Mida inimene saaks ja peaks teiste heaks tegema? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Tee teisele seda, mida sa soovid, et sulle endale tehakse

Tee teisele seda, mida sa soovid, et sulle endale tehakse Iga päev kohtume olukordadega, kus meile tuletatakse meelde, mida peaksime teiste jaoks tegema. Hakkab tunduma, justkui inimesed ei saakski enam aru, kuidas tuleb olla nii enese, lähedaste kui ka võõraste vastu. Kuid tänapäeva inimene on juba selline, kes on valmis saama ja tahtma, mitte midagi vastu andmata. Sellisena aga ühiskond ei toimiks lihtsalt. Seega mida saame ja peaksime teiste jaoks tegema? Kellegi heaks millegi tegemine ei peaks toimuma sundimise meetodil. See, mida keegi teeb või ei tee, on igaühe enda südametunnistusel. Igal ühel peaks olema tunne, et aitaks kedagi, ilma midagi vastutasuks saamata. Aidates jääb loomulikult lootus, et ühel päeval sinule vastuteene osutatakse, kui sul seda kõige rohkem vaja on. Kuid abi osutamise soov kui selline peaks tekkima ilma vastutasu ootamata. Iga vaimselt terve inimene hoiab oma lähedasi

Eesti keel

26

doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

kättesaaamatu. Siiani olen ma neid kaugeid tähti sihtinud ja uskuge või mitte, aga ma olen need ka kinni püüdnud. Näide jällegi õpilasfirmast. Me nägime toodete tootmisega väga palju vaeva ning ma ootasin tunnustust ja tuntust selle eest. Ootused täitusid. Me pälvisime tiitli ,, Innovaatiliseim toode". Ettevõtjad on tavaliselt väga initsiatiivikad - valmis ja võimelised olema need, kes algatavad uusi ettevõtmisi. Paljud meist elavad, oodates juhtnööre millal, mida ja kuidas teha. Nad kardavad vastutust, mis kaasneb millegi algatamisega. Mina vastutust ei karda, vastupidi, millegi eest vastutada ja vastutav olla pakub põnevust ja pinget. Näide õpilasfirmast ,,SiiDIi". Juhina olen ma vastutav, et kõik asjad õigeks ajakas valmis saavad. Esitlus, aruanne, laatade jaosk tooted, kujundus, plakat, jne. Tõsi, vahepeal muutub asi väga pingeliseks, kuid see ei muserda mind. Siiamaani on kõik asjad sujunud ja õigeks ajaks valminud.

Turundus

4

doc

Väljendusoskus essee: Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi ­ õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks.

Väljendusoskus

15

docx

Usaldus tööpostil

Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust?

Tööseadusandluse alused

21

doc

Kokkuvõte R.S Sharma raamatust

See voogab väärilise eesmärgi nimel tehtud tulemusliku jõupingutuse ettekavatsemata kõrvalsaadusena. (53). Ära kaota võimet märgata kiiresti muutuvas ajas ilmnevaid suurepäraseid võimalusi. Võta silmaklapid ära ja hakka uute võimaluste järele ringi vaatama. (55). Olen ennemini pime kui kujutluseta nägija. Juhtimine on keskendunud TEGUTSEMINE olulise eesmärgi nimel. (57). Juhtimine tähendab mõistmist, et võimatuks peetud asjad on üldiselt need, mida lihtsalt pole proovitud teha. Juhtimine ei eelda positsiooni (mees, naine,tegevdirektor), see eeldab tegutsemist. Juhtimine on innustamine, ergutamine, mõjutamine. Juhtimises pole peamine asjade korraldamine, vaid inimeste arendamine. Juhtimine on see, kui aitad täiel määral anded valla päästa inimestel, kes püüdlevad visiooni poole, mille väärtust ja tähendust oled aidanud neil mõista. Juhtimine on oskus, mitte anne (58). Selle oskuse täiustamiseks töötavad nad enda kallal

Ühiskond

20

docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte mingisugused rikkused, tervis, kuulsus ega võim ei suuda kompenseerida meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega

Eetika alused

12

docx

Mõjutamine, Psühholoogia referaat.

Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid

Mõjutamise psühholoogia

60

docx

Mõtteterad

Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole

Kirjandus

Kommentaarid (0)