Metskits (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Referaat metskitsest

...................................................... 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom....................................................................................................4 5.Metskitsed talvel.................................................................................................................. 5  METSKITS Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid, kes on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse, tegemist on väga paigatruu liigiga. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. 1. Välimus Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning

Bioloogia

8

docx

Metskits

Referaat METSKITS Bibi-Sharleen Seling Kadrioru Saksa Gümnaasium 6.B Klass 2013/14 Sisukord: Sissejuhatus ........................................................................... ........3 Välimus.................................................................. ...........................4 Elukoht ­ ja eluviis, toitumine ......................................................5 Pojad........................

Loodusõpetus

2

doc

Metskits

Metskits Capreolus capreolus Metskits on Eesti väikseim hirvlane. Seda elegantset ja graatsilist, Euroopas laialt levinud imetajat kohtab sagedamini mosaiiksel maastikul, kus metsatukad ja metsaservad vahelduvad põldude ja heinamaadega. Sellises elupaigas on lihtsam leida vaheldusrikast toitu: erinevaid rohttaimi ning puude ja põõsaste oksi, samuti marju ja seeni. Metskits paneb suurt rõhku toidu kvaliteedile, napsates vaid parimaid palu. Mitte kuigi sotsiaalse loomana elavad metskitsed omaette. Kevadel ja suvel kaitstakse oma kodupiirkonda sinna sattuvate liigikaaslaste eest. Sügisel ja talvel pole metskitsed nii kindlalt oma territooriumiga seotud ning moodustuvad väikesed rühmad, kes üheskoos ringi liikudes toitu otsivad. Sarved on ainult sokkudel ning nende suurus ja kuju näitavad soku elujõudu. Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega

Bioloogia

7

doc

Bioloogia referaat

(Eestimaa fauna. Metssiga) Et Läänemaal on piirkonniti väga kõrge metssigade arvukus, siis ei ole mõtekas ka jahihooaega piirata. Küll aga suhtuvad jahimehed täie tõsidusega olukorda, kus lastud täiskasvanud siga võib osutuda emiseks ja küttimise tulemusena võib jääda pesakond põrsaid ilma emata. Täiskasvanud metssigade küttimist praegusel aastaajal juba välditakse jahimeeste poolt. (Läänemaa portaal ­ metssead juba poegivad) Metskits (metskits google pildi otsing) Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. (Eesti imetajad) Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab

Bioloogia

9

pptx

metskits ramuelpill 7a

Metskits Süstemaatiline kuuluvus • Riik: loomariik • hõimkond: keelikloom • klass: imetaja • selts: sõraline • sugukond: hirvlased • perekond: hirvlased • liik: metskits Välisehitus ja elukeskkond Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. See on tal kaitsevärvus, selliste värvidega on teda raskem märgata erinevatel aastaaegadel. Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Need omadused annavad neile kiiruse ja kiire suunamuutmise võime. Tihe karvastik annab võimaluse meie ilmastikus elada, eelkõige talvel hakkama saada. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukkasid ja

Kategoriseerimata

20

ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Metskits ja metsmaasikas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse Metskits ja metsmaasikas Õpetaja: Liivi Plint Koostaja: Ave Rosenberg  Metskits Metskits (Capreolus capreolus)  Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved.  ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3)

Bioloogia

34

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

 Koorimine toimub kevadel ja sügisel, kui on leebe talv, siis ka talvel. Arvukuse kindlaks tegemine  Loendada kevadel (mai alguses) lume sulamisel põdra pabulaid Jahtimine  Põdrale võib jahti pidada 15.septembrist kuni 15.detsembrini. 2 Metskits (Capreolus capreolus)  Hirvlane Päris eestikeelne nimi on kaber.  Metskitsede alla kuuluvad Siberi ja Euroopa metskits. Välimus  Keskmine kaal on 20-30kg.  Suvel ja sügisel on sarved peas.  Mida noorem loom, seda püstisemalt ta pead/kaela hoiab.  Elab keskmiselt 5-6. aastaseks, maksimaalselt 10-aastaseks.  Euroopa sokk omistab 1,5 aastaselt sarved.  Umbes 500st 1 on ka emaskitsel sarved peas.  Sarved kasvavad ja arenevad talvel. Sarve arengut mõjutavad ilmastik, toidufaas ja ka ta enda tublidus.  Sarved on turniirirelvadeks. Metskitse levik

Bioloogia

9

docx

Lambakasvatus

LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled ­ enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tapetakse u 6-8 kuu van

Põllumajandus

Meedia

Kommentaarid (0)