10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 46 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kytte
Õppematerjali autor
Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta
ja/või põhjustada järgnevaid häiringuid (Kulakowski ja Veblen 2002). On leitud, et häiringute esinemise sagedus, tugevus ja ulatus metsas on tugevalt seotud kliimaga ja kliimamuutustega (Seidl et al. 2011). Samuti on leitud vanemad majandatud puistud on häiringutest rohkem mõjutatud (Woods ja Coates 2013) . 2 Abiootilised metsahäiringud 2.1 Tuli Tuld loetakse üheks suurimaks ja hävitaivamaks häiringuagendiks maailma metsades. Kõige levinumad on tulekahjud Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Lõuna- Ameerikas (Thomas ja McAlpine 2010). See kui tihti, kui suurelt ja mis liiki tulega on tegu sõltub ilmastikust, kliimast, maastikust, metsa struktuurist ja koosseisust (Dale et al. 2001). Isegi veel 1970ndatel peeti tuld metsa vaenlaseks, kuid sellest ajast saadik on suhtumine hakanud muutuma ja tulekahjusid on hakatud liigitama kasulikeks ja kahjulikeks (Thomas ja McAlpine 2010).
teaduslikust seisukohast. Metsa ökosüsteemid on maismaa ökosüsteemidest kõige liigirikkamad ja seal elab väga palju looma- ja taimeliike. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Kaitsemetsadel on muuhulgas ka järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. Mets on ka oluline maastikuelement ja puhkekeskkond.(1) Paljudes maailma paikades sõltub metsade olemasolust otseselt ka kohalike elanike käekäik ja ellujäämine. Teadlaste hinnangul elatub üle 350 miljoni inimese (ca 5% maailma rahvastikust) otseselt mittepuidulistest metsasaadustest, saades metsast toitu või müües metsast korjatud ravimtaimi, marju jms. Teadlased leiavad metsast pidevalt uusi liike ja avastavad raviva toimega taimi
uuendusraiealadest. · ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. 6 Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade
e-raamatuid. Töös on välja toodud põhinäitajad nagu tootmis- ja ekspordimahud ning nende erinevused eelnevate aastatega. Ülesehituselt jaguneb töö kolme peatükki, kus esimeses antakse ülevaade Venemaa metsandussektorist, teises metsatööstussektorist ja viimases seda mõjutavatest teguritest. 3 1. Ülevaade Venemaa metsandussektorist Metsaga kaetud ala on Venemaal 776,1 miljonit hektarit ning kogu mets kuulub riigile (vt. Tabel 1.1) (Russian Forestry Review 2007). Venemaa territooriumil asub ligikaudu 20% maailma metsavarudest ja metsaressurssidel põhinev tööstuslik toodang moodustab umbes 5% Venemaa tööstustoodangust. Metsatööstuse roll erineb piirkonniti väga tugevalt ning on suurim Loode-Venemaal. Venemaa metsade puidutagavarast moodustab 50% puidumassiks sobilik puit, 30% on suuremõõdulised palgid ehituseks ning 20 % moodustab küttepuit (Kyyrönen 2009)
Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal Referaat õppeaines MI.0951 ,,Metsatakseerimine" Metsamajanduse magister 1. kursus Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Looduslike häiringute liigid ja mõjud......................................................................................4 2
vaid 82% kaitse all olevatest metadest puudega kaetud[7]. Satelliitpildid näitavad, et Indoneeesiale kuuluvalt saare osalt on aastatel 1985 - 2001 56% ehk üle 29 000km 2 kaitse all olevatest madalatel aladel asuvatest metsadest maha võetud. Näiteks Gunung Pulungi rahvuspargis võeti aastatel 1998 2002 70% madalalade metsast koosnevast puhvertsoonist maha ja praegu vähem kui 9% puhvertsoonist on madalalade mets. Pargisiseselt on 38% metast raidurite poolt maha võetud[8]. 4.2. Probleemi põhjused Kõige suuremad põhjused Kalimantani metsade nii ulatuslikul raidel on metsade vale majandamine, röövraie, metsamaade muutmine istandusteks ja metsatulekahjud. Maailmaturu suure nõudluse tõttu hakati 1970ndatel ulatuslikult metsa raiduma. Indoneesia ja Malaisia valitsused nägid selles lihtsat moodust raha teenida. Piirangud sellisele tegevusele praktiliselt puudusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid