemide üleminekutel antud olekutest soovitud olekutesse. Mõistena on juhi tööd väga keeruline seletada
"Valimise valu" Jaan Lahe Jaan Lahe, religiooniloolane 31.05.1971 Haridustee: 2004 - ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant 2001 - 2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant 1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoosis ja algkristlus" eest, millega osalesi
Kas ülikool või kutseõppeasutus Austatud siinviibijad! Tahaksin teile avaldada oma mõtteid õppimisvõimaluste ja nende praktilise kasutamise võimaluste üle edaspidises elus. Viimasel ajal on hakatud diskuteerima teemal, kas ülikool või kutseõppeasutus. Meie vanemate kooli lõpetamise ajal läksid kõik paremad õpilased iseenesest mõistetavalt gümnaasiumi ja seejärel ülikooli. Ainult eriti kehvad õppijad asusid õppima kutsekooli. Ja tulemused on praegu meie ühiskonnas näha. Nüüd aga on seisukohad muutunud. Meie riigis on praegu väga palju kõrgharidusega inimesi, kes peale ülikooli lähvad tööle paremal juhul panga telleriks, halvemal Iirimaale seeni korjama või kanu kitkuma. Samas on puudu spetsialistidest. Niivõrd erudeeritud inimesi, kes ei oska praktilist ja vajalikku tööd teha, on liiga palju. Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjus
Isa õnnistas poega ning andis talle kaasa põllult leitud kolm vanaaegset Hispaania kuldmünti. Isa silmadest nägi Santiago, et ka tema ihkas minna laia maailma. See igatsus elas isas ikka veel, vaatamata aastakümnetele, mille jooksul ta sda süües-juues ja ööst öösse ühes ja samas kohas magades lämmatada oli püüdnud. [1] Kahe aastaga Andaluusia väljadel oli poiss tundma õppinud kõiki ümbruskonna külasid ning mõistnud, et see ongi tema elu mõte ringi rännata. Viimastel päevadel oli poiss näinud ühte ja sama unenägu ning otsustas Tarifa linna jõudes minna vana mustlasnaise juurde, kes 7 unenägusid seletab. Santiago oli näinud unes, et oli just oma lammastega põllul, kui tuli üks laps ja hakks loomadega mängima. See ei meeldinud Santiagole, sest lambad kardavad võõraid, aga seda last lambad ei kartnud. Laps mängis lammastega natuke ning seejärel haaras
nurga tagant välja koristaja Malle, kes ei teadnud filmi vaatamisest midagi. *Igatsen kooliajast kindlasti seda melu ja üritusi ja tantsimist ja lihtsust, et kõike sai kiirelt lahendatud, kui oskasid õigel ajal suu lahti teha ja märku anda. Igatsen ka Mairit väga, kuna tema sarnast aktivisti ei leia kuskilt ja tema positiivsus oli lausa nakkav. Igatsen ka kõiki teisi õpetajaid, kes mulle oma tarkusi jagasid, aga kuna neid kõiki on nii palju, siis ei mahu need head sõnad kõik kuhugi ära. Aga nendel kõigil oli hea omadus muuta tunnid ka noorele õpilasele huvitavaks, mis pärast minul polnud palju igavaid koolipingis istumise päevi, kus peaks monotoonset juttu kuulama. *Mida mina koolile anda võisin oli üks tubli ja tegus õpilane. Aga mida kool mulle andis, sellest saaks väga pikalt kirjutada, aga lühidalt kokkuvõttes muutis LÜG mind tolereerivamaks inimeste suhtes ja andis julgust hüppama üle oma varju.
Pole siis ime ka, et mu üheks huvialaks ka käsitöö ning kõik sellega seonduv. Esimene hammas tuli 8 kuuselt, ja suurte valudega. Alati kui marle märjaks läks, siis võtsin ma marle ära ja ütlesin emale, et mälg mälg, ja näitasin sõrmega, et pesema tahan. Kuna minu ema on olnud suur allergik, siis olid minul ka hästi paljude söögiainete vastu allergia, ei saanud ma näiteks süüa ei maasikaid, ei mandariine, ei apelsine ja ka mitte mustikaid. Rääkima hakkasin ma hilja, 3 aastaselt. Kui midagi valesti ütlesin, siis läksin närvi, kuna ei osanud osa sõnu õieti öelda, näiteks sõna „sibulapoiss“ , ütlesin hoopis selle sõna asemel „sipusoss“. Lasteaeda läksin 3-aastaselt. Lastead, kus käisin asub siiani Kohtla-Järvel ning nimeks Buratino. Rohkelt pakuti mulle logopeedi abi lasteaias, kuna ajasin segamini k, p, t ja g, b, d. Lasteaias käies ei osanud ma ka r- tähte
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valm
kunstmuinasjutte (,,Ajaprintsess" 1981) ja omamütoloogiat (,,Põhjanala paine 1983). Arvo Valton on üks tõlgitumaid tänapäeva eesti kirjanikke. Tema teoseid on ilmunud umbes 30 keeles. ,,Eesti kirjanduslugu" Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, lk 488-493(492) Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, on sündinud Märjamaal. Lapsena küüditati ta koos vanematega Siberisse, kust sai kodumaale tagasi tulla alles pärast keskkooli lõpetamist. Valton õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis mäeinseneriks ning töötas 1968. aastani tehases. Tema loomingus pääseb aga peagi maksvusele tööstuse ja tehnika vastane hoiak. Kirjandusse tuleb Valton samal ajal Vetemaaga, ent sooritab hoopis otsustavama väljamurde realismi raamidest. 1960-ndate kõige ägedamad debatid peetakse maha just Valtoni loomingu ümber.
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
