50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Reinga Kaasik
Õppematerjali autor
uskumused vähenevad, eriti mis puutub usku personaalsesse jumalasse või Jeesus Kristusesse kui jumala pojasse, on mittetraditsioonilised ja esoteerilised uskumused, nagu näiteks reinkarnatsiooniidee või astroloogia, ehkki endiselt vähemuses, säilinud stabiilselt poole sajandi jooksul. Üleriigiline uurimus Madalmaadest kinnitab, et veerandil hollandlastest on mingeid kogemusi alternatiivses usulises valdkonnas: nad loevad astroloogilist kirjandust, usuvad ümbersündi, tegelevad joogaga. Samad suundumused valitsevad ka mujal Euroopas. Peale selle on hulk inimesi veel innustunud budistlikku või hinduistlikku algupära meditatsioonidest ja uue vaimsuse ideedest, nad huvituvad esoteerikast, paljudel on ebatavalisi religioosseid kogemusi jne. Andmeid selle kinnituseks on toodud Saksamaalt, Austriast, Sveitsist, Rootsist, Norrast ning mujaltki. Minu arust sekulariseerumisprotsess on toimunud pooleldi, sest kuigi institutsionaliseerumisest
klass Eestimaalaste usk ja uskmatus Tänapäeval on palju erinevaid uskumusi, samuti ka palju uske ja jumalaid. Kõige levinumad usundid on tänapäeval ristiusk, hinduism, budism ja palju teisi väiksemaid usundeid. Eestlased on küll aegade algusest olnud niinimetatud paganad ehk uskumatud. Tänapäeval on eestlasi köitnud paljud erinevad usundid. Kunagi ammu, kui polnud veel välja arenenud kindlaid riike, uskusid muistsed eestlased sellist jumalat nagu Taara. Selle kohta võib tõestust leida ,,Liivimaa kroonikas" kus on kirjeldatud sõtta jooksvaid eestlasi karjumas ,,tharapita" mis võib tähendada ,,taara avita" ehk siis ,,Taara aita". Taara usu kohaselt uskusid eestlased, et igal esemel selles maailmas on hing. Jumalale toodi ohvreid nii loomade kui ka vilja näol. Vahel isegi ohverdati inimene. Tänapäeva ühiskonnas pole Taara kummardajaid või on neid väga vähe. Täanapäeva
Kuidas saavad võimalikuks sellised enesetapjalikud teod usu nimel? Kas süüdistada tuleks Jumalat, sekti juhti, inimest ennast? On süüdi kindel religioon või koguni religioossus üldiselt? Ma ei arva, et Jumalal sellise käitumisega mingit pistmist on, sest ma lihtsalt ei usu Jumalasse. Ilmselt parim argument religiooni vastu pärineb ameerika advokaadilt Clarence Darrow'lt: "Ma ei usu jumalat, sest ma ei usu lastemuinasjutte." Mina jagan tema seisukohta. Sektiliikmed, kes usuvad Jumalasse, teevad enesetappe ilmselt just Jumala nimel, et pääseda Taevasse, Paradiisi kõikvõimsa Jumala juurde. Kuid ei saa süüdistada Jumalat milleski, mida teevad inimesed. Oletame, et üks lesk teeb enesetapu, et teispoolsuses saada taas kokku oma armastatud naisega. Keegi ei hakka ju süüdistama ammu surnud naist, kuna mees end ära tappis. Samamoodi ei arva ma, et suitsiidid usu nimel on Jumala süü.
Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurimist. Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust, teised toimet. Olemust väljendavad definitsioonid: mis on religioon? Vastavad paremini argiarusaamadele religioonist, on lihtsale lugejale arusaadavamad. Mõttekas kasutada stabiilsete ühiskondade religiooni kirjeldamiseks
Tavaliselt kui küsida Eesti kodaniku käest kas ta usub jumalasse, siis enamus vastab negatiivselt. Kuid leidub ka selliseid inimesi, kes on usklikud ning neil on enda usk millesse uskuda. Kirikut külastatakse teoreetiliselt pühapäeviti kuid piiblit ja palvet loetakse igapäev. Neid inimesi vaadatakse vahest imelikult, kuna paljud arvavad et nad erinevad meist küllaga. Igas erinevas riigis on omad kombed ning usud, tänu televiisorile kajastatakse seda. Kuid tegelikult usuvad inimesed siiski jumalasse või vähemalt küsitakse abi talt. Kui inimesele tuleb ette mingisugune raske situatsioon siis ta soovib et tal läheks hästi. Vahest isegi palutakse jumalat, kuigi ise väidetakse et seda pole teinud. Eestlane on lihtsalt kangekaelne ning ebausklik. 2. Võrdle omavahel tõsiusklikkust ja Eestis levinud pühapäevausku. Tõsiusklikud usuvad enda usku päevast päeva ning neil on omad priorideedid. Nad ei salga seda maha ega häbene seda, nad ei käi
Mida eestlased usuvad? Kristian Päll 11.LO 1) Eestlased on alati uskunud end olevat religioosselt leige rahvas, kellele on omane ratsionaalsus ja eluterve skepsis. Postimehe arvamustoimetaja Liisa Tagel kirjutab oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on
eelised: 1)paremad kui võrreldakse eri kultuuride ja ajastute ja samuti ka muutuvaid nähtusi. 2)kui näidata et nähtuste...???? Religiooni hulka võidakse lugeda ka ideoloogiad,maailmavaated,vabaaja tegevused ja ühingud. Religioonimääratlusest võib sõltuda terve uurimise tulemus.Religioon defineeritakse vastavalt uurimisele ,mida teada tahetakse.Määratlemine võib sündida tegeuvuse käigus. Mitmemõõtmelised religiooni mudelid- kirjeldused mida religiooni all mõeldakse.See on kolmas võimalus religiooni määratleda.Esimesena võeti kasutusele Charles Glock'i poolt.Näide: *ideoloogiline dimensioon-uskumused ja veendumused *praktika rituaalne dimensioon- jumalateenistustel osalemine ja palvetamine *religioossete kogemuste dimensioon-emotsionaalne seotus sealpoolsete jõududega *religioossete teadmiste intellektuaalne dimensioon-kursisolek õpetusega,õpetusallikate tundmine jne
inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. Inimeste suhtes, keda tegelikult ise ei pruugitagi tunda, võetakse vastu eelarvamus, mida on kuuldud kelleltki teiselt ja seda ei proovitagi muuta. Inimesi halvustatakse ja kiusatakse taga nende ususliste tõekspidamiste, seksuaalse orientatsiooni ja nahavärvi tõttu. Suures osas on meie ühiskonnas inimestel eelarvamus islamimaalastega ja teine suur grupp on homoseksuaalid. Kui nähakse tänava peal kõndimas mõnda islamimaalast või kaht samasoolist käest kinni kõndides, vaadatakse neid kohati väga halvustava pilguga. Islamimaalast seostatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid