Metsade sääst (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Metsa kõrvalkasutus 3
1. Mis on metsakasutus? 3
2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4
1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5
1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6
1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6
2. Sanitaarkaitse 7
3. Virgestus 8
4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11
7.1. Seened ja seenekasvatus 11
7.1.1. Seenekasvatus 12
7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13
7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14
7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15
7.2.3. Jõhvikas ja tema kasvatamine 16
7.3. Ravimtaimed 18
7.3.1. Puud, põõsad, puhmad ravimina ja muu kasutus 19
7.3.2. Metsa rohttaimed ravimina 20
7.4. Kasemahla varumine 21
7.5. Vihtade ja luudade varumine 21
8. Karjatamine metsas 23
9. Metsmesindus 24
10. Jõulukuuse kasvatamine 25
11. Puidu kasutus 26
1.1. METSA KÕRVALKASUTUS
Metsa kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus:
1. Metsa kõrvalsaaduste varumine
· seened, marjad, pähklid, ravimtaimed,
· jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased,
· punumisvitsad, juured, vihad, luuad,
· kase toht, koor, niin,
· kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik.
2. Loomade kasutamine
· jahindus (jahiloomad, jahikoerad)
· kariloomade karjatamine,
· mesindus (mesilaste pidamine),
· kalakasvatus, kalapüük.
3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond)
· virgestus,
· tervise parandamine,
· sport.
4. Metsata metsamaa kasutus
· heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine,
· taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine
· maavarade ja maa-ainese kasutamine.
5. Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond)
· õppemetsad, katsealad, kaitsealad, arboreetumid jms.
· loodushoiu kampaaniad
6. Looduskaitse ja keskkonnakaitse
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Metsade sääst #1 Metsade sääst #2 Metsade sääst #3 Metsade sääst #4 Metsade sääst #5 Metsade sääst #6 Metsade sääst #7 Metsade sääst #8 Metsade sääst #9 Metsade sääst #10 Metsade sääst #11 Metsade sääst #12 Metsade sääst #13 Metsade sääst #14 Metsade sääst #15 Metsade sääst #16 Metsade sääst #17 Metsade sääst #18 Metsade sääst #19 Metsade sääst #20 Metsade sääst #21 Metsade sääst #22 Metsade sääst #23 Metsade sääst #24 Metsade sääst #25 Metsade sääst #26 Metsade sääst #27 Metsade sääst #28 Metsade sääst #29
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
trintsuke Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat metsate kasutuse ja säästmmise kohta. Käsitleb põhiliselt eesti metsi
referaat metsate säästlik kasutus , referaat , säästmine , metsad keskonna katse

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on metsakasutus ?
  • Kuidas nihkuda taas ligemale keskkonnasõbralikule puidule ?
  • Mis on metsaökoloogia ?
  • Milliseid tõrvaahje kasutati ?
  • Milline on olnud kombestik hiite ja pühapuudega ümberkäimisel ?

Mõisted

Teemad

  • Metsa kõrvalkasutus
  • Mis on metsakasutus?
  • Metsa kõrvalkasutus
  • Metsa kasutamine metsaseaduse valguses
  • Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6
  • Maastiku, mulla või vee kaitsmine
  • Sanitaarkaitse
  • Virgestus
  • Metsa kõrvalsaaduste varumine
  • Seened ja seenekasvatus
  • Seenekasvatus
  • Metsamarjad ja marjakasvatus
  • Pohl ja tema kasvatamine
  • Mustikas ja tema kasvatamine
  • Jõhvikas ja tema kasvatamine
  • Ravimtaimed
  • Puud, põõsad, puhmad ravimina ja muu kasutus
  • Metsa rohttaimed ravimina
  • Kasemahla varumine
  • Vihtade ja luudade varumine
  • Karjatamine metsas
  • Metsmesindus
  • Jõulukuuse kasvatamine
  • Puidu kasutus
  • METSA KÕRVALKASUTUS
  • Metsa kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus
  • Metsa kõrvalsaaduste varumine
  • seened, marjad, pähklid, ravimtaimed
  • jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased
  • punumisvitsad, juured, vihad, luuad
  • kase toht, koor, niin
  • kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik
  • Loomade kasutamine
  • jahindus (jahiloomad, jahikoerad)
  • kariloomade karjatamine
  • mesindus (mesilaste pidamine)
  • kalakasvatus, kalapüük
  • Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond)
  • virgestus
  • tervise parandamine
  • sport
  • Metsata metsamaa kasutus
  • heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine
  • taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine
  • maavarade ja maa-ainese kasutamine
  • Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond)
  • õppemetsad, katsealad, kaitsealad, arboreetumid jms
  • loodushoiu kampaaniad
  • Looduskaitse ja keskkonnakaitse
  • hoiumetsad
  • kaitsemetsad
  • Riigikaitse ja muud eesmärgid
  • väliõppuste alad
  • Kokkuvõte
  • Metsaökoloogia raskuspunktid bioloogi ja metsamajandaja pilgu läbi
  • Metsa kasutamine metsaseaduse valguses
  • loodusobjektide hoidmine, keskkonnaseisundi kaitsmine ja
  • Kui õigusakt ei kitsenda metsa kasutamise ulatust, peab metsa kasutamine
  • ökoloogiliste, majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise
  • Metsa kasutamise viisid on
  • looduse kaitse)
  • keskkonnakaitse)
  • Inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest
  • sanitaarkaitse)
  • rekreatsioon e
  • virgestus)
  • Puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla
  • samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja juurte, vaigu ja kasemahla varumine
  • kõrvalkasutus)
  • Teadus- ja õppetöö
  • Puidu saamine
  • Jahindus
  • Riigikaitse
  • Hoiumetsa kasutamise lubatud viisid on
  • Looduse kaitse
  • Keskkonnakaitse
  • Teadus- ja õppetöö
  • Teised viisid, mis on lubatud antud kaitseala kaitse-eeskirjaga
  • Hoiumetsa majandamise ja kasutamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja
  • kaitseala kaitse-eeskirjast. Kaitseala loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad
  • hoiumetsade kategooriasse
  • Kaitsemetsa kasutamise lubatud viisid on
  • Sanitaarkaitse
  • Teadus- ja õppetöö
  • Teised viisid, mis ei ole õigusaktidega keelatud
  • Tulundusmetsa saab kasutada kõiki metsa kasutamise viise
  • Metsaomanik on kohustatud metsa kõrvalsaaduste varumisel rakendama ja lubama rakendada üksnes
  • selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste nagu marjad, seened ja ravimtaimed saagikust
  • MS (metsaseadus) § 24, (2), 4)
  • Looduse kaitse e. kaitstavate loodusobjektide hoidmine
  • Metsade kasutamise viis: looduse kaitse rakendatakse vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele
  • kaitseks. Kaitsealadel on kaitse
  • eeskirjaga määratud kaitsealavööndid (loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd, programmiala
  • üldvöönd). Kaitstava loodusobjekti omanik, valdaja ja valitseja saavad kaitsekohustuse teatise, kus on
  • väljavõte kaitse-eeskirjast, mis käsitleb antud maaomaniku või maavaldaja suhtes rakendatavaid
  • kitsendusi ja kohustusi. Mitmeid majandustegevusi lubab ainult kaitseala valitseja. Kui tegevus
  • väljaspool kaitstava loodusobjekti piire põhjustab või võib põhjustada kaitstaval loodusobjektil
  • keskkonnaseisundi halvenemist, selgitatakse täiendavate kitsenduste rakendamise vajadust
  • keskkonnamõjude hindamisega
  • Looduse kaitse ülesannet väljaspool kaitsealasid täidavad ka vääriselupaigad
  • Maastiku, mulla või vee kaitsmine
  • Kaitsemets paikneb
  • kaitseala sihtkaitsevööndis , kus majandustegevus on kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud, ja
  • piiranguvööndis
  • vääriselupaikades
  • randadel ja kallastel
  • allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel
  • infiltratsioonialadel
  • joogiveehaaretel
  • uuristus- ja tuuleohtlikel aladel
  • looaladel
  • muinsuskaitse objektidel
  • muudel planeeringuga määratud aladel
  • Kaitsemetsa majandamisel ei tohi lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha, turberaielangi pindala
  • aga 10 ha
  • Sanitaarkaitse
  • inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva
  • saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest
  • Puude tähtsus haljastuses
  • Puud-põõsad jt. taimed eritavad õhku negatiivseid ioone — anione, mis mõjuvad inimesele
  • tervistavalt
  • Viis kuud aastas neelavad oma lehepinnaga süsihappegaasi ja eritavad hapnikku
  • Püüavad õhust tolmu, tahma, suitsu ja kahjulikke gaase, puhastavad neist õhku
  • N: 1 ha metsa neelab 30…70 tonni tolmu aastas
  • Eritavad fütontsiide mis tapavad baktereid, sh. haigustekitajaid. N: Eritamise pingerida
  • toomingas > kadakas > Ma > Ks > Ta > Ku > Va > Pn
  • Summutavad müra. Pidev müra kahjustab tervist. N: 100 m metsariba vähendab müra 30 %
  • Suurendab transpiratsiooniga õhuniiskust
  • Alandab temperatuuri ja ühtlustab temperatuurikõikumisi
  • Tõkestab tuuli ja suunab õhuvoolusid
  • Takistab reostunud pinnavee jõudmist põhjavette
  • Pakub elupaiku loomadele
  • Pakub inimestele ilu, rahu ja virgestust, haljastud on loodussaared kultuurmaastikus. Puud
  • nõrgestavad radioaktiivsust
  • Tolmu püüavad eriti hästi karvaste ja kleepuvate lehtedega liigid; n: hobukastan
  • Tolmu hulk väheneb teest
  • m kaugusel teest 65 %
  • m … 38%
  • km … 25 % 3 km … 5 %
  • Süsihappegaasi neelamise efektiivsus erinevates puistutes
  • kui 1 ha kuusikut neelab 100 %, siis lehisepuistu 120 %, männik 160 %, pärnik 250 %, tammik
  • % ja paplipuistu 700 %
  • I boniteedi puistu neelab ha kohta aastas: 4.6…6.5 t CO
  • ja eritab 3.5…5 t O
  • 4.1 t CO
  • ja eritab 2.2…3.2 t O
  • Virgestus
  • Mõisteid
  • Matk — puhke-, sportlik või muul eesmärgil tehtav rännak jalgsi või muul viisil
  • Ekskursioon — (õppe)käik või reis uute muljete ja teadmiste saamiseks
  • Turist — matkaja, kes on üle ööpäeva teel (matkal)
  • Giid — teejuht, kohaliku eluolu ja teid tundev teejuht
  • Virgestavad rajad
  • Terviserajad rajatakse puhkebaaside ja sanatooriumide ümbrusse. Vastavalt koormustele on pikkused
  • ja jaotatud 50…100 m pikkusteks lõikudeks
  • Tasasel maastikul on koormus
  • kerge 500…600 m
  • keskmine 1.5…2 km
  • raske 3…3.5 km
  • Kergetel marsruutidel ei ole olulisi tõuse ja langusi, keskmistel on tõuse 5…10 % ning rasketel radadel
  • 15 % ja enam. Olulised on tõusud kui kallakus on üle 5 %. Rasked tõusud võivad olla raja keskel ja
  • alguses. Lõpus ei soovita üle 5 % tõuse
  • Puhkekohti võiks olla lühikestel radadel iga 30…50 m tagant (parkides), pikematel radadel iga 100…200
  • m tagant. Kehva tervisega inimeste jaoks tehtav terviserada peab olema mugavate teedega ja radadega
  • Võib juhtuda, et peab haige tagasi tooma autoga. Samuti peab rada olema läbitav invakärudele
  • Saab rajada ka teid, mis on läbitavad käsikärudele, vaegkäijatele. Pimedatele mõeldud rajad kasutavad
  • objekti tutvustamiseks pimekirja ning juhinduvad radadel nööridest
  • Maastiku eksponeerimine
  • Liikuvast sõiduvahendist on raske jälgida maastiku väikeobjekte. Puude grupid peavad olema seda
  • suuremad, mida suurem on kiirus
  • vaadeldavad puudegrupid peavad olema vähemalt 100…300 m laiused e. 1…10 ha
  • laigud
  • näeb juba puid ja põõsaid ning eristab nende värvust. Et seda imetleda, on vaja kiirust
  • vähendada
  • on näha puukoore värv, hästi on näha puudegrupid laiusega 10…15 m
  • Metsaserva kuju ja välimus sõltuvad tema ees olevast avarusest. Avaras maastikus palistatakse
  • veekogud puudereaga. Suletud maastikus aga avardatakse vaateid veekogudele. Kui on ilusa koorega
  • puid, siis avatakse vaadet tüvedele, kui ei paku kena pilti, siis varjatakse tüved põõsastega. Ilusad tüved
  • on mändidel, kaskedel ja pärnadel, mõnikord lõigatakse vaadet varjav oks
  • Sõiduteedeäärsed metsad erilist hoolt ei vaja. Korras on vaja hoida kitsas metsaserv ja laiemalt vaid
  • peatuskohad. Parkimiskohad ja puhkekohad hoitakse korras vähemalt 500 m raadiuses parkmetsana
  • Peatuskohtades on vaja hoida pidevalt korras vähemalt 50 m ulatuses
  • Puhkemetsade tallamiskoormuse hindamine
  • Vastavalt puhkeala tallamise intensiivsusele on võimalik metsa üldilme järgi määrata koormusastmed
  • Terve puistu — puhkajaid kuni 3 inimest hektaril (in/ha)
  • Nõrgalt kahjustatud — puhkajaid 4…10 in/ha
  • Mõõdukalt kahjustatud — puhkajaid 10…15 in/ha
  • Tugevalt kahjustatud — puhkajaid 16…20 in/ha
  • Hääbuv puistu — puhkajaid on üle 20 in/ha
  • Erinevad metsatüübid on erineva tallamiskoormusega kuid kahjustuspildi järgi tuleks hakata koormust
  • reguleerima. I ja II astme puhul on inimmõju loodusele talutav. Kui on III ja IV või V astme tunnused, siis
  • tuleb inimkoormust vähendada. V astme puhul on soovitav mõneks aastaks puhkeala inimestele
  • sulgeda kuni taastub alustaimestik. Puistute kirjeldused kahjustusastmete järgi
  • Terve puistu — metsaliigid on säilunud alusmetsas ja rohurindes, metsakõdu on kahjustamata
  • Nõrgalt kahjustatud — metsakõdu on kahjustatud, juurde on tulnud metsaservade ja aasade
  • taimi
  • Mõõdukalt kahjustatud — rinnete all on valgust rohkem, võrastikus on valendikke, algab kuuse
  • järelkasvu ja põõsarinde rühmade moodustumine, rajad tükeldavad metsa terviklikkust ja laiguti
  • on äratrambitud kohti. Viimastes on platsidena rohukate hävinud, metsakõdu on vähenenud
  • puhkealale on tulnud aasade taimi
  • Tugevalt kahjustatud — puistu on hõrenenud, häilud on suured, häiludes on metsakõdu
  • hävinud, välud on kamardunud, puude järelkasv peaaegu puudub, moodustub puisniidu taoline
  • mets
  • Hääbuv puistu — tallatud aladel umbrohud ja üheaastased rohundid. Metsakõdu peaaegu
  • puudub, puude ja põõsaste järelkasv puudub, kõik puud on haiged või vigastatud
  • Polenova, 1980 järgi. Pobrov R. Lesnaja estetika. M., 1989. 192 lk
  • Kahjud puhkemetsades on: mulla tihenemine, halveneb veerežiim, hävivad samblikud, puhmad
  • alustaimestik, alusmets, järelkasv, ilmuvad puude vigastused, puud jäävad peenemaks ja madalamaks
  • puistute boniteet langeb järgmiselt
  • Koormus (in/ha)
  • Puistu juurdekasv väheneb (%)
  • 10
  • 25
  • 35
  • Puhkemetsade hooldus. Parkimis- ja puhkekohad vajavad parkmetsana korrashoidu vähemalt 500 m
  • ulatuses, peatuskohtades vähemalt 50 m raadiuses. Tagada tuleb tuleohutus, jäätmekäitlus ja käimlate
  • vajadus. Matkajad tuleb suunata võimalikult ainult (tähistatud) või olemasolevatele radadele ja
  • laudteedele
  • Puhkemetsades vajavad ka loomad rahu, eriti sigimisperioodil, neile jäetakse kõrvalised alad
  • Külastajatele tuleb selgitada, et ka siis kui mõne looma välimus meile ei meeldi, peame neid hoidma
  • Loomade pesad, varjepaigad tuleb rahule jätta. Ärge hirmutage loomi, ka järgmised matkajad tunnevad
  • rõõmu loomaga kohtumisest või linnulaulust. Puhkemetsades tuleb vältida lärmi ja müra
  • Pargid jt. haljastud
  • Taimestik vajab varist ja sellest tekkivat kõdu, mis läheb mullaenergia vajadusteks ning
  • huumusevarude täiendamiseks
  • Haljastutel olgu võimalikult palju põõsaid
  • Puid, põõsaid ja hekke ei laasita, nad laasivad ise puude alumised oksad täidavad põõsaste
  • ülesannet
  • Puude võraalust pinda ei niideta, vajadusel üks-kaks korda juulis-augustis
  • Pargiaasadel on soovitav kujundada nn. lillemuru looduslikest liikidest, mida niidetakse kindlatel
  • fenoloogilistel aegadel olenevalt lillede koosseisust juuli lõpust alates kuni septembrini üks või kaks
  • korda
  • Puiesteede puudki võivad võimalusel olla maani võraga
  • Tiigid jt. veekogud ei ole solgiaugud ega prügilad
  • Oksi lõigatakse oksakrae pealt, lõige peab olema võimalikult väike, oksatüükad on lubamatud
  • Puudele parim okste lõikamise aeg on maist augustini; rikkaliku mahlajooksuga kaski, vahtraid ja
  • pähklipuid võib lõigata ainult nimetatud perioodil
  • Seente bioloogiline varu Eestis on 36 500 tonni aastas. Eestis kasvab 373 liiki söögiseeni, värskelt
  • söödavaid liike on 309, kupatatult söödavaid (mõjuvad mõnele inimesele mürgiselt) 12 liiki. Söögiseeni
  • leidub meil aasta ringi, kõige rohkem aga suvel ja sügisel, eriti augustis-septembris. Söögiseente
  • liigirikkus on suur loo- salu- ja laanemetsades, saagirikkamad on aga sinikamännik ja nõmmemännik
  • Viljakehade moodustamise järgi eristatakse seitset sesoonset aspekti
  • varakevadine, kevadine, varasuvine, suvine, sügisene, hilissügisene, talvine
  • Seenevarudest (36 536 t) kasutatakse vaid 1,5 % ning kolmandik on ussitanud. Puhasvaru 24 357 tonni
  • Arvatakse, et aastas korjatakse Eesti metsades 5 000 tonni seeni. Seened saavad oluliselt kahjustatud
  • lageraietel
  • Tabel 1
  • Söögiseente keskmised varud metsatüüpides värskes kaalus
  • Metsatüüp
  • kg/ha Metsatüüp
  • kg/ha
  • sinikamännik
  • 6 pohlamännik
  • 1 kõdusookuusik
  • samblikumännik
  • 3 rabamännik
  • 5 siirdesookaasik
  • kanarbikumännik
  • 6 jänesekapsakuusik
  • 8 naadikuusik
  • kastikuloo-kuusik
  • 7 mustikakuusik
  • 8 sarapuumännik
  • sinilillekuusik ~ 79 karusamblakuusik ~ 28
  • Teised metsakasvukohatüübid on tühise seenesaagiga
  • Riiklikuks varumiseks sobivate seente nimestik sisaldab 59 liiki seeni. Varutavad liigid on rühmitatud
  • maitseomaduste järgi nelja kategooriasse, esimesse kategooriasse kuuluvad parimad söögiseened
  • Nimestikku võtmisel on lähtutud järgmistest printsiipidest
  • liik ei tohi kuuluda tinglikult söödavate seente hulka
  • liigil ei tohi olla sarnaseid liike mürgiste, söögiks kõlbmatute ega tinglikult söödavate seente hulgas
  • liigi viljakehad peavad olema lihakad ja võimalikult väikese veesisaldusega, mitte liiga haprad
  • liik peab olema meeldiva maitse- ja lõhnaomadustega
  • liik peab olema varumispiirkonnas sage
  • I kategooria seened
  • võrk-, kase-, harilik-, männi-kivipuravik, taker-, porgand-, tõmmu-, valge-, kolla-, kase-, tavariisikas
  • kitsemampel, kuiv pilvik ja triibuline heinik
  • II kategooria seened
  • kuuse-, karvane riisikas, sügis-limanutt, haava-, kase-, pomerants-, palupuravik, lamba-, kuld-, või
  • liivtatik
  • III kategooria
  • harilik kukeseen, timpnarmik, lepa-, haava-, kahkjas-, hallipiimane riisikas, pruun kobarheinik, kollane
  • harik, mustjas- kase-, ruske-, hõim-, tuhmuv-, kirbe- kollane-, soo-, kahkjas- kuuse-, mage-, veinpunane
  • ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik
  • IV kategooria seened
  • männiliimik, sinijalg-, limavöödik, pihkane liimik, oliiv-limanutt, oranž-, männiriisikas, punajalg-, verev
  • pilvik, harilik põdramokk, lehmatatik
  • PUUDE KÕRVALPRODUKTIDE VARUMINE
  • mahlakuu
  • kuuritsa
  • juguks
  • ladvad jäägu linnul lenda
  • meiud
  • niinepuu
  • Niint kiskumas
  • Nustag
  • mesipuu
  • püha. Püha
  • Püha
  • pühaga
  • tabuks
  • kaabakas
  • kaabakas

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

90
pdf
528
doc
67
doc
82
doc
53
pdf
53
pdf
46
odt
58
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto