50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
106 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
J.J
Õppematerjali autor
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad
Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja
Prantsuse revolutsioon I revolutsiooni algus ( 1789-1791) *generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist
mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused...............
Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent kuulutas 22.septembril 1792. Aastal Prantusmaa vabariigiks. 10. Jakobiinide diktatuur revolutsiooni päästmise võimalusena nägid Jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Jakobiinid viisid juba mõni päev peale võimuhaaramist läbi olulisi reforme. NT: emigrantide maade müük oksjonil järelmaksuga. Konvent aga andis välja selliseid reforme:, kogukonna ühismaade jagamine(vastavalt pere suurusele), eriti tähtis oli aga kõikide feodaalkohustuste kaotamine(talupojad muutusid nende kasutuses oleva maa omanikeks(ilma väljaostuta). Lisaks kehtestati ka toiduainetele maksimumhinnad. Juunis 1793 võeti vastuuus konstitutsiion ning kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestle alates 21. eluaastast. Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev rahvapäästekomitee
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%
2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid