Kool MICHAEL FARADAY Referaat Nimi 11. a klass Juhendaja Linn 2014 SISSEJUHATUS Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. 14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks. Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
Newton elas tagasitõmbunult, kuid kui ta suri, maeti ta suurte auavalduste saatel Westminister Abbey´sse. Anders Celsius 1701 1744 Aastatel 1732 1736 käis Rootsi astronoom Anders Celsius läbi kõik Euroopa tähtsaimad observatooriumid ja osales ekspeditsioonis Lapimaale, mille käigus leidis kinnituse oletusele, et poolustel maakera tasandub. 1742. aastal valmistas ta Celsiuse temperatuuride skaala, kes vesi keeb 100 kraadi ja jää sulab 0 kraadi juures Michael Faraday 1791 1897 Avastas 1831 elektromagnetilise induktsiooni, sõnastas 1834 elektrolüüsi printsiibid M. Faraday, eksperimentaalse füüsika suurkuju, sündis 22. Oktoobril 1791. Aastal Londoni lähedal käsitöölise pojana. Michael sai väga vähe koolis käia, sest tal tuli vara ise elatist teenima hakata. 13-aastasena asus Michael tööle raamatuköitja õpipoisina ja omandas põhiosa teadmistest iseseisvalt. Kui raamatud tema küsimustele looduse kohta vastust ei andnud,
Samuti arendas Maxwell niiöelda Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. Ühtlasi on ta tuntud ka kui esimese värvifoto tegija 1861. aastal. Tihedalt tegi Maxwell koostööd koos Faradayga. Hoolimata omavahelisest vanuse vahest, suhtusid elektromagnetismi kaks peamist tegijat Faraday ja Maxwell teineteisesse suure lugupidamisega ning olid pikajalises sisukas kirjavahetuses. Oma põhiteost, Traktaati elektrist ja magnetismist asus Maxwell kirjutama vahetult pärast Faraday surma, ajendatuna soovist jäädvustada Faraday mälestust. Maxwell avaldas oma elektromagnetvälja olemasolu mõistmise põhiseisukohad 1864. aastal ilmunud artiklis Elektromagnetvälja dünaamiline teooria. Maxwell kirjutas: "Vaevalt me võime hoiduda järeldustest, et valgus on ristvõnkumine
oma viimsed eluaastad. Kahjuks lõppes hea elu kurvalt, kui ta haigestus vähki ja suri 5. novembril 1879, 48 aasta vanuses, samas vanuses kui ta ema. Teda nimetati uuringus kolmandaks kõige mõjukamaks teadlaseks läbi aegade. Ka Albert Einstein kiitis heaks Maxwelli uuringuid, nimetates tema füüsika läbimurdeid ,,kõige põhjalikemaks ja viljakamateks, mida füüsikas Newtoni aegadest saadik nähtud on". Saavutused James Clerk Maxwell uuris Faraday elektri ja magnetismi vahelise seose ja jõuväljade ideed ning hakkas nendele rakendust otsima. Varsti avastas ta, et elekter ja magnetism on tegelikult ühe sama nähtuse erinevad väljendused, ja ta tõestas seda, tekitades vahelduvaid elektri- ja magnetlaineid lihtsast elektrivoolust. Ta leidis ka, et nende lainete kiirus oli sarnane valguse kiirusega (300 000 km/s) ja järeldas, nagu Faraday vihjas, et harilik nähtav valgus on tõepoolest elektromagnetilise kiirguse vorm
inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. 8.Unenägude seletusi Unenägusid on seletatud väga mitmeti. Iga rahvus seletab seda erimoodi, samas on ka mõned levinumad seletused. Siinkohal tutvustaks unenägude uurija Ann Faraday unenäoteemasid: 1. Kukkumisuned 2. Lendamisuned 3. Alastioleku unenäod 4. Proovilepanekuga seotud unenäod 5. Hammaste kaotamise unenäod 6. Raha ja väärisesemete kaotamise unenäod 7. Raha ja väärisesemete leidmise unenäod 8. Seksiunenäod 8.1 Kukkumisuned Ann Faraday hinnangul peaks sellise unenäo nägija mõtlema, kas tegemist ei või olla hoiatusega võimaliku kukkumise ees, mis võib tuleneda hooletusest või lohakusest mingite ülesannete täitmisel.
elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi. Schellingi suur austaja, pooldas natuurfilosoofiat. Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel. Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10. mai 1850) Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist
Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga juhtme kohale paigutatud kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada, et liikuvad laengud tekitavad magnetvälja. Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on magnetväli, mille väljajooned on kontsentrilised ringid. Magnetvälja suuna määrab parema käe kruvi reegel. 1820 Ørsted avastab elektrivoolu mõju magnetnõelale Michael Faradayd (1791-1861) - elektri- ja magnetnähtused ühendamine. Välja mõiste. Faraday hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas katsetega, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli omakorda elektrivälja. Oletas, et tegemist on ühtse elektromagnetilise välja erikujudega. James Maxwell (1831-1879) – tõestas matemaatiliselt selle, mida Faraday oli näidanud katsetega. formuleeris neli võrrandit, mis lubavad välja arvutada kõik
eksperimenti. Maxwell on aastal 1879 kirjutanud antud teose kohta: ,,Vaevalt me usume, et Ampére tõesti antud seaduse nende eksperimentide najal avastas. See tekitab kahtluse, mida Ampére ka ise tõendab, et ta avastas selle seaduse protsessi kaudu, mida raamatus ei kirjeldata ning et see raamat kujutab perfektset demonstratsiooni, millest on eemaldatud kõik, millele ta ise toetus." Ampére'i teooria sai aluseks 19. sajandi arendustele elektri ja magnetismi vallas. Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni 1821. Ampére'i mõtteid arendasid edasi nii Wilhelm Eduard Weber, William Thomson kui ka James Clerk Maxwell. 4. Ampere'i seadus Ampere'i seadus ütleb, et magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Jõud on risti nii juhtme kui
3. Muudame poolide vahelist nurka. Elektromagnetiliste nähtuste kirjeldamiseks vajalik suurus võrdeline koosinusega nurgast juhtmekeeru normaali ja magnetvälja suuna vahelMagnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. B on magnetinduktsioon S pinna pindala nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. 8. Faraday induktsiooniseadus Induktsioonivool ja ka vastav emj on seda suuremad, mida kiiremini magnetvälja muutus toimub. i = - t - on magnetvoo muutus kontuuris t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus Faraday induktsiooniseadus: Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
kogusena elemendi sees, vaid seda antakse väljastpoolt pidevalt juurde. Niiviisi on võimalik saada kütusest vahetult elektrienergiat. Tavalisel viisil toodetakse elektrienergiat teatavasti nii, et muundatakse kütuse põletamisel saadava kuuma auru või gaasi soojus mehaaniliseks energiaks soojusjõumasinas (kolbmootoris, turbiinis), mis käitab elektrigeneraatorit. Elektrolüüs ja Faraday seadused . Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on
abil. 1655 Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1656 Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud. 1657 Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas. 1662 Robert Boyle avastab, et gaasi rõhk ja ruumala on lineaarses sõltuvuses. 1663 Asutatakse Briti teadusühing Royal Society, mis tegutseb siiani. 1665 Newton lahutab päikesevalguse prisma abil spektriks. 1665 Postuumselt avaldatakse Francesco Maria Grimaldi tööd valguse difraktsioonist. 1665 Giovanni Domenico Cassini määrab Jupiteri, Marsi ja Veenuse pöörlemiskiirused. 1666 Newton arvutab välja, et jõud, mis on pöördvõrdeline kauguse ruuduga, paneks planeedid liikuma mööda ellipsit, nagu see ka tegelikult on.
28. Milles seisneb Avogadro seadus? Miks see ei leidnud pikka aega üldist tunnustust? Avogadro seadus: samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi. See ei leidnud pikka aega tunnustust, sest polnud kooskõlas Berzeliuse vaadetega. (Tema arvas, et kuna vee valem on HO, siis vesinik kogus võtab 2 korda suurema ruumala kui hapnuku võrväärne kogus. Toetas ruumalaliste suhete seadust.) 29. Millised on Faraday (elektrolüüsi)seadus(t)e põhiseisukohad? 1) elektroodil eralduva aine mass on võrdeline läbijuhitud elektrihulgaga 2) elektroodil eralduva metalli mass on võrdeline metalli ekvivalentmassiga 30. Nimetage olulisemaid Faraday poolt kasutuselevõetud termineid (mõisteid) keemias. Elektrolüüs, elektrolüüt, elektroodid, ioonid (anioonid, katioonid) 31. Kes töötas esimesena välja orgaaniliste ühendite analüüsi põhimõtted? Kes
poolusteks. ,,Positiivne laeng" = põhjapoolus ; ,,Negatiivne" = lõunapoolus Magnetvälja suund ,,plussilt miinusele" (põhjapooluselt lõunapoolusele). Ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised aga tõmbuvad. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust ega lõppu). Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned näitavad magnetilise induktsiooni vektori (B) suunda. · Amper'I jõud, selle suund, jõu avastamise põhilised katsed (+ valem, joonis) Ampere'i jõud-Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest.Jõud on risti magnetväljaga(suuna määrab vasaku käe reegel). F = IBsin, kus: F Ampere'i jõud B magnetiline induktsioon I voolutugevus L juhtme pikkus nurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel
William Gilbert inglise füüsik, algatas elektri- ja magnetnähtuste teadusliku uurimise, ehitas ajaloos esimese elektroskoobi. Käsitas soojust kui keha aineosakeste liikumist. 9 Benjamin Franklin amreerika füüsik, leiutas piksevarda ja oma töödega pani aluse elektrostaatikale. Oma tööde tulemused avaldas raamatus ,,Eksperimente ja vaatlusi elektrist" (1751.a). Michael Faraday - oli inglise füüsik, kes rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse ja voolu keemilise toime seadused. Leiutas voltmeetri, uuris ainete magnetomadusi ja tõestas katsete abil valguse ja magnetnähtuste seose.. Moritz Hermann Jacobi vene füüsik ja elektrotehnik. Leiutas 1834. aastal alalisvoolu elektrimootori, mida katsetas 1838. aastal paadimootorina Neeva jõel. Leiutas galvanoplastika
Sündis uus klaas mida hakati nimetama ränikivi klaasiks ehk flintklaasiks. See klaas oli pehmem, raskem, puhtam ja rohkem säravam kui mõni teine klaas. Flintklaasist valmistati kausse ja klaase ning kõrgekvaliteedilisi kristalltooteid. Üks esimesi optilise klaasi valmistajaid oli sveitslane P.L.Guinand, kes avastas umbes1814 aastal et homogeneetiline klaas (ühtlane) on võimeline rohkem suurendama, kui klaasisulam valada kindlasse vormi. 1827 aastal hakkas Michael Faraday Inglismaal optilise klaasi kvaliteeti täiustama. Ta avastas meetodi kuidas puhastada klaasisulamit kõrvalistest ainetest ja konstrueeris plaattinast sulatusnõu. 1839 aastal alustasid vennad Chance`d Inglismaal suures ulatuses optiliste prillide tootmist. 1876 aasta alguses katsetasid Ernst Abbe ja Otto Schott Saksamaalt suure hulga erinevate keemiliste oksiididega klaasi tootmist ning arendasid välja hulgaliselt uusi optilise otstarbega klaase.
siiski omaks ja see omandas maailmavaatelise tähenduse. 15 Elektri avastamine. Esimese elektripatarei ehitas 1782.a. itaallane Alessandro Volta (1745-1827). See koosnes kahest metallplaadist, mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. 1820.a. pani taanlane Hans Christian Orsted (1777-1851) tähele, et elektrivool mõjutab kompassinõela- järelikult sünnitab elekter magnetismi. Inglise teadlane Michael Faraday (1791- 1867) tuli mõttele, et kui elektri ja magnetismi vahel on selline seos, peaks kehtima ka vastupidine väide: magnet tekitab elektrit. Sellele tuginedes ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry konstrueeritud elektrimootorile. Samuel Breese Morse (1791-1872), oli esimene kes töötas välja mooduse tekstide edasiandmiseks elektrivoolu abil. Ta võtis kasutusele telegraafivõtme, millele vajutades võis
Kui x=0, siis r=R. km= μ0/ (4* pi) Aatomis on selliseks ringvooluks elektroni liikumine ümber tuuma (mikroringvool), sellise voolukontuuripindala on π R ❑2 ja voolutugevus I= e*v/ε(2*pii*R), siin on R orbiidi raadius, e on tema elementaarlaeng, v elektroni kiirus. See on homogeensel juhul, mittehomogeensel peab arvestama nurgaga alfa (pm ja r vahel) ja B eri komponentidega: horisontaalne + vertikaalne (harjutustundides tegime, nt ül 289). 32. Magnetilise ja elektrostaatilise vastasmõju võrdlus. Laengud liiguvad samasuguse kiirusega: elektrijõud on tõukejõud, magnetiline jõud on tõmbejõud. Fe = k * Iq1I * Iq2I /ε a2 Fm = km * v1 * v2 * q1 * q2 /ε a2 Fe/εFm = (k * Iq1I * Iq2I /ε a2) /ε (km * v1 * v2 * q1 * q2 /ε a2) = v1 * v2 /ε c2 . Tavakiiruste juures läheneb avaldis v1 * v2 / c2 nullile. (Kogu tehe täpsemalt 10. loengus) Järeldused: Mida suurem on kiirus, seda suurem magnetjõud. Magnetjõud < < elektrijõust.
aine, näiteks metall. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, Joonis 4Elektrolüüs näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 21 5. M. Faraday seadused Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 20.ELEKTROMAGNETLAINED JA OPTIKA 1. Elektromagnetlaine (+ joonis) Elektromagnetlaine on elektri- ja magnetväljade häirituse levik ruumis. Elektromagnetlaines ei võngu levimisel mingi keskkond.
Esimene relvakonflikt mida media ulatuslikumalt kajastas oli Krimmi sõda. Sel ajal hakkas ajalehtede juurde kujunema uus amet- sõjakorrespondent. 19. sajandi teadus 11 1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820 aastal avastas Hans Christian Ørsted, elektromagnetismi. Inglise teadlane Michael Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka elektrimootorile. 19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju uus filosoofiline suund. Suuna rajaja Comete eraldas inimmõistuses ja teaduse arenguloos kolme astet. Teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil, metafüüsiline - üritati seletada maailma filosoofiliselt, otsides seoseid arutluse abil.
Erandjuhul esinevad selles faasis unenägudeta unena. Seejärel lähevad ajulainete redistreeringud taas esimesele tasandile, ent sellal kui algfaasis silmaliigutusi peaaegu ei esienudki, ilmnevad taasalgavas 1.faasis kiired silmaliigutused (REM), mis on tihedalt seotud unenägudega. Esimene faas. Selles faasis on uni kõige kergem. EEG fikseeringud sarnanevad väga ärkveloleku omadega. Suigatame, meie lihased lõdvestuvad, südametegevus aeglustub. Öise une kestel pöördume sellesse faasi mitu korda tagasi, naaseme sügavamast unest üha pikemaks ajaks pinnalisse. Teine faas. See algab peagi pärast uinumist. Kiiresti läheneme 4.faasi tõeliselt sügavale uele. Unesrännet ja rääkimist kohtab sageli just selles faasis. Seejärel võib EEG-aparaadiga jäädvustatud joonte põhjal tuvastada une lähenemist oma järgmisele faasile. Kolmas faas. Siin iseloomustavad und aju tugevamad elektrilised impulsid: ärkvelolekus mõõdetakse
nimetatud aineid. Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli soti füüsik ja keemik Joseph Black. Aastal 1755 näitas ta teoses "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba", et lubjakivi ja magnesia alba, mida tol ajal sageli segi aeti, on erinevad ained. Ta käsitles magnesia alba't uue elemendi karbonaadina. Sellepärast nimetatakse Blacki sageli magneesiumi avastajaks, kuigi ta ei saanud magneesiumi lihtainena. Aastal 1808 sai Humphry Davy magneesiumi, elektrolüüsides niisutatud magneesiumhüdroksiidi Volta samba abil. Ta ei saanud seda küll mitte puhtal kujul, vaid amalgaamina, sest ta töötas elavhõbedast katoodiga. Ta elektrolüüsis õigupoolest elavhõbeoksiidi ja magneesiumoksiidi segu.. Ta näitas, et magneesia on uue metalli oksiid. Selle metalli nimetas ta algselt magniumiks. Aastal 1828 õnnestus prantsuse keemikul Antoine Bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui
Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Õhu ja vedeliku auru mullid kaovad, kui rõhk vedelikus uuesti suureneb. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega, kuni 1000 korda sekundis, see põhjustab lööke ning vibratsiooni. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. 8.!!!!!!!!! 9.!!!!!!!!!!! 3) 1 2. Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas
m! ool (mol) on aine kogus grammides, mis arvuliselt võrdub tema molekulmassiga. i) Universaalne gaasikonstant on füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures. Arvuliselt on tema väärtus järgmine: R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 jääval rõhul paisuvad kõik gaaside soojendamisel ühepalju (Charlesi seadus) ja nimelt 10 kohta 1!/273-ndiku. j) Faraday konstant F on ühe mooli prootonite või elektronide kogulaeng (vastavalt miinus või pluss märgiga):! F = (6,0225 x 1023 prooton x mool-1)× (1,6021 x 10-19 C x prooton -1) = 9,6487 x 104 C x mol- 1 Elektrilaeng F kulonit peab läbima lahust ühe mooli igat liiki ühelaenguliste ioonide eraldamiseks, z-laenguliste ioonide ühe mooli eraldamiseks kulub z×F kulonit ümardatult F = 96500 C x mol-1 või26,8 A x h x mol-1.
süsihappegaas vallandub hingamisel ja mikroobsel kääritamisel. 1772. aastal avaldas inglise keemik Joseph Priestly artikli ,,Vee rikastamine fikseeritud õhuga" (,,Impregnating water with Fixed Air"), milles ta kirjeldas protsessi, kus tilgutati väävelhapet kriidile, et saada süsihappegaasi, ja sunniti saadud gaas lahustuma kausitäies vees. Nii leiutati karboniseeritud vesi. Esimest korda viisid süsinikdioksiidi vedelasse olekusse (kõrgendatud rõhul) 1832. aastal Humphry Davy ja Michael Faraday[4]. Esimesena kirjeldas tahket süsihappegaasi Charles Thilorier, kes 1834. aastal avas rõhu all hoitud süsihappegaasi mahuti ja leidis, et kiire aurustumise tõttu toimunud jahutamisel oli tekkinud CO2 lumi.7 6 https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsihappegaas (03.02.16) 7 http://scied.ucar.edu/carbon-dioxide (04.02.16) 7 3.2. Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine
aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka teised teadlased elektripatareisid ehk genreaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. Teadus 19. sajandil 1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820 aastal märkasHans Christian Ørsted, et elekter sünnitab magnetismi. Inglise teadlane Michalel Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry elektrimootorile. 19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju 1830.-1840. aastali välja töödatud uus filosoofiline sound- positisv, mille rajaja oli prantsuse filosooof Auguste Comete. Comete eraldas inimmõistuses ja seega ka teaduse arenguloos kolme astet. esimene oli teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil
puudumist. Magnetvälja jõujooned ei alga ega lõpe kusagil (nad on kinnised). Seepärast nimetataksegi magnetvälja pöörisväljaks. · Kolmas võrrand väidab, et magnetvälja tekitab elektrivool, kusjuures voolu all mõledakse mitte ainult tavalist laengute voogu, vaid ka Maxwelli avastatud nihkevoolu. See võrrand üldistab koge Ampére'i elektrodünaamika. · Neljas võrrand kajastab Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadust- elektrivälja tekkimist magnetvälja mõjul. Vastavalt sellele võrrandile tekitab muutuv magnetväli muutuva elektrivälja ja vastupidi. Tekib pööriselektriväli. (Ugaste 1998: 18) 5 1.2. Jaotus Elektromagnetlained jaotatakse nende sageduse ja lainepikkuse järgi gammakiirteks, röntgen
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE Makroskoopiliseks n
operatsioone paljakäsi ja instrumente pesti harva. See põhjustas patsientide suremist haavapalavikku ja väga tihti tuli ette ka lapsevoodipalavikku. Elekter Elekter oli 18. sajandi suurleiutis, mida hakati peamiselt kasutama 19. sajandil. Esimese patarei ehitas Volta. See koosnes kahest metallplaadist ja nende vahel olevast väävelhappega immutatud vildikihist. Avastati ka, et elekter mõjutab kompassinõela, järelikult ka magnetiga saab teha elektrit. Faraday ehitas 1831 generaatori. Maxwell aga tuli lagedale väitega, et elekter ega magnet kumbki mitte ainult ei mõjuta teineteist, vaid on ka üksteise lahutamatud osad. Sellepärast sai teadus endale uue suuna: elektromagnetism. Telegraaf, telefon, grammofon, fotograafia Elektri abil tekstide edastamise leiutas mees nimega Morse, leööe järgi on saanud nime ka teatud sümbolitest koosnev Morse kood. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme
18. sajandi üks suurimaid leiutisi oli elekter, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana muutis maailma majanduselu kui ka inimeste teadvust. Esimese elektripatarei ehitas 1782. aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist, mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka mitmed teised teadlased elektripatareisid ehk generaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. Katsetele tuginedes ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry konstrueeritud elektrimootorile. Sotimaal Aberdeeni ülikoolis töötanud professor James Clerk Maxwell esitas 1863. aastal avaldatud töös väite, et elekter ja magnetism levivad lainetena samamoodi nagu vesi ja sinna sisse visatud kivi. Elekter ja magnetism mitte ainult ei põhjusta teineteist, vaid on ka lahutamatult seotud, mistõttu on õige rääkida elektromagnetismist. 19
vajalikud mehhanismid. Veejõu kasutamise tõttu tuli ehitada vabrikud suurte jõgede juurde. Osaliselt kasutati tuuleenergiat. 1765.a konstrueeris James Watt universaalse aurumasina, mis andis võimaluse kasutada seda paljudes majandusharudes. 19.saj keskpaigas sai kivisöest peamine lihtmasinate kütus, mis lahendas paljud varasemad energiaprobleemid. 1800.a leiutas Alessandro Volta esimese elektrielemendi ehk patarei (talletas elektrivoolu). Michael Faraday valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas hakata tootma elektrivoolu suurtes kogustes, hiljem leiutas ka elektrimootori. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass. Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast.
Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi muutus. = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik = v/r (nurkkiirus) [rad/s] v= R (joonkiirus) [m/s] = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 10. Mitteühtlane liikumine, nende iseloomulikud parameetrid kiirus muutub 11. Ühtlane liikumine a=0 V=const Keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. 12.Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. []=[rad]/[sek] = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v= R=l/t Võrdlus: ringjoone kaare pikkus s=R s=R |:t
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
