• Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni
– Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed).
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm p
Külmakindel, tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) Sugukond: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest. Pehmed ja suvehaljad lehed asetsevad korrapärase lehtrina. Eosed valmivad juulist septembrini. Viljakas muld. Kasvavad varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel ning metsades. Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae) Mitmeaastane igihaljas 1060cm Kasutatakse söödana, ravim ja kõrgune kääbuspõõsas. meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on lillakad ja väga nektaririkkad. Viljad valmivad septembris. Valguslembene. Vajab kuiva happelist mulda.
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral
...............................................................................................25 1.23 Päevakübarad (Rudbeckia)............................................................................................26 1.24 Nõianõges (Stachys)......................................................................................................27 2.1 Kastik (Calamagrostis)....................................................................................................28 2.2 Tarn (Carex)....................................................................................................................29 2.3Kastevars (Deschampsia).................................................................................................30 2.4 Aruhein (Festuca)............................................................................................................31 2.5Kaerand (Helictotrichon).........................................................................................
Muu oluline informatsioon maohaavandite puhul on piparmünt vastunäidustatud. Mõned inimesed reageerivad ka mentoolile allergiliselt. Eestikeelne nimetus on Harilik leeskputk Ladinakeelne nimetus on Levisticum officinale Sugukond sarikalised Botaaniline iseloomustus - Kõrge, kuni 2 meetrine tugeva juurega taim. Lehed meenutavad selleri lehti. Õitseb juulis-augustis. Ainus sarikaline, mis on kogu ulatuses söödav, kaasa arvatud seemned ja juur. Väliskujult ja lõhnalt meenutab üheaastast sellerit, aga lehehõlmad on piklikumad. Tugeva, sellerit meenutava lõhnaga. VARS kandiline õõnes vars, haruneb ülemises osas. LEHT on suur, sulgjas ÕIS suvel ilmuvad tugevatele võsudele kollakasrohelised sarikõisikud. SEEMNED suured tugevad seemned, külvatakse sügisel ca 1cm sügavusele avamaale või kasvatakse taimed kevadel toas ette. Seemneid kasutatakse maitseainena.
Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel.
Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapä
edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm. 04.08.2013. 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) (joon. 7, joon.8) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmik. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Joonis 7. Alpi aster (http://www.plantes-shopping.fr/articles/aster-alpinus.html) Joonis 8. Alpi aster Kasutatud kirjandus: Neeva aed. Alpi aster. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/alpi-aster/? category=1&panel=2. 04.08.2013 Seemnemaailm. Alpi aster (värvide segu) Aster alpinus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php
või elliptilised. Pealt rohelised, alt veidi sinakad, nõrgalt Lehed karvased. Leheroots kuni 8 cm pikk õied koondunud suurtesse kuni 15 cm läbimõõduga kumeratesse sarikpööristesse, vähe lõhnavad, rohekasvalged Õied kuni 2 cm läbimõõduga Viljad väikeste seemnetega kupar, mis avaneb tipust Õitsemisaeg juuni lõpust kuni augusti lõpuni Kasvukoht: valgus niiskus niiskem muld muld viljakas, ei talu lubjarikast pinda Kasutamine kasutatakse palju haljastuses Sordid Märkused HARILIK KUKERPUU Päritolu Kesk- ja Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika Kõrgus 2-3 m Kasvukuju noored võrsed kollakad kuni pruunikad, Võrsed veidi kandilised ja rõmelised, vanemad võrsed hallikad Pungad 0,3-0,7 cm pikad, tömpmunajad, võrsest eemale hoiduvad ja asuvad astla hõlmas
lihtlehed. Leheserv täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede Leht alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga Maa-alune osa on 4 a, peajuur sureb varakult. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest Paljunemine risoomiharude eraldumise teel. Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes Levik ja ohtrus piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis.
