Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mida eestlased usuvad? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida eestlased usuvad?
Mida eestlased usuvad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pikkkoer Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
thumbnail
20
pdf

Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis

Oma praktilises käsitluses teeb Henrik vahet kahe maailma- paganate ja kristlaste- vahel. Tema ettekujutused endast ja ümbritsevast ei erinenud kardinaalselt paganlikest. Maagia oli katoliiklasel tähtsal kohal kristliku ideoloogia kõrval. Kristlased ei kahelnud paganate jumalate(kurivaimude) olemasolus. Eestlaste 13. sajandi alguse uskumused taandatakse animismiteooria alla. Ürgvanade uskumuste järgi olid pühad vanad hiied(surnute asupaigad). Henrik kirjutab, et eestlased harrastasid rituaalselt kannibalismi: sõid oma vastaste rinnust väljakistud südame. Süda nagu verigi kujutas endast erilist jõukontsentraati. Henriku kirjelduste kaudu ei saa väita, et milline oli paganate seos Tarapitaga- jumalus oli ta kindlasti; võimalik, et sõjajumal. Henrik toob jumala nime kui palvehüüuna(Taar avita). Eestlastel puudus panteon, aga nad tegelesid ennustamisega-liisu heitmine(jumal saab avaldada oma tahet).

Eesti vana usk
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keelte mõistjana on kroonikut kasutatud tõlgina. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga tungisid Liivimaale, teise aga kohalikud põlisrahvad, eriti kangekaelsed eestlased, kes ei taha kuidagi vastu võtta ristimise sakramenti. Piibli kujud ­ jumal, Neitsi Maarja ja Jeesus Kristus esinevad kroonikas lausa otseste tegelastena ja võtavad osa paganlike hõimude ristiusku pööramisest. Kroonik kirjeldab ka eestlaste kombeid, toob teateid ohverdamiste ja ohvriloomade, haldjate ja jumalate kohta. Olulist keelelist materjali pakub "Liber Census Daniae" (u 1240) oma 500 Põhja-Eesti kohanimega (Arhukylae), millest saame ettekujutuse eestlaste territoriaalsest

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Etnofuturism

ETNOFUTURISM: mõtteviis ja tulevikuvõimalus. Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus tervenisti etnofuturismialaste plaanide arutamisele ja ühistegevuse kavandamisele. Küsimus on keeruline seepärast, et eriti Venemaa territooriumil elavaid soome-ugri rahvaid on püütud viimastel aastakümnetel er

Antropoloogia
thumbnail
11
doc

Eestlased soome armeedes

Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid

Ajalugu
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
thumbnail
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

kujul. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Vaimud kõnnivad ringi hingedeajal. Mööda minnes moondutakse libahundiks, krati tegemine). Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine (keegi ei tee tööd selles romaanis. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha. Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja), Aida Oskar, (ahnus, asjade omamine), KoeraKaarel (lollus, naiivsus, laiskus), Muna Ott (kohaneja, kõikide peremeestega toimetulev), Räägu Rein ja Ints (rahvuslased), Kupja Hans (unistav, tundlik tüüp), Liina (iseseisev, eesti naine, taustaks

Kirjandus
thumbnail
21
doc

Venemaa 1917-1953

Väga suur osa neist olid kasakad. Ukraina oli peamine sõjaväli, kus põrkusid nii erinevad maailmavaated kui majandushuvid. Punaarmee ja valgekaartlaste kõrval tegutsesid seal kohalikud rahvuslased (Roheline armee) ja anarhistid (Must armee). Sageli ei olnud võimalik küll aru saada, kes olid mingi idee pärast sõdimas ja kes lihtsalt röövlid. Anarhistidest ja rahvuslastest tuntuim oli Nestor Mahno (1888-1934). Ukraina kõrval sõdisid oma iseseisvuse pärast ka eestlased, lätlased, poolakad, kaukaaslased ja teised rahvad tsaari-Venemaa äärealadelt. Kodusõja käik: Konflikt algas kohe peale bolsevike riigipööret. Põgenema pääsenud Ajutise Valitsuse juht Kerenski üritas koos Krasnoviga bolsevikke kukutada, ent ebaõnnestunult. Lõunas asusid kasakad toetama Ajutist Valitsust. Endised tsaariarmee ohvitserid hakkasid värbama vabatahtlikke. Bolsevikud vallutasid aga jaanuaris 1918 Kiievi, veebruaris Rostovi ning tegid märtsis sakslastega rahu

Ajalugu



Lisainfo

Konspekt Eesti uskujatest ja uskumustest. Millesse eestlased usuvad?Kui paljud Eestist usuvad enneolematutesse olevustesse? Kui paljud on ristitud?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun