Metsavenna Talu (2)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Metsavendlus

Need kaks omadust tugevnevad metsas elades. Iga metsavend peab olema isiksus kes suudab valitseda oma keelt, himusid ja taluda üksindust pikemat aega. Vastasel korral hävib ta ise ja hävitab oma kaasvõitlejad ja abistajad. Muistsetest aegadest peale kehtib verine reegel: "Metsavend võib oma keelega lõigata läbi omaenda, oma relvavendade, omaste ja abistajate kõri". Eelmainitud verisest reeglist tuleneb salastatus. Salastatus on metsavendluse kõige tähtsam nõue, mis algab iga metsavenna isikust. Metsavend ei tohi kasutada oma õiget nime oma võitluskaaslaste, abistajate ega vaenlaste hulgas. Kasutada tuleb hüüd- või varjunime. Esinedes oma õige nime all, seab ta vaenlase löögi alla kõigepealt omaksed ja näitab kätte koha vaenlasele kust teda ennast otsida. Näitab vaenlasele kätte isikud, kelle seast surmavaenlane värbab vägivalla ja ähvarduste abil agendid, kes metsavenna reedavad või isegi mõrvavad. (Arvo Kalamehe ja Enn Luhtmaa juhtum). Arvestage

Ajalugu

6

doc

Metsavendlus

Sissejuhatus Tuntud metsavend Alfred Käärmann on lahti mõtestanud metsavendi järgmiselt : Metsavend on see, kes võitleb Eesti okupeeriva võõravõimu vastu salastatuna vaenlase tagakas Eesti pinnal .. Metsavendlus sai alguse juba 1940-dal aastal, kui järjest tugenevaid repressioone viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat ( SARK, vene keelne lühend NKVD) Sellel aastal, sai alles alguse inimeste kadumine. Enamasti küüditati Venemaale endised poliitilised ja majanduslikud juhid. Esmalt küüditati president Päts ja ülemjuhataja Laidoner koos perega Venemaale. Repressioonide kõige suurem massiküüditamine toimus 14. juuni 1941, mille käigus küüditai üle 10 000 eestlase. Mehed saadeti vangilaagritesse ja naised ning lapsed Siberisse kolhoosi. Enamus neist surid. Pärast massiküüditamist muutus metsa põgenemine väga populaarseks. Vene-Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. Sõja puhkedes koondusid aktiivsemad metsavennad. Otsiti v

Ajalugu

10

docx

Lõuna-Eesti vaatamisväärsused

kujutasid endast tõsiseltvõetavat jõudu ja neid saadeti hävitama suured nõukogude julgeoleku üksused, mis tõi kaasa mitmedki julegeolekujõudude ja metsavendade vahelisi lahinguid. Kuigi kaotusi nendes lahingutes kandsid mõlemad pooled lõppesid enamik neist suurte kaotustega nõukogude julgeolekujõududele. Erinevate allikate kohaselt oli Võrumaal metsavendi rohkem, kui teistes Eesti maakondades. Metsavenna talu tutvustus Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse- Roosa küla. Sealsete pöldude ja metsade keskel elab vaid 20 kohalikku inimest, aga viimastel aastaltel on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest,

Arvutitund

3

docx

Nõukogude Eesti külma sõja ajal

Retsensioon T. Tannbergi raamatule „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“. Tõnu-Andrus Tannberg on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo (lähiajaloo) professor alates 2013. Tegeleb põhiliselt Nõukogude Liidu, eriti Eesti NSV ajaloo ja Venemaa Keisririigi ajaloo, eriti sõjaajaloo uurimisega 18.-20. Sajandil. Ta on ka mitme õpiku kaasautor ("Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi I poolel (1806–1856)", Eesti ajalugu 1,2,4,5,6, Inimene, ühiskond, kultuur 3osa, Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal, Lähiajalugu 9 klassile, Uusaeg 3, 4 osa, Üldajalugu (1938-1991), jne.). Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe senises ajalookirjanduses tähelepanu pälvinud. Autor on pannud kokku 12 artiklit, mis käsitlevad Eesti NSV ajaloo eri tahke külma sõja taustal. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult head ülevaadet Eesti NSV poliitilisest, majanduslikust ja kultuur

Eesti Lähiajalugu

3

doc

``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaid

Paljus olid olukorraga lepplikud ja püüdsid kohaneda. Taavi sai valepassi ning tehases tööd.Kuid oleti oli keegi teda reetnud ning ühel päeval ta vahistati. Vangis näeb ja kogeb Taavi koledaid kannatusi ning ta mõistab, et piinamiste tagajärjel on inimene valmis kõike üles andma ning omaks võtma.Kui Taavi ülekuulamistel väidab, et tal on Soomepoiste nimekiri töökotta peidetud, õnnestub tal ime kombel põgeneda. Nüüd algas tema metsavenna elu. Endiste kaaslaste käest kuuleb ta, et Jlme pole siiski põgenema saanud. Tavi hing oli nüüd täis valu ja viha. Ta tundis end oma kodumaal kodumaatuna. Pärast Taavi põgenemist aga lasti Ilme, kes oli vanglas tütre sünnitanud, vabaks . Tema kaudu loodeti Taavile jälile jõuda.Kuna tuttavad ei julgenud Ilmele öömaja anda, läks ta koos lapsega öösel minema kui neli venelast teda vägistada püüdsid , põgenes ta hirmust ning laps jäi maha vihma kätte

Kirjandus

5

doc

Metsavendlus

METSAVENDLUS 1940-1941 JA VAREM Metsavennad olid mehed ja naised, kes sõdisid relvastatult võõrvõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale­ XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel. Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel ei jäänud üle muud, k

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)