Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
preparaadiga. Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vajadust rõhutatakse mitmetes Eesti vabariigi keskkonnakaitset ja metsandust reguleerivates õigusaktides ja arengukavades. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ratifitseerimisega Riigikogu poolt 1994.a. võttis riik endale kohustuse kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tagada loodusvarade säästev kasutamine. Eesti keskkonnastrateegia konstateerib, et Eesti metsad on säilitanud looduslikku ilme ja mitmekesisuse. Praegu elluviidava Eesti metsapoliitika (RT I, 1997, 47) järgi on metsandusel kaks arengu üldeesmärki: säästlikkus ja efektiivsus majandamisel. See tähendab metsade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, uuenemisvõime, tootlikkuse, elujõulisuse ning potensiaali praegu ja tulevikus ning võimaldab teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid
21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt. 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.) 18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja
Lisaks efektiivsusele jälgitakse ka JAOTUST ehk seda, kas saadav väärtus jaguneb ühiskonnaliikmete vahel õiglaselt. Majandusanalüüs aitab otsustada efektiivsuse üle. Õiglusele annab hinnagu poliitiline süsteem. Loodusvarade majandamisega seotud probleemid võivad tekkida ennekõike kahel erineval põhjusel. Need on a) turgudega seotud probleemid, b) ebaõnnestud avalik poliitika ja haldus. Vahel võivad kunagi adekvaatselt toiminud regulatsioonid ajale lihtsalt jalgu jääda. SÄÄSTLIK ehk JÄTKUSUUTLIK majandamine tähendab hoolimist sellest, mis tuleb pärast. Kasutades eelnevaid mõttekäike, võiksime küsida: kui ressursside kasutamine on sotsiaalselt optimaalne, kas pole see siis jätkusuutlik? Kui jätkusuutlikkust peetakse oluliseks, peaks see ju kajastuma ka ühiskonna eesmärkides ja võetama arvesse optimaalsuse saavutamise juures? Asjad pole siiski nii lihtsad: optimaalsuse püüdlus ei
Peeter I lõi kolleegiumid, võttis eeskuju vaenlase ehk Rootsi eeskuju, et läbi viia reforme. Oluline roll oli Heinrich Claus von Fick'il. 4) Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat: Konglomeraatriik- Riigid või poliitilised ühendused, mis hõlmavad erinevaid regioone, keskvõimu tuumiku ala vahel. Rootsi ajal olid alad absolutistliku kuninga võimu all, kes pidevalt segas end sisse Balti asjadesse. Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus)
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
sündis Pärnus 13. novembril 1754. Õppis Königsbergis, algul kolleegiumis, siis ülikoolis. Sealt läks Halle ülikooli. Algul õppis õigusteadust, siis teoloogiat. Halles sai mõjutusi ratsionalistlikust mõtteviisist, st õpetajad andsid usus edasi vaid seda, millest mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline. Roth ostis endale täna naise kaasavarale Valgjärve mõisa, mille ta aga lühikest aega enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks. 1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Ilmasõja eel 10% olid kogukonnast lahku läänud ja majandasid omaette isiklikus talus. Ilmasõja eel oli Vm-l kokku u 130 000 mõisat ja üle 20 miljoni talu. Maa kasutuse poolest oli olukord huvitav selles mõttes, et 130 000 mõisale kuulus u 12% maast. 20 miljonile talule 33% maast. Ülejäänud maa kuulus riigile, kirikule ja keisri perekonnale. Tegemist oli kõikide maadega kokku, mitte vaid põllumaj maadega. Ülejäänud maad võisid olla ka mittekasutatavad- metsad, sood-rabad, kõrbed, mäestikud jne. Vaid põllumaj kasutuses olnud maast 90% kuulus talunikele. Põllumaj kõrval oli oluline roll ka tööstusel. Industrialiseerimine jõudis Vm-le hilinemisega, 1880ndaid loetakse alguseks, siis toimus ka esialgu üsna ettevaatlikult, aeglaselt, tõkkeid ja takistusi oli palju. Uue hingamise sai 1892, mil rahaministriks sai Sergei Witte, tulevane peaminister. Peetud
kehtestada riigis odav meditsiin ja odav haridus 4) sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990. aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism: Sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, siis kaob ka igasugune varanduslik ebavõrdsus. Lisaks sellele väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni tulemusel, sest ainult revolutsiooni käigus on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II ms järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu toimub kommunistlik ideoloogia Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvariigis. Poliitilised ideoloogias ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks.
Elav merekaubandus. KULTUURIKESKKOND Vaba demokraatlik ühiskond. Humanistliku hariduse ja elu ideaal. Inimene on see, kes loeb. Ta on "kõikide asjade mõõdupuu". Inimintelligents, mida on treenitud arutlemiste, diskussioonide käigus, eraldab inimest loodusest. Inimese täiuslikkuse tipp - kreeka ideaal. Inimene, loodus ja kreeka kultuuri püsivuse põhjendus. Headus: kõigi kolme harmoonia. 5. sajand e.Kr - Periklese ajastu. Kasutatav puit metsad tõeliselt kurnatud. Mäenõlvad kultiveeritud. Pindmine mullakiht üles haritud. Kitsede, lammaste karjatamine kiirendab erosiooni. Põllumajanduses peamiselt viinamarjad ja oliivid. Oluline on kaubanduse areng. Veini ja õli vahetatakse teravilja vastu. Kliima on karm ja juhib tegevust ruumist väljas. Kuivad ja kuumad suved elati üle tänu sagedasele jahedale meretuulele. Talved on külmad, kuid harva ekstreemsed. 3 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt.
1948 – Loodi Iisraeli riik Palestiinas, kuhu rändas välja enamik Euroopa ellujäänud juute. 14 II. JUUDID EESTIS 14.–15. saj – Esimesed teated arhiividokumentides üksikute juutide tegutsemisest Eestis. 1830 – Tallinnas alustas tegevust esimene juudi kogukond Eestis, kui Tallinna garnisoni juutidel lubati pärast sõjaväeteenistust siia elama jääda. 1856 – Tallinna juudi koguduse ametlik sünniaasta, Tartu 1859. 1865 – Tsaar Aleksander II loal võisid juudid, kes omasid I gildi kaupmehe, kutselise käsitöölise või ülikooli diplomit, ametlikult Eestimaa kubermangu elama asuda. 1866 – Tegutsemist alustas Tartu juudi kogukond, üsna pea asusid juudi kogukonnad tegutsema ka Narvas, Viljandis ja Valgas. 1883 – Tallinna ehitati Eesti suurim sünagoog (hävis Teises maailmasõjas). Asutati Akadeemiline Juudi Ajaloo ka Kirjanduse Selts. Tartus asutati juudi korporatsioon Limuvia.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
nüüdisaegsete tehnoloogiate, transpordimasinate ja infotehnoloogia kasutamisega. Riigisisene ja rahvusvahelises ulatuses toimuv ostmine, transport ja ladustamine on mõel- damatud õiguslike regulatsioonideta. Eriti tähtsad on rahvusvahelises ulatuses kehtivad õigus- likud regulatsioonid mitmesuguste konventsioonide, eeskirjade ja üldtingimuste kujul. Enamik regulatsioonidest on töötatud välja eesmärgil kehtestada veoahela osaliste jaoks ühtne tegutsemis- raamistik, tagada ühtne arusaamine tegutsemisest veoprotsessis ja kasutada kindla vormiga veo- ja kaubasaatedokumentatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
