...................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses .......................................................................................................................9 6. Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest................................................................................................10 7. Metsa uuendamine .................................................................................................................................11 7.1 Uuendusraied.............................................................................................................................12 7.2Hooldusraied..........................................................................................................................12-13 8. Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine............................................................................14-16 9. Metsade mittepuiduline kasutamine.........................................................
Lehtpuu ja okaspuu enamusega metsade osakaal on praktiliselt võrdne, mõlemad moodustavad 50% puistute pindalast. Tagavara osas on ülekaalus okaspuud, moodustades 53,7% kasvava metsa tagavarast, lehtpuude osaks jääb 46,3%. Puistute koosseisu järgi on 36% metsa pindalast okaspuupuistud ja 37% lehtpuupuistud. Okaspuu-lehtpuu segametsad moodustavad 27% metsa pindalast. Okaspuu või lehtpuupuistuks on loetud metsi, kus vastavad puuliigid moodustavad enam kui 75% puistu koosseisust. Sealjuures ei tarvitse ka okas- või lehtpuupuistud moodustuda ainult ühest puuliigist. Metsi, kus üks puuliik moodustab 70% või rohkem puistu tagavarast, on 54% pindalast; 46%-l metsadest jääb valitseva puuliigi osakaal tagavarast alla 70%. Kõige levinumad puuliigid on harilik mänd, harilik kuusk ning aru- ja sookask, mis moodustavad enamuspuuliigina kokku 81,2% metsamaa pindalast ja 76,6% kasvava metsa tagavarast. Järgmise kolmikusse kuuluvad haab ja sang- ning hall-lepp
· seened, marjad, pähklid, ravimtaimed, · jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased, · punumisvitsad, juured, vihad, luuad, · kase toht, koor, niin, · kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik. 2. Loomade kasutamine · jahindus (jahiloomad, jahikoerad) · kariloomade karjatamine, · mesindus (mesilaste pidamine), · kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine · maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5. Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond) · õppemetsad, katsealad, kaitsealad, arboreetumid jms. · loodushoiu kampaaniad 6. Looduskaitse ja keskkonnakaitse · hoiumetsad, · kaitsemetsad. 7. Riigikaitse ja muud eesmärgid · väliõppuste alad Oma töös käsitlen ma teemasi mida tänane metsatööstus ei taha kuidagi märgata
tm (2000. a.). Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,5 tm/ha/a, suurim on see hallil lepal 7,6 tm /ha/a ja väikseim tammel (2,3 tm/ha/a) Eesti puistute keskmine vanus riigimetsades on 58 aastat ja erametsades 53 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%
Nt ökosüsteem või osoonikiht või atmosfääri alumine kiht ei ole osadeks jaotatavad nagu nt vasemaak või põlevkivi. Uurida saab nende kvaliteeti, aga mitte kvantiteeti. Keskkonnavarud pakuvad keskkonnateenuseid. Need teenused omakorda võivad olla väga erinevad, nt elutegevust toetavatest või lausa võimaldavatest kuni esteetilist naudingut pakkuvateni. Mõned loodusvarad on sellised,mis sobivad nii ühte kui teise kategooriasse. Nt puude kui taastuv loodusvara ja samas ökosüsteemi osa (st mets keskkonnarvaruna). Loomulikult on ka teistsuguseid loodusvarade liigitamise võimalusi, kuid ülalesitatu mõjutab ökonoomilise lähenemisviisi valikut. Erinevat liiki loodusvarade kasutamisega (majandamisega9 on seotud erinevad probleemid ja seepärast tuleb leida erinevad lahendused, mille otsimine nõuab erinevat lkähenemisnurka, -filosoofiat. Turumajanduse võime(tus) lahendusi pakkuda
puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 2003.a. seisuga 25,8 % Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. 2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja G.Krafti klassifikatsioon. Taimevarre ehituses tuleb vahet teha esmase e. primaarse ehituse, nagu see esineb üheaastastel vartel ja teisese e. sekundaarse ehituse vahel, nagu see tekib mitmeaastastes vartes nende iga-aastase paksenemise tagajärjel. Vaatleme varre ehitust lihtsa taimevarre ristlõike abil. Väljast katab vart ühekihiline epidermis. Selle all paikneb parenhüümist ehk põhikoest koosnev esikoor
sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
