Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Metsade hindamise konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid.
Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks.
Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast.
Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu
ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus
kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks
2. Metsatakseerimise meetodid.
Otsene mõõtmine
– Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga)
• Kaudne mõõtmine
– Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli
paisumise kaudu)
• Hinnang
– Silmamõõduline
3. Puistute silmamõõduline takseerimine .
Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid kontrollida takseertunnuste vaheliste seoste
tundmise kaudu
• MKJ - Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida
täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega
• Võimaldab väiksema ajakuluga hinnata metsa suuremal alal
Igal eraldisel tuleb teha mitmes punktis mõõtmisi, et tulemust üldistada eraldise kohta
• Vähemalt ühes punktis peaks tegema täpsema meetodiga mõõtmised, et “kalibreerida” silma
4. Standardmetsaklupi ehitus. Metsaklupi joonlaudade tüübid, nõuded metsaklupiga kasvavate puude ja ümarpuidu diameetrite mõõtmisel.
Standardne metsaklupp koosneb joonlauast ja liikuvast ning liikumatust haarast. Klupp peab vastama järgmistele nõuetele:
· klupi haarad peavad mõõtmise momendil olema risti joonlauga;
· klupi haarad peavad olema pikemad kui ½ joonlaua skaala maksimaalulatust
Nõuded mõõtmisel
• Klupp peab olema õigel kõrgusel
• Klupp peab puutuma puud kolmest punktist
• Klupp peab olema puu tüvega risti
• Klupp peab olema töökorras
5. Kõrgusmõõtjate tüübid, ehitus ja kasutamine.
1.Trigonomeetrilise kõrgusmõõtja abil(suunto).Kõrgus arvutatakse vaatenurga järgi. H=tan(nurk)*kaugus
Suunto kõrgusmõõtja on 5,1·7,0·1,6 cm suurune kergmetallist karbike , mille sisse on
võnkumist summutavasse vedelikku asetatud sisuliselt eklimeetri ketas . Eklimeetri kettast
erineb antud ketas selle poolest, et sellele on lisaks kraadijaotusele kantud veel kaks skaalat
– vasakpoolselt loetakse puu kõrgus olles 20 meetri või selle kordsetel kaugustel,
parempoolselt olles 15 meetri või selle kordsetel kaugustel.
2.Geomeetrilise kõrgusmõõtja abil.
Sarnaste kolmnurkade põhimõttel töötavad kõrgusmõõtjad
– Kolmnurkade külgede pikkuste suhe üksteisesse on võrdne
– Ka külgede vahelised nurgad on samad
Sobib kaugus 45° vaatenurgaga
• Mõõdetakse kaugus puust
• Mõõdetakse
– ladva ja silma kõrguse vertikaalne vahe
– Juurekaela ja silma kõrguse vertikaalne vahe
• Juurekaelast üleval pool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused liita
• Juurekaelast allpool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused lahutada
Kui maapind on kaldu, siis on vajalik määrata ka kaldenurk ning seda arvestada
– Kalde arvestamine on oluline alates 5 kraadist(L=kaugus*cos(nurk))
Laudkõrgusmõõtja on puidust, vineerist või plastikust valmistatud 12*15 (20) cm suurune risküliku kujuline plaat, millele on peale kantud tavaliselt ühepikkuste ühikutega horisontaal- ja vertikaalskaala. Vertikaalskaala, mida nimetatakse ka kaugusskaalaks, on tavaliselt 10 ühiku pikkune ja selle ülemisesse otsa on kinnitatud pendel või loodnöör
6. Puu tüve moodustaja. Puu tüve osade vastavus pöördkehadele. Puu tüve ja selle osade mahu (liht- ja liit-)valemid. Mahuvalemite täpsus.
Tänapäeva nõuetele piisavalt hästi kirjeldab üldistatud puutüve moodustajat kuuenda astme polünoom. Eestis on kasutusel R.Ozolinsi puutüve moodustaja lähend, mida on kuuse osas Eesti tarvis korrigeerinud nii A. Nilson kui A. Lepp . Nimetatud lähendit kasutatakse peamiselt kasvavate tüvede mahu määramisel. Puutüve pikilõikest annab hea ülevaate selle
graafiline kujutis, milleks mitmesugustelt tüve pikkustelt (kasvava tüve korral kõrgustelt)
määratud läbimõõtu kujutatakse mõõdus 1 : 1 või 1 : 2 , vastavat pikkust (kõrgust) aga
mõõdus 1 : 100 või 1 : 200.
Kujutades tüvemoodustajat ümber oma telje pöörlema, tekib pöördkeha, mille ruumala on vastavuses puutüve ruumalaga
Iga puu tegelikkusele võimalikult lähedase tüvemoodustaja saab teada ainult mõõtmiste kaudu(mida tihedamalt mõõdetud seda täpsem)
Puutüve moodustaja valemid on üldistatud keskmised
Lihtsamad analüütilised pöördkehad, millega tüve üksikuid lõike saab
võrrelda on (alates tüükaotsast): neiloid, silinder, paraboloid ja koonus.


Mahu valemid-ei ole väga täpsed, üldistatud keskmised
1)A. Nilson
2) A. Denzin
– Mõeldud 26…31 m kõrgusega puudele
A) v=g1,3hf1,3
B) Otspinna liitvalem v=L((g0+gn)/2+)+ vlatv
K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn)
C) Keskpinna liitvalem, ehk nn Huberi valem v=L+vtüükaosa+vlatv
D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h
E) Newton -Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6
F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3
G) Šustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh
H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k
I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000
J) Tüvikoonuse liitvalem v=Σ(Lπ/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv
7. Puu ja puistu vormiarv , vormikõrgus ja koonekoefitsient.
Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis
vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder)
Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne . Valem H ×F
Koonekoefitsent- Suhtarv , mis saadakse puutüve erinevatel kõrgustel mõõdetud diameetrite omavahelisel jagamisel.
-Kasutatakse diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks puutüve pikisuunas
-Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Metsade hindamise konspekt #1 Metsade hindamise konspekt #2 Metsade hindamise konspekt #3 Metsade hindamise konspekt #4 Metsade hindamise konspekt #5 Metsade hindamise konspekt #6 Metsade hindamise konspekt #7 Metsade hindamise konspekt #8 Metsade hindamise konspekt #9 Metsade hindamise konspekt #10 Metsade hindamise konspekt #11 Metsade hindamise konspekt #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor renco Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (1)

anomaalia profiilipilt
anomaalia: Väga hea kokkuvõtlik konspekt!
14:08 28-12-2013


Sarnased materjalid

91
doc
Eksami konspekt
25
doc
Mullateaduse kospekt
11
doc
Evolutsiooni kursuse konspekt
17
doc
Materjalid metsanduseks
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
42
docx
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
67
doc
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun