METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS METSAVARUD · Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru · Metsasus metsamaa pindala osatähtsus (%des) mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). www.fao.org/forestry/en/ Riikide metsasus Metsa suhe rahvaarvu Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 900 800 700 600 500 400 300 200 100
VILJANDI GÜMNAASIUM Hanna Valk NORRA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima......................................................................................................... 3 Norra mets.......................................................................................................... 4 Maakasutus..............................................................................................
Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus). Arenenud riigid- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov). 63.Peamised puidu ja puidutoodete kabavood: Maailma suurim puidu tarbija on USA.
- termo-vahemereline (kuni umbes 400 m) - meso-vahemereline (ligikaudu 400-700 m) - supra-vahemereline (ligikaudu 700-1 800 m) - montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m) - supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m) Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera,
VILJANDI GÜMNAASIUM Mari Teder SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C. Põhjaosas mõjutab
VILJANDI GÜMNAASIUM Mariann Lips II humanitaar SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Pinnamood.............................................................................................................. 4 Kliima..................................................................................................................... 5 Mullastik................................................................................................
Brasiilia metsamajandus Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas ekvaatori lähedal, kus on Amazonase ekvatoriaalsed vihmametsad. Suur on riigist on vihmametsadega kaetud. Metsasus on koguni 62%. Mis teeb umbe 544 miljoni hektarit. Brasiilias on metsa maad väga palju, mis on üle poole riigi suurusest. Ta on metsasuselt teine riik, mis näitab, et metsa on teiste riikidega võrreldes väga palju. Suurem osa metsadest asub Amazonase vihmametsade aladel, mis tähendab Brasiilia põhjaosa ja keskosa. Metsad paiknecad nii tasasel maal kui ka mägedes. Suuremale osale metsale on raske ligi pääseda, kuna suurtel vihmametsade aladel puuduv teevõrgustik. Põhja pool on mets tihedalt koos aga, keskosas on juba suuremad vahed metsadel vahel. Brasiilias kasvab väga palju troopiliste puude liike: palme, palisandreid, pähklipuid, kakaopuid
Kameruni Metsamajandus Nelli Mahmutov 11b Jõhvi Gümnaasium Metsasus · Kameruni metsad moodustavad riigi pindalast peaaegu 60 % ja mängivad olulist rolli riigi majanduses. Metsamajandus moodustab üle 6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt.
Kõik kommentaarid