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAIL
kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel, kesal, põldudel umbrohuna Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare · Perekond soolikarohi · 30-110 cm, mürgine · Taim hõõrumisel iseloomuliku aromaatse lõhnaga · Õitseb juuli-september · Kasvab klibustel rannikutel, kuivadel tee- ja põlluservadel Harilik puju Artemisia vulgaris · Perekond puju · 30-190 cm
eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud Küüslauk liilialised raskemat mulda 20-60 cm 60 - 80 cm,
Ilukirss ja -õunapuu, kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha.
UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim. Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku to
toitainevaestes kohtades. Rabamurakat ohustab rabade kuivendamine. Taim kasvab enamasti 10...25 cm kõrguseks. Vars on püstine; sellele kinnitub tavaliselt 2...4 ümarneerjat 5...7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelistlehte. Õied on ühesugulised, 4...6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Õitseb mais ja juunis. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, vähem ka seemnetega. Tolmeldajateks on putukad, seemneid levitavad linnud. Seemned idanevad hästi, kuid ei pruugi pinnaseni jõuda. Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakas maitseb teiste hulgas sookurele ja karule, kelle seedekulgla läbinuna on ka seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda. Kuigi muraka vilja nimetatakse tavaliselt marjaks, on tal tegelikult koguluuvili. Koguvili võib koosneda 5..
KOOR, VÕRSED Peenikesed paljad (karvadeta) võrsed. Tüvekoor hallikaspruun, vahel lõhenev. Noored võrsed punakaspruunid või rohekaskollased, sametkarvased. Lühivõrsed lõpevad astlaga. LEHED Õhukesed piklikud rohekas-pronksjat tooni lehed. ÕIED, VILJAD Õitseb igal aastal lumemäena. Viljad kollased, punased kuni tumesinised. KASVU- Vähenõudlikud, kuid ei edene nätskel pinnasel. Neile meeldib lubjarikas muld, TINGIMUSED happeline pinnas neile ei meeldi KASUTAMINE Ploomipuu pookealus. Lääne-Euroopas tuntakse kultuuris kasvatatavat alõtšat mürobalaani nime all. Tema suureviljalisi sorte kasvatatakse omaette puuviljakultuurina ka Ukrainas ja Venemaal. Haraline ploomipuu Prunus cerasifera Haraline ploomipuu Prunus cerasifera Haraline ploomipuu Prunus cerasifera Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii'
.................................................................... 50 Nõianõgesed (Stachys) .............................................................................................................. 52 KÕRRELISED .............................................................................................................................. 54 Kastik (Calamagrostis) ............................................................................................................. 54 Tarn (Carex).............................................................................................................................. 56 Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58 Aruhein (Festuca) ..................................................................................................................... 60 Kaerand (Helictotrichon) ......................................................
Kassitapp Elisabeth Kangro 7A Tallinna Reaalkool 2015 Harilik kassitapp Harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) on kassitapuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim kuulub õistaimede hõimkonda, maavitsalaadsete seltsi, kaheiduleheliste klassi, kasitappude perekonda. Nimetus Nimetus olla tekkinud sellest, et taim kasvab tapu- ehk humalataoliselt teiste najal. Tõepoolest ei seisa kassitapu vars ise püsti. Kui tal pole millestki kinni haarata, siis ta roomab. Kinnihaaramiseks ei ole kassitapu varrel mingeid erilisi lisajuuri ega ka köitraagusid, seega peab ta lihtsalt ümber teiste taimede väänduma. Võiks arvata, et ta teeb sellega palju kahju, nagu lõunamaades puid kägistavad liaanid. Aga ei, enamasti ei kahjusta ta oma olemasoluga kedagi teist. Mõnikord aga ei kasutagi ta elusolendite abi, vaid ajab ka inimese poolt looduga läbi. Nii võib ta tõusta isegi mööda majaseina või traataeda üles. Kuna talle meeldib väänduda ümber k�
Ei talu põuda. Okkad lamedad, paksud, tumerohelised. Pungad punkaspruunid, vaiguta. Käbid pruunid 4-6cm. Puit pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse teravatipulise võra tõttu palju haljastuses, vähem jõulupuudeks, paberi ja puidu tootmiseks. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, pungad, käbid, võra kuju. 8. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga: Pseudotsuga menziesii Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50m. Ei sobi väga kuiv ega väga niiske muld, samuti ei talu täisvarju. Talub õhusaastet. Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks
sügavate, väga karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, noorelt tipus longus, hõbedaläikeline. Pähikud 4-5 mm pikad, 2 või 3 õiega, uht-kastevars pruunikaskollased. Deschampsia caespitosa) Alpi jänesvilla karvakesed on peened ja loogelised, küllaltki pehmed. Seega jätab alpi jänesvilla õisik palju õrnema mulje. Enamasti on alpi jänesvilla õite karvakesed päris puhasvalged, mitte veidi kollakad või beezikad. Õitsemise ajal on jänesvilla karvakesed loomulikult lühemad, kuid viljumisel võivad need kasvada isegi enam kui kahe ja poole sentimeetri pikkuseks. Alpi jänesvill (Trichophorum
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
Õitseb juunis. Üheemakane viirpuu (Crataegus) Kuni 5m kõrgune sügava juurestikuga ja valgete õitega põõsas. Õitseb mais juunis. Astlad kuni 1,5cm. Lehed on pealt nõrgalt läikivad, alt pearoo nurkades nõrgalt karvased. Rasked, niiskust hoidvad mullad. Vanad taimed taluvad ümberistutamist halvasti. Noori taimi kahjustavad jänesed. Põõsasmaran (Potentilla) 1m kõrgune Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske kuni kuiv. Erinõuded: niiske, lubjarikas muld, ka paekihtidel. Vajavad palju päikest. Suur läätspuu (Caragana) 5m kõrgune põõsas või puu. Kollased õied mai lõpus juuni alguses. Liitlehed 4...7 paarina. Päikseline kuni poolvarjuline (kasvab ka teiste lehtpuude all) Kuiv kuni parasniiske, ka toitainetevaene, lupja vajav. Annavad kännuvõsusid Taluvad kärpimist. Kiirekasvulised. Väike läätspuu (Caragana) 1,5-3m kõrgune püstiste okstega põõsas. Liitleht koosneb 4 lehekesest.
Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´Taara´ jne. · Madalakasvuline. Kõrgus kuni 15cm. · Kerge kuivem tavaline muld. · Õitseb juuli- august. Rohkem lehtdekoratiivne taim. Aed-merikann Armeria maritima Aed-merikann Armeria maritima · Kõrgus 5-10cm. · Lillakasroosad ilma varteta õied. · Õitseb mai-juuni. · Sobib kiviklibune ja liivane muld. · Ei talu liigniiskust ega tugevat päikespaistet. · Eestis aretatud sort. Aed-päevaliilia Hemerocallis Aed-päevaliilia Hemerocallis
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse.
teistelt taimedelt. Härghein. VARS Ülesanded o Külgharude moodustamine o Lehtede, õite ja viljade kandmine o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport Põhitunnused o Maapealne asend o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline o Radiaalse siseehitusega o Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. –alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel:
teistelt taimedelt. Härghein. VARS · Ülesanded o Külgharude moodustamine o Lehtede, õite ja viljade kandmine o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport · Põhitunnused o Maapealne asend o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline o Radiaalse siseehitusega o Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) · Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). · Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor:
maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi. Risoom on roomav ja harunev ning asub tavaliselt 7 - 8 cm sügavusel. Juurestik on narmasjuurestik. Piibeleht paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt levides risoomi abil. Ainult seemnetega abil paljunemine oleks liiga raske ja ebakindel. Risoomi abil paljuneb taim väga kiiresti kiiresti ning selle tõttu esineb ta suurte kogumikena. Ta kasvab peaaegu kogu Euroopas ning Aasia ja Põhja-ameerika parasvöötmes. Eestis on väga sageli kohtav, seega ta ei kuulu kaitstavate taimede hulka
vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta. Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav, verdpuhastav, rahustav, hüpotensiivne, spasmolüütiline, sapieritust ergutav, dermatooniline ja valuvaigistav toime. Neid võetakse sisse gastriidi, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, koliidi, enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
