Sekulariseerumine- mis see on? Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel
Religioon on kujunenud hirmust loodusjõudude ees, peegeldas sõltuvust loodusest; kui suurenes võim loodusjõude ohjata, muutus ka ühiskond keerukamaks - inimesed ei saanud enam aru, kuidas ühiskond toimis ja religioon hakkas seostuma ühiskonnas valitsevate suhete seletamisega (moonutatud kujul). Religioon on sepitsetud valitseva klassi (ülemklassi) poolt ja on ülemklasside enesepettus (nad usuvad ise ka, mida räägivad). Uskumus: ,,ülemate võim on Jumalast". (Marx vaatab mööda kristlikust võrdsuse põhimõttest). Kuna inimesed ühiskonna sotsiaalsest ülesehitusest õigesti aru ei saa (on religioonist pimestatud), ei saa nad ka olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Religioon, mis õigustab ülemklasside võimu, esitab samas madalamatele pettekujutlusi (teispoolsusest jpm), moonutab tegelikkust. Marx: ,,Religioon on tegelikkuse moonutatud tajumine, rõhutud olendi ohe, /.../ oopium rahvale
mõjutatud kristlikust maailmanägemusest. Meile jäävad sageli mõistetamatuks ning tunduvad eksootilised ja kummalised judaismi, islami, hinduisimi, budismi, taoismi, saientoloogia, uuspaganluse, nn "primitiivsete" kultuuride usundite, vanade kreeklaste ja roomlaste ning paljude teiste religioonide põhimõtted, samas kui kristlus meile igati arusaadav on. Meie seisukohad maailmas ja ühiskonnas toimuvast, eetilised ja ka pereelu ning meeste-naiste omavahelisi suhteid puudutavad tõekspidamised ning kirjutamata reeglid on seotud meie ajaloolise religioosse taustaga. Riigikeel ja kirjakeel. Esimesed eestikeelsed trükised olid piiblitõlked ning tegelikult sai eesti kirjakeel alguse hoopis lõunaeestikeelsena, kuna 1686 tõlgiti "Wastne Testament" tervikuna just sellesse keelde. Seega muutus domineerivaks nimelt Lõuna-Eestis räägitav keel. Ent olukord muutus 1739. aastal, kui ilmus trükist kolm aastat varem Anton Thor Helle poolt tõlgitud põhjaeestikeelne Piibel
Jason ütleb, et ühe seletuse järgi on saatan see, kes meile peeglist vastu vaatab. Eesti saatana kiriku eestvedaja usub, et Saatan on kõigest üks võimalikest nimedest, mida kõiksusele on antud. Satanism ülistab inimest, kõige olulisem tähtpäev on satanistile tema sünnipäev. Ta väidab, et tõeline jumal on inimene ise, millega ma ka nõustun. Veel on välja toodud selles artiklis üheteistkümnest satanisti reeglist mõned, mis võiks iga inimese käitumisraamatusse kuuluda: · Ära avalda oma arvamust ega jaga soovitusi, kui sult pole neid küsitud. · Ära kurda teistele oma muresid, kui nood ei taha neid kuulda. · Olles võõras valduses, avalda sellele austust või keeldu sinna minemast. · Ära tee seksuaalseid katseid enne, kui oled partnerilt lubava signaali saanud. · Ära võta midagi, mis ei kuulu sinule, välja arvatud juhul, kui see on koormaks omanikule ja ta soovib sellest sinu heaks vabaneda.
Inimesed peavad töötama selleks, et kõrvaldada äärmist vaesust ja äärmist jõukust, kuid alalhoidma need vahed, mis inimese loov võime ja kannustav edasipüüdmine on sünnitanud. Meeste ja naiste võimalused, õigused ja eelised peavad olema ühtlased. Kõik lapsed peavad saama põhikoolituse, kuhu kuulub mingi kasuliku elukutse, käsitöö vöi ameti õppimine. Kõik rahvad peavad koos vailima rahvusvahelise keele, mida kasutatakse oma emakeele kõrval; abikeel kõrvaldab valestimõistmised ja eelarvamused. Rahu tuleb kindlustada maailma kohtuorganisatsiooni ja kooskõlalise usundi kaudu. (MOBU 1967: 5) 2.1 Tõeotsimine Selleks, et hästi klaverit mängida, tuleb korrapäraselt iga päev harjutada. Et aidata üksikisikuid nende vaimses arengus, on Bahá'u'lláh andnud mõned seadused, nagu nõue iga päev palvetada,
Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus 52. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum.
loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled
”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu ■ 2.algpõhjuse argument- kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, igal
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs a
Tavainimsed kipuvad sotsiaalteadusi kritiseerima. ,, See lihtsalt ei saa õige olla" või ,,Aga ma olen seda kogu aeg teadnud" Vastuväited väitele ,, Ma olen seda kogu aeg teadnud!" 1. Tagantjärele on alati kerge öelda, et ,,ma juba teadsin seda". On kuulnud selle kohta vms. 2. Tavateadmine on tihti pärit teadusest. Teadlased võtavad mingi tavateadmise ja tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest?
vastavus kultuuri põhiväärtustele. Emile Durkheim Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust. Rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab ühine rituaalis osalemine. Kriitika: Goody on esitanud näiteid mitmetest rituaalidest, millest osavõtjad ei jaga seal esitatud väärtuseid ning leiab, et mitte-rituaalne tegevus on rituaaliga võrreldes märksa selgem inimeste tõekspidamiste väljendaja. Rituaalid jäävad kordama vanu mudeleid, samas kui kultuurilised tõekspidamised muutuvad. Lisaks on näiteid, kus rituaalis osalemine on nõutud poliitilistel põhjustel, küsimata, kas rituaalis osalejad seal esitatusse ka usuvad sel juhul on tegu pigem poliitilise akti kui inimeste põhiväärtuste väljendamisega. 49. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? Kultuuriline mitmekesisus- tavade, kommete ja meterjaalse kultuuri elementide mitmekesisus mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks.
Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest: klass pole tekkinud religioosse või võimu staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid
Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; - seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; - klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Ühiskonna sooline kihistumine inimeste sotsiaalse väärtuse hindamist nende bioloogilise soo alusel, mis viib edasi võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsele jagunemisele ühiskonnas. Bioloogiline sugu (ingl
ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli koondunud eelkõige teadusele kuid peale selle analüüsiti ka moraali, kunsti ja religiooni kui mitteproblemaatilisi kultuuriväärtusi, vaatamatta sellele, et neid kultuuriväärtusi tunnustati astusid Euroopa rahvad ikkagi sõtta. Üha enam tõusis vajadus kujundada välja moderne kultuur, eelkõige aga teaduse kui selle kõige mõjukama osa adekvaatsem mõistmine. Gadameri on kõige enam on mõjutanud tema õpetaja M.Heidegger.Heideggeri ajalisusekäsitlusest lähtudes ja mäistmise ajaloolisust esile tõstes arendab Gadamer oma peateoses välja õpetuse, mida ta nim. hermeneutiliseks filosoofiaks. Gadameri hermeneutilise filosoofia põhiteema on inimese ontoloogia(olemisõpetus).Seda
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut
14 Tänapäeva maailm 4. Peamised julgeolekuorganisatsioonid 4.1 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Vajadust rahu kindlustamiseks midagi ette võtta tajusid poliitikud eriti teravalt Teise maailmasõja lõppedes. Jõuti arusaamale, et rahu tagamiseks tuleb luua rahvusvaheline organisatsioon, milleks saigi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO, ingl United Nations Organizations – UNO). ÜRO eesmärkideks seati ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. Täna on praktiliselt kõik maailma riigid ÜRO liikmed. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt viieks aastaks valitav peasekretär (aastail 1997–2006 Kofi Annan). Peasekretär peab seisma kogu organisatsiooni ja maailma tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜRO tegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt.
Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 82. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. 83. Millised kihistumissüsteemid neljast peamisest on avatud ja millised suletud süsteemid? Mida avatud ja suletud süsteem tähendab
Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 52. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. 53. Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
tuntakse end sõltuvat. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm, kitsamas mõttes aga 6 konkreetse inimrühma religioosne süsteem. Rahvausund on konkreetse religiooni sekundaarne usundikiht, mis koosneb hilisema tekkega ettekujutustest, pärimustest ja tavadest. Ebausk on rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum. Uskumus on konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises. Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Analoogiamaagia (ka homöopaatiamaagia) sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse seda sündmust ka tegelikkuses esile kutsutavat. Kontagioosne (ka sümpateetiline) maagia sisaldab riitust, mille
· miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi. Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et · inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. · inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab. · mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale. Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. · teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa
Reaalne on see, kui ise räägime, osaleme. 2. loeng AJALUGU Antiikajal 3 põhjust rahvastevahelisele erinemisele: 1) erinevad arengutasemed 2) erinevad mõjutused 3) geograafiline keskkond Etnoloogia ja antropoloogia on kujunenud 19. saj seoses esimese kultuuriteooria arenemisega. Kultuuriteooria loodi evolutsiooniteooria eeskujul. Erinevate rahvaste uurimisse tõi evolutsiooni idee E. Tylor aastal 18__ kõik rahvad arenevad läbi erinevate arenguetappide (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Unilineaarsus kõik rahvad arenevad sama teed pidi, kuid on jõudnud erinevale maale. Tylor tõi kriteeriumite süsteemi, mille järgi rahvaid liigitada: · tööstuse (eriti metallitööstuse olemasolu) · põllumajandus · arhitektuur · teaduse levik · moraal · religioon eriline rõhk materiaalse arengu esindamisel
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Hermes(rooma mütoloogias Mercurius) Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal, ka jumalate sõnumitooja, mistõttu teda kujutati tiivuliste sandaalidega, heeroldikepiga ja reisikaabuga. Artemis(rooma mütoloogias Diana) Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos(rooma mütoloogias Vulcanus) Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Polüteism usk mitmesse jumalatasse. Jumalaid on palju. Antropomorfism uskumus, et jumalad on inimese väljanägemisega ja et jumalatele on omased inimlikud pahed ja voorused. Prometheus oli titaan, kes asus esimesi inimesi kaitsma. Esimesed inimesed olid nende legendi järgi jumalate poolt maast voolitud ja neil polnud midagi enda kaitseks. Prometheus valmistas inimkonda ette eluks, näitas neile kuidas tuld teha, süüa otsida jne Prometheus tükeldas inimeste ohverdusi jumalatele nii et jumalateni jõudsid ainult halvemad söögitükid (inimesed ohverdasid loomaliha).
Hermes(rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal, ka jumalate sõnumitooja, mistõttu teda kujutati tiivuliste sandaalidega, heeroldikepiga ja reisikaabuga. Artemis(rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos(rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Polüteism – usk mitmesse jumalatasse. Jumalaid on palju. Antropomorfism – uskumus, et jumalad on inimese väljanägemisega ja et jumalatele on omased inimlikud pahed ja voorused. Prometheus oli titaan, kes asus esimesi inimesi kaitsma. Esimesed inimesed olid nende legendi järgi jumalate poolt maast voolitud ja neil polnud midagi enda kaitseks. Prometheus valmistas inimkonda ette eluks, näitas neile kuidas tuld teha, süüa otsida jne Prometheus tükeldas inimeste ohverdusi jumalatele nii et jumalateni jõudsid ainult halvemad söögitükid (inimesed ohverdasid loomaliha).
Indiviid on väga segmenteeritud osa nendes väikestes ringides. Ringist välja astumine võib tuua vabaduse tunde, mis viib individualismi tekkimiseni. Erinevates ringides on sotsiaalsed hierahiad erinevad ning määravad inimese rolli antud ringis. Kui indiviid ei kuulu antud ringi siis loetakse teda võõraks selle ringi jaoks. Indiviid võib võõra staatusest vabaneda, kui ta tõestab ennast ringile, kuhu ta kuuluda tahab. Indiviid vs kultuurilised väärtused. Allutavad inimese endale. Inimesel on vaja neid, et hoida oma autonoomiat et oma eesmärke saavutada. Inimese poolt loodud hakkavad nad (kunst jne) oma elu elama. Ei usu inimese lõplikku vabanemisse. M.Weber (1864-1920) Sotsioloogia rajaja, kultuuriajaloolane (Weberi sõnul). Religioon, majandus, õigus ja võimusotsioloogias teostanud ennast. Vaevas küsimus Lääne ühiskonna käekäigust. Kirjutas 1905 ,,Protestantlik eetika
loomulikele võimetele. Vabadus ja seaduskuulekus olid võimalikud vaid koos, vabadus sisaldas austust seaduse suhtes. Türanniat (valitsemist jõu, mitte seaduste läbi) peeti halvimaks võimalikest valitsustest. Ateenlased uskusid ka arutelusse kui parimasse vahendisse poliitika loomiseks ja elluviimiseks. See on kindlasti üks põhjus, miks just Ateenas arenes välja poliitfilosoofia. Samas uskusid kreeklased ka seda, et vaid nendel on selline arutlemise and ja ratsionaalne võime, teised rahvad olid loomult orjad (Aristoteles). Ateenlased pidasid ka lugu tavadest, kuid need polnud väärtuseks iseendas. Enne Platoni Suure poliitfilosoofia aeg jõudis tegelikult kätte alles siis, kui Ateena oli langenud Spartale. Ateena vastandus Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks
Teadmise astmed: intuitiivne (kahe ideede vastandamine või vastupidi ring ei ole kolmnurk, kolmnurk ei ole ruumiline), demonstratiivne teadmine (teiste ideede vahendusel vastandamine, tõestuste järeldused), sensitiivne teadmine (üksikute olemisvormide eksistentsist väljaspool meid). 8. PILET KESKAJA FILOSOOFIA ÜLDISELOOMUSTUS R. DESCARTES'I RATSIONALISM Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side. Enamik filosoofe oli vaimulikud, põhiteemaks sai usu ja teadmiste vahekord. Patristilist perioodi iseloomustavad kirikuisade püüdlused antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus. Tähelepanuväärsemaks esindajaks Augustinus, kes õpetab inimese pärispatusust ja tahtevabaduse puudumist väljaspool Jumala armu. Patristilisele perioodile järgneb skolastiline periood, mil hakati õppima koolides (doom- ja õukonnakoolides). Kõiki küsimusi vaadatakse ratsionaalselt ning argumenteerides. Kriitiliselt
Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole oluliselt muutunud alates ristiusustamist. Üksikuid olulisi muutusi Eesti matusekombestikus võib märgata alles alates 1950. aastate keskpaigast, mil käibele tuli termin ,,nõukogulik kombetalitus" (Järve 2007: 3). Sisemisest küljest on rahvatraditsioonid aga paindlikud, seostudes ühiskonna vajadustega. Matusekombestikku mõjutavad nii piirkondlik päritolu kui ka perekondlikud ja isiklikud tõekspidamised, alates otsusest, kas korraldatakse kiriklik- või ilmalik-, põletus- või laibamatus. Kuna nüüdisaegne matusekombestik on mitmeplaaniline ja integreeritud, sisaldab see detaile erinevatest aegadest, usunditest, kultuuridest (Ristolainen 2004: 13, 20), selle käsitlemine ei ole mõeldav kristlikku ja sotsiaalset konteksti tundmata. Usundilisest aspektist lähenetakse töös Eesti matmiskombestikule eelkõige luterliku ja õigeusu kultuuriruumi
on peasüüdlane noorte ärapöördumises kristlusest. Kindlasti pidas paavst Paul silmas LaVeyd kui ta 1974. aastal ühel oma proklamatsioonil kuulutas, et Saatan on elus ning kehastunud ühes inimeses elavas, tuld purskavas ja kurjust levitavas karakteris. LaVey tuletas meelde, et inglise keeles on kurjus (evil) tagurpidi lugedes elu(live) ning et elu peab nautima ja oma harjumustele anduma. Ta vastas paavstile ning teistele religioossetele gruppidele nii: ,,Inimesed, organiseeritud ja rahvad teenivad meie pealt miljoneid. Mida nad teeksid ilma meieta? Ilma Saatanakirikuta poleks neil kelle kallal õiendada, poleks kedagi, kes võtaks enda peale süü kõige halva eest, mis siin maailmas juhtub. Kui paavst tõesti mõtleb nii, nagu ta räägib, siis poleks tohtinud asju nii suureks puhuda. Mida sa tõeliselt peaksid uskuma on see, et jumalamehed on petturid ning neil on tõeliselt hea mee, et me olemas oleme, et nad saaksid oma äranägemise järgi meid ära kasutada
määratlematu ning ta seisab üle kõige. Ütleb ka, et idee, see sõna, millega luuakse on algusest peale jumala juures ning seega on ta jumala poeg. Uus-Platonism * Platon ise ei loonud mingit süsteemi, vaid lihtsalt kirjutas mõtteid, kuid uus-platonismi puhul loodi ka süsteem. Uus-Platonism on kui religiooni süsteem, mis püüab intelligentselt ühendada religioosset mitmekesisust, püüdes takistada kristluse liigset levikut. -) Kuna Roomas oli selline seadus, et igaüks võib uskuda ükskõik millist jumalat, kuni nad tunnistavad jumalana ka keisrit, kuid kristlased olid need, kes hakkasid vastu keisri kui jumala tunnistamisele. * Uus-Platonistida jaoks on kõik materjaalne negatiivne, kristluse jaoks on vastupidiselt kõik mateeriast loodu hea. * Kristlased ütlesid, et sõnast sai mateeria, mis on hea kuid uus-platonistid ütlesid, et see on õnnetus kui sõnast saab mateeria. * On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige
Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja antiikautorite loomingu vastu. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskop. Nende seast tõusid esile suuremate piirkondade kirikuelu korraldajad ehk peapiiskopid. Kõigi teste seas oli aga tähtsaim Rooma peapiiskop, sest rooma oli keisririigi tähtsaim linn ja kunagi olevat olnud Jeesuse jünger Peetrus Rooma peapiskop. Aja jooksul hakkasid
Valida sai kuningliku soo liikmeid.Pikkad juuksed tõendasid erilist pühadust ja väge. Juustes kehastus kuninglik jõud. Kunigas kes ründas õigust muudatustega, tegi ebaõigust. Kuningad pidid olema suurejoonelised ja tegema rikkalikke kingitusi. Orjad ja talupojad olid lühikeste juustega, pügatud. Talupoegade annetusi valitsejal enimetati loomusteks. Nende annetustel oli ohvri iseloom.Talupoegadele toetuv ülikutevalitsuse juurde kuulus ka sõjameestest saatjaskond. Sinna võis kuuluda 50 või enamgi noort meest- kuningas pidas neid üleval. Andamikohustuslike talupoegade arv pidi ühel härral olema vähemalt mitusada kuni mõne tuhandeni. Rahuaegadel elas kuningas saatjaskonnaga valitsejakojas. Selle läheduses asus linnus, mille sisseseadmise eest pidi hoolitsema valitseja. Ülikud nägid maailam teiste silmadega kui talupojad, nad täitsid kohustusi südametunnistusega.. Ka Põhja- Euroopas oli orje
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
