Metsabotaanika (0)

5 VÄGA HEA
 
LUUA METSANDUSKOOL

METSABOTAANIKA

KOOSTAS: EVELIN SAARVA
LUUA 2003
EESSÕNA
Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste
kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede
tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning
Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad.
Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud
on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime
või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla
tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab
antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat
liiki.
Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa
kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade
korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise
koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga
kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe
tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla
kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide
nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb
kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik,
rabamännik).
Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike,
kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata
ja kasutada.
Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello
Keppartit ja Jaanus Järsi, kes aitasid kaasa õppevahendi valmimisele.
Koostaja
METSABOTAANIKA
I ARUMETSADE KLASS
2
Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või
selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm).
1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju-
nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti
niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad.
Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Metsabotaanika #1 Metsabotaanika #2 Metsabotaanika #3 Metsabotaanika #4 Metsabotaanika #5 Metsabotaanika #6 Metsabotaanika #7 Metsabotaanika #8 Metsabotaanika #9 Metsabotaanika #10 Metsabotaanika #11 Metsabotaanika #12 Metsabotaanika #13 Metsabotaanika #14 Metsabotaanika #15 Metsabotaanika #16 Metsabotaanika #17 Metsabotaanika #18 Metsabotaanika #19 Metsabotaanika #20 Metsabotaanika #21 Metsabotaanika #22 Metsabotaanika #23 Metsabotaanika #24 Metsabotaanika #25 Metsabotaanika #26 Metsabotaanika #27 Metsabotaanika #28 Metsabotaanika #29 Metsabotaanika #30 Metsabotaanika #31 Metsabotaanika #32 Metsabotaanika #33 Metsabotaanika #34 Metsabotaanika #35 Metsabotaanika #36 Metsabotaanika #37 Metsabotaanika #38 Metsabotaanika #39 Metsabotaanika #40 Metsabotaanika #41 Metsabotaanika #42 Metsabotaanika #43 Metsabotaanika #44 Metsabotaanika #45 Metsabotaanika #46 Metsabotaanika #47 Metsabotaanika #48 Metsabotaanika #49 Metsabotaanika #50 Metsabotaanika #51 Metsabotaanika #52 Metsabotaanika #53 Metsabotaanika #54 Metsabotaanika #55 Metsabotaanika #56 Metsabotaanika #57 Metsabotaanika #58 Metsabotaanika #59 Metsabotaanika #60 Metsabotaanika #61 Metsabotaanika #62 Metsabotaanika #63 Metsabotaanika #64 Metsabotaanika #65 Metsabotaanika #66 Metsabotaanika #67 Metsabotaanika #68 Metsabotaanika #69 Metsabotaanika #70 Metsabotaanika #71 Metsabotaanika #72 Metsabotaanika #73 Metsabotaanika #74 Metsabotaanika #75 Metsabotaanika #76 Metsabotaanika #77 Metsabotaanika #78 Metsabotaanika #79 Metsabotaanika #80
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jublikas Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis tüüpi muldadel kasvavad loometsad ?
  • Missugused puud domineerivad loometsades ?
  • Milline on boniteet ?
  • Millistes Eesti piirkondades kasvavad loometsad ?
  • Missuguste puuliikide kasvatamiseks sobivad looalad ?
  • Mis tüüpi mullad esinevad nõmmemetsades ?
  • Missugused puud kasvavad nõmmemetsades ?
  • Milline on boniteet ?
  • Millistes Eesti piirkondades kasvavad nõmmemetsad ?
  • Miks on jäneskastik raiesmikel ohtlik ?
  • Millised metsatüübid esinevad nõmmemetsades ?
  • Milliseid ühiseid taimeliike võib leida nii loo- kui nõmmemetsadest ja miks ?
  • Mille poolest erineb palu-härghein teistest taimedest ?
  • Missuguseid kolla liike võib kohata palumetsades ?
  • Missuguste ökoloogiliste tingimuste poolest erinevad mustikas ja pohl ?
  • Millised metsatüübid esinevad palumetsades ?
  • Mille poolest erinevad nõmmemetsad ja palumetsad ?
  • Mis tüüpi mullad esinevad laanemetsades ?
  • Missugused puud kasvavad laanemetsades, milline on boniteet ?
  • Millistes Eesti piirkondades on levinud laanemetsad ?
  • Missugused on tähtsamad taimekooslused ?
  • Mille poolest erinevad sürjametsad laanemetsadest ?
  • Mis tüüpi mullad esinevad salumetsades ?
  • Millised puud kasvavad salumetsades ja millise boniteediga ?
  • Miks ei esine puhmarinnet salumetsades ?
  • Missugused on laialehised rohttaimed ?
  • Missugused liigid takistavad raiesmikel noorte puude kasvu ?
  • Mille poolest on erilised karulauk ja mets-kuukress ?
  • Millised samblad kasvavad salumetsades ?
  • Kus on levinud salumetsad ?
  • Millised on tähtsamad taimekooslused salumetsades ?
  • Millist tüüpi muldadega on tegemist soovikumetsades ?
  • Milline on nende muldade niiskus, viljakus, happesus ?
  • Missugused puud ja millise boniteediga kasvavad soovikumetsades ?
  • Miks on raske määrata tarna ja osja kasvukohatüüpe ?
  • Millised liigid on sobivad metsauuenduseks soovikumetsades ?
  • Millised on tähtsamad metsatüübid soovikumetsades ?
  • Millise mullatüübiga on tegemist rabastuvates metsades ?
  • Kui tüse on nendes kasvukohatüüpides turbakiht ?
  • Millise boniteediga metsad kasvavad rabastuvates metsades ?
  • Milliseid rohttaimi kasvab rabastuvates metsades ?
  • Mille poolest erineb tupp-villpea tarnadest ?
  • Millised on tähtsaimad taimekooslused rabastuvates metsades ?
  • Mille poolest erineb siirdesoo rabast ?
  • Millised mullad esinevad siirdesoos ja millised rabas ?
  • Milliseid keskkonnatingimusi vajavad need taimed kasvuks ?
  • Kuidas majandada kuivendamata samblasoometsasid ?
  • Millised metsatüübid esinevad samblasoometsades ?
  • Milliseid söödavaid marju on võimalik korjata rabadest ?
  • Mille poolest on eriline taim ümaralehine huulhein ?
  • Milles seisneb turbasammalde tähtsus ?
  • Milline on veereziim lodumetsades, milline madalsoodes ?
  • Millised on põhilised määramistunnused tarnadel ?
  • Milliste erinevate kasvukohatüüpide taimi leiate kasvamas lodumetsades ?
  • Mis tüüpi muldadel kasvavad kõdusoometsad ?
  • Missuguseid kolla liike võib leida kõdusoometsadest ?
  • Kuidas on otstarbekas majandada kõdusoometsasid ?
  • Millised on tähtsamad taimekooslused kõdusoometsades ?

Mõisted

igale taimekirjeldusele, kuivalembeseid taimi, puistute tootlikkus, aluskivimiks, boniteet v, leesikas, leesikas, leesika varred, tubakavaestel aegadel, verev kurereha, verev kurereha, verev kurereha, kassikäpp, kassikäpp, vars, rahvameditsiinis, nõmm, taim ise, nõmm, osi, nõmm, varretu ohakas, varvastarn, tarnade perekonnas, vars, angerpist, muguljad juurepaksendid, hobumadar, risoom, hobumadar, hobumadar, heina hulgas, sambla, sammal, loodehmik, varrelehed, metsakäharik, põdrasamblikud, käokõrv, sambliku toimeainetel, islandi käokõrv, porosamblikud, kõdu, leesikaloo, agrostis, mägitarn, sulg, sulg, longus helmikas, pähikud 6, tipmine õis, punane aruhein, lubikas, kõrs 20, pööristähk, keskmine värihein, lehed 2, arukaerand, kõrs 30, vesihaljas tarn, botaaniliselt, õiekattelehed, maikelluke, maikelluke, pärislehed, võsaülane, võsaülase õied, varajane õitsemine, pool põhja, metsülane, metsülane, kevadine seahernes, kevadine seahernes, mügarbakteritele, kevadine seahernes, samblarinne, samblapolster, palusammal, varre tipp, lainjas kaksikhammas, vars, risoidid, huumus, kastikuloo, boniteet iv, ürt, hirsstarn, lehed 2, võnk, kuivatatult, kortsleht, kortslehed, lehepind, kortslehe preparaatidel, tedremaran, peetrileht, succisa, lillakas, nurmenukk, jahvatatud risoom, värvmadar, ojamõõl, juurmised lehed, õied 2, samblarinne, niiduehmik, varrelehed lai, roossammal, nõmmemetsad, boniteet nõmme, muld, boniteet iv, pohl, vitis, kanarbik, kanarbik, kukemari, kukemari, kõrgus 15, valmivad juulis, laplased valmista, taimed 10, õied 1, nõmmtarn, sambla, alpi põdrasamblik, harilik põdrasamblik, kasvab nõmme, mahe põdrasamblik, erinevalt mets, harkjas porosamblik, teistallus 2, boniteet iv, mustikas, mustikas, rohurinne, jäneskastik, agrostis, jäneskastik, pööris 17, loetlege sambla, mullareaktsioon, boniteet i, karvane piiphein, piiphein, leseleht, eestikeelse nimi, leseleht, mürgitus, kilpjalg, kilpjalad, leheroots, pestakse kaks, kilpjala mürkidel, mürgisteks aineteks, sambla, lehviksammal, sambla varred, taime risoom, eel, viljaks 4, karusambla, karusambla, kattekold, kattekold, varsi, kasvab okas, lakkleht, juurestik, kõrrel, lehetupe tipul, pööris 5, samblarinne, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, lehetipus, karusammal, turbasamblad, boniteet ia, jänesekapsas, taime risoomil, juurestik, risoom, jänesesalat, jänesesalat, külmamailane, külmamailane, kroonlehtedest kolm, õitsemise ajal, sõrmtarn, põisikud piklik, kuldvits, pinnase toitainete, kuldvits, varred 30, õitest, metsmaasikas, vesca, kasvab sega, soovitav, koldnõges, koldnõges, lehed lai, naistesõnajalg, filix, eoskuhjad, ohtene sõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, harilik kolmissõnajalg, aasosi, raunik, raunik, raiestikel, boniteet i, ussilakk, taime maa, õisikuraod rõht, kandiline naistepuna, erekon, saluhein, pööris 15, kopsurohi, kellukjas õis, nektar, emakakaelad, metspipar, tolmeldajateks, lehtede vesileotisel, alustaimestikule, lõimis, boniteet ia, püsik, püsik, püsik, naat, podos, harilik naat, tüüpilise putkena, naadil, emaspähikud, asperula, lehed 3, õisik, salu, salu, viljadeks, salu, salu, valged kroonlehed, varred 20, lehed 4, salu, metstulikas, metstulikas, varrelehed, kollane ülane, värvunud, imekannike, huumus, imekannike, kähar salusammal, harilik juuslehik, sambla varred, lehed lai, luht, luht, pähikud 4, boniteet ia, laanesõnajalg, suurele 80, harilik mets, phegos, ülespidi, toimeained, angervaks, angervaks, seaohakas, ohakates, korvõisikud, harilik heinputk, heinputke vars, lehetuped, lepiklill, eestikeelse nime, kõrvenõges, kõrvenõges, söödaks tarvi, nõgeseleotisega, roomav tulikas, vars, juurmised lehed, õied 15, harilik maavits, harilik maavits, sookastik, sookastik, kõrrel, pähikud 4, lodutarn, lodutarn, varred arvu, põisikud piklik, tupptarn, lehed 2, emaspähikud 1, pikk tarn, pikk tarn, lehed 2, õisik 2, põisik 3, tüviksammal, tüviksammal, lehed lai, okstel, osja kasvukohatüüpi, leetunud glei, metsosi, metsosi, külgoksad, mätastarn, mätastarn, põisik 2, villohakas, villohakas, alumised lehed, samblarinne, kasvukohatüübi nimi, kuivendamata aladel, boniteet iv, hõredate männi, harilik tarn, harilik tarn, emaspähikuid 2, peuke, ussilill, ussilill, harilik metsvits, harilik metsvits, valgusõitel, saadud lõng, samblarinne, soovildik, soovildik, taime vars, ülemised varrelehed, teravtipp, lehed ise, luht, mullareaktsioon, boniteet ii, soomadar, soomadaral, muld, väljakujunenud, bhf, boniteet iv, sinikas, sinikas, sookail, küüvits, küüvits, tupp, tupp, varrel 1, juur, rabamurakas, rabamuraks, rabamuraka marjad, keratarn, keratarn, samblarinne, iseloomulike liikide, boniteet iii, konnaosi, konnaosi, risoom, niitjas tarn, niitjas tarn, lehed 1, isaspähikud, emaspähikud, põisik 4, tähttarn, tähttarn, lehed 1, õisikus 3, põisik 3, raiestikele, millise mullatüübiga, mullaks, sügava sfagnumi, raba, turvas, boniteet v, hanevits, hanevits, okstel, hanevits, harilik jõhvikas, harilik jõhvikas, õieraod, õied 1, marjades, jõhvika varumine, vaevakask, rabakask, ümaralehine huulhein, huulhein, siirdesoometsad, iseloomuliku tunnusena, rabastumise algstaadiumis, alsstarn, õisik, pudeltarn, pudeltarn, lehed 2, pilliroog, pööris 10, soodes, püstkastik, püstkastik, keeleke 1, lehed 2, pööris 10, tundraaladel, soopihl, soopihl, ubaleht, ubaleht, risoomi kudedes, kroonlehtedel, rahvameditsiinis, harilik soosõnajalg, lehelaba, suga, suga, leheroots, puurindele, turvas, boniteet iv, erisrarn, eristarn, õisik 4, ümartarn, ümartarn, kollane võhumõõk, kollane võhumõõk, rohkem lääne, turvas, boniteet ii, soovõhk, soovõhk, õisikuks, õisikus, erepunased 5, risoom, metskõrkjas, metskõrkjas, õisik tip, raiestikel, kõdusoometsad, boniteet, mustika, segus villpea, boniteet ii, kasvab mitme, ümaralehine uibuleht, õisik 8, jänesekapsa, kõrged kännu, juurte piirkonnas, boniteet i, puhma, õrn lemmalts, varre ristlõikes, harilik nõiakold, harilik nõiakold, raiestikel, kasteheinad, kastehein, kasteheinad, abilehed, aktiivveemahutavus, alkaloidid, sisaldavad alkaloide, anemoniin, anteriid, antibiootikum, antotsüaanid, antotsüaanil, apogaamia, arhegoon, boniteet, boniteediklassid, bronhiit, dihaasium, dolomiit, eel, eel, ekseem, eoskupar, eospea, erikaelsus, farmaatsia, glei, gleimuld, gleirendiina, huumushorisont, gleistunud leedemullad, glükosiidid, harjas, homöopaatia, huul, illuviaalhorisont, indikaatortaim, juurepess, kahekojaline taim, kaenlasisene õis, kalgendumine, kamardumine, kapillaarvesi, lubika, karbonaatne, lubjakivid, karotinoidid, keelõis, kevadvõsu, põldosjal, kliburendsiina, rendsiina, veeris, kodarik, kodarikpüsik, koguvili, kores, krooniputk, kroonleht, kupar, kupjas, kõdu, metsakõdu, kõrgleht, kännas, kääbuspõõsad, köitraod, küllastunud turbamuld, laapensüüm, lamm, lantsetjad, leedemuld, leetumine, leostumine, lessiveerumine, lineaalne leht, liitleht, liitsarikas, lodu, lodusalumets, puurindes, luuvili, lühivõrse, metsakasvukohatüüp, kasvukohatüüpe, metsatüüp, moldorg, moreenidel, karbonaadirohke moreen, mulla horisondid, mulla küllastusaste, mulla tüübid, mõhnad, männas, mükoriisa, nektaarium, nektar, neljatine õis, neutraalne, nokk, nõrgkivi, näivleetumine, näärmed, näärmekarvad, oos, paarissulgjas liitleht, paaritusulgjas liitleht, paisklevi, parkained, pektiinained, pektiinaineid, podagra, poolparasiit, porsuma, puistlevi, putk, põisik, pähik, pähklike, pööristähk, püsik, raag, raba, rabale, renjas leht, reflektor, risoidvilt, risoom, rood, roots, rähk, sandur, saponiinid, sarikas, sfagnumiturvas, siirdesoo, steriilne, suir, suvivõsu, takellevi, tallus, talvehaljas, tanniinid, turvas, varb, vegetatiivne paljunemine, viljalehed, võrkkiud, ühekojaline taim, üldkatis, harilik mets, võnk, lõhmus, roosaluste

Sisukord

  • LUUA METSANDUSKOOL
  • METSABOTAANIKA
  • KOOSTAS:  EVELIN SAARVA
  • LUUA 2003
  • EESSÕNA
  • LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll)
  • Reljeef
  • Veerežiim
  • Puurinne
  • Põõsarinne
  • Puhmarinne
  • Rohurinne
  • Sambla- ja samblikurinne
  • Raiestikel
  • Levik
  • Tähtsamad metsatüübid
  • KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl)
  • Samblarinne
  • Raiestikel
  • Tähtsamad taimekooslused
  • LUBIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Lul)
  • Puurinne
  • Tähtsaim kooslus
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID LOOMETSADES
  • I kategooria
  • II kategooria
  • III kategooria
  • KORDAMISKÜSIMUSED
  • NÕMMEMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • SAMBLIKU KASVUKOHATÜÜP ( Sm)
  • Rohurinde
  • Sambla-samblikurinne
  • Tähtsaim taimekooslus
  • KANARBIKU KASVUKOHATÜÜP (Kn)
  • Rohurinne
  • Samblarinne
  • Agrostis
  • Levik
  • Tähtsaim taimekooslus
  • PALUMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • POHLA KASVUKOHATÜÜP (Ph)
  • Sambla-samblikurinne
  • MUSTIKA KASVUKOHATÜÜP (Ms)
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID NÕMME- JA PALUMETSADES
  • II kategooria
  • III kategooria
  • LAANEMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk)
  • Chamaedrys
  • SINILILLE KASVUKOHATÜÜP (Sl)
  • Puhmarinnet
  • Raiesmikel
  • Tähsaim taimekooslus
  • SALUMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • NAADI KASVUKOHATÜÜP (Nd)
  • Galium odoratum. Asperula
  • Raiestikud
  • Tähtsamad taimekooslused
  • SÕNAJALA KASVUKOHATÜÜP (Sj)
  • Alternifolium
  • Samblaid
  • Tähtsamad taimekooslused
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID SALU- JA LAANEMETSADES
  • I kategooria
  • II kategooria
  • SOOVIKUMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os)
  • TARNA KASVUKOHATÜÜP (Tr)
  • Põõsarinne
  • ANGERVAKSA KASVUKOHATÜÜP (An)
  • Samblarinne
  • Raiestikele
  • RABASTUVATE METSADE TÜÜBIRÜHM
  • SINIKA KASVUKOHATÜÜP (Sn)
  • Veerežiim
  • Puhmarinne
  • KARUSAMBLA KASVUKOHATÜÜP (Kr)
  • SAMBLASOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • RABA KASVUKOHATÜÜP (Rb)
  • Taimekooslus
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID RABADES
  • SIIRDESOO KASVUKOHATÜÜP (Ss)
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID SIIRDESOODES
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID SOOMETSADES
  • II kategooria
  • ROHUSOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • MADALSOO KASVUKOHATÜÜP (Md)
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID MADALSOOS
  • I kategooria
  • II kategooria
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID ALLIKASOOS
  • LODU KASVUKOHATÜÜP
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID LAMMI- JA LODUMETSADES
  • KÕDUSOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • MUSTIKA-KÕDUSOO KASVUKOHATÜÜP (Mks)
  • JÄNESEKAPSA-KÕDUSOO KASVUKOHATÜÜP (Jks)
  • Puhma-rohurinne
  • KAITSTAVAD TAIMELIIGID KÕDUSOOMETSADES
  • VÕÕRSÕNAD, OSKUSSÕNAD JA TERMINID
  • Abilehed
  • Aktiivveemahutavus
  • Akumuleerumine
  • Alkaloidid
  • Anemoniin
  • Anteriid
  • Antibiootikum
  • Antotsüaanid
  • Apogaamia
  • Arhegoon
  • Boniteet
  • Bronhiit
  • Dekoratiivtaim
  • Dihaasium
  • Diureetikum
  • Dolomiit
  • Dominant (D)
  • Ebasarikas
  • Eel-emasus
  • Eel-isasus
  • Ekseem
  • Enteriit
  • Eoskupar
  • Eospea
  • Erikaelsus
  • Farmaatsia
  • Gleimuld
  • Gleistumine
  • Gleirendiina
  • Gleistunud leetmuld
  • Gleistunud leedemullad
  • Glükosiidid
  • Harjas
  • Homöopaatia
  • Huumus
  • Illuviaalhorisont
  • Indikaatortaim
  • Isetolmlemine
  • Juurepess
  • Kahekojaline taim
  • Kaenlasisene õis
  • Kalgendumine
  • Kamardumine
  • Kapillaarvesi
  • Karakterliik (K)
  • Karbonaatne
  • Karbonaatne (kivim)
  • Karotinoidid
  • Keelõis
  • Kevadvõsu
  • Kliburendsiina
  • Kodarik
  • Kodarikpüsik
  • Koguvili
  • Kores
  • Kroonineel
  • Krooniputk
  • Kroonleht
  • Kupar
  • Kupjas
  • Kõdu
  • Kõrgleht
  • Kännas
  • Kääbuspõõsad e
  • Köitraod
  • Küllastumata turbamuld
  • Küllastunud turbamuld
  • Laapensüüm
  • Lantsetjad
  • Leedemuld
  • Leethorisont (E)
  • Leetumine
  • Lehtede liigitamine, lõhestumine, roodumine
  • Leostumine
  • Lessiveerumine
  • Lineaalne leht
  • Lineaarne
  • Liitleht
  • Liitsarikas
  • Lodu
  • Lodusalumets
  • Luuvili
  • Lõimis (mullalõimis)
  • Lühivõrse
  • Madalsoo
  • Metsakasvukohatüüp
  • Metsatüüp
  • Moldorg
  • Moreen
  • Mulla horisondid
  • Mulla küllastusaste
  • Mulla tüübid
  • Mõhnad
  • Männas
  • Mükoriisa
  • Nektaarium
  • Nektar
  • Neljatine õis
  • Neuralgia
  • Neutraalne
  • Nõrgkivi
  • Näivleetumine
  • Näärmed
  • Näärmekarvad
  • Paarissulgjas liitleht
  • Paaritusulgjas liitleht
  • Paisklevi
  • Parkained
  • Pektiinained
  • Podagra
  • Poolparasiit
  • Porsuma
  • Potentsiaalne
  • Puistlevi
  • Putk
  • Põisik
  • Pähik
  • Pähklike
  • Pööris
  • Pööristähk
  • Püsik
  • Renjas leht
  • Reflektor
  • Rendsiina
  • Risoidid
  • Risoidvilt
  • Risoom
  • Roots
  • Rähk
  • Sandur
  • Saponiinid
  • Sarikas
  • Sfagnumiturvas
  • Siirdesoo
  • Steriilne
  • Sulghõlmine, sulglõhine, sulgjagune leht
  • Sulgjas leht
  • Suvivõsu
  • Sõkal, sõklad
  • Sõlm
  • Sõrmhõlmine, sõrmlõhine, sõrmjagune leht
  • Takellevi
  • Tallus e. rakis
  • Talvehaljas
  • Tanniinid
  • Turvas
  • Vegetatiivne paljunemine
  • Viljalehed
  • Võrkkiud
  • Võsund
  • Õis – ühesuguline õis
  • Õisiku tüübid
  • Ühekojaline taim
  • Üldkatis
  • REGISTER
  • KASUTATUD
  • KIRJANDUS

Teemad

  • I ARUMETSADE KLASS
  • LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll)
  • Reljeef
  • Muld
  • Arctostaphylos uva-ursi
  • geranos
  • sanguineum
  • antenna
  • dioica
  • hymus
  • serpere
  • kirsos
  • Acaule
  • carex
  • ornithopoda
  • asper
  • tinctoria
  • Filipendula vulgaris
  • gala
  • verum
  • Sambla- ja samblikurinne
  • Tähtsamad metsatüübid
  • Muld
  • ; arundinacea
  • Carex motana; montana
  • podion
  • pinnatum
  • Melica
  • nutans
  • ovina
  • Festuca rubra ; rubra
  • Sesleria
  • caerulea
  • Briza
  • media
  • pratense
  • Carex flacca, flacca
  • hepar
  • nobilis
  • Convallaria
  • Convallaria
  • majalis
  • Anemone
  • nemorosa
  • Anemone sylvestris
  • lathyrus
  • vernus
  • LUBIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Lul)
  • Reljeef
  • sorbeo
  • officina
  • panicea
  • Deschampsia flexuosa
  • flexuosa
  • Alchemilla
  • alchymia
  • erecta
  • succidere
  • pratensis
  • rubus
  • Saxatilis
  • primus
  • vera
  • Galium
  • boreale
  • geuo
  • rivale
  • Tähtsaim kooslus
  • NÕMMEMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • SAMBLIKU KASVUKOHATÜÜP ( Sm)
  • vaccinium
  • Vitis idaea
  • kalunein
  • vulgaris
  • Empetrum
  • nigrum
  • Melampyrum pratense
  • pyron
  • Pratense
  • ericetorum
  • astrum
  • complanatum
  • KANARBIKU KASVUKOHATÜÜP (Kn)
  • bacca
  • myrtillus
  • forma epruinosum
  • kalamos
  • Epigeios
  • epigeios
  • PALUMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • POHLA KASVUKOHATÜÜP (Ph)
  • luceo
  • lucus
  • Pilosa
  • maius
  • bifolium
  • aquilinum
  • aquila
  • Epilobium angustifolium
  • angustifolium
  • MUSTIKA KASVUKOHATÜÜP (Ms)
  • Reljeef
  • lycos
  • annotinum
  • secunda
  • Molinia caerulea
  • caerulea
  • LAANEMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk)
  • Muld
  • hals
  • acetosella
  • triens
  • europaea
  • mycelis
  • muralis
  • Veronica chamaedrys
  • unicus
  • chamai
  • digitata
  • solidare
  • aureus
  • fragum
  • frago
  • Vesca
  • Galeobdolon luteum
  • Luteum
  • athyro
  • femina
  • pteris
  • Dryopteris expansa
  • Gymnocarpium dryopteris
  • Equisetum
  • SINILILLE KASVUKOHATÜÜP (Sl)
  • Puhmarinnet
  • paris
  • Quadrifolia
  • geranos
  • Silvaticum
  • hyper
  • Maculatum
  • effusum
  • pulmo
  • officinalis
  • asaros
  • Europaeum
  • SALUMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • NAADI KASVUKOHATÜÜP (Nd)
  • Mercurialis
  • perennis
  • Pos
  • agra
  • Carex sylvatica
  • Asperula odorata
  • Odorata
  • spicata
  • Stellaria
  • nemorum
  • holostea
  • osteon
  • ranunculus
  • cassubicus
  • anemos
  • ranunculoides
  • Viola
  • mirabilis
  • Deschampsia
  • caespitosa
  • Tähtsamad taimekooslused
  • SÕNAJALA KASVUKOHATÜÜP (Sj)
  • Matteuccia struthiopteris
  • phegopteris
  • Dryopteris
  • filix
  • pendulus
  • ulmus
  • kirsos
  • oleraceum
  • angelus
  • sylvestris
  • Crepis
  • paludosa
  • Chrysosplenium alternifolium
  • splen
  • Urtica
  • Ranunculus repens
  • repens
  • solamen
  • amarus
  • canescens
  • Lolium
  • vaginata
  • elongata
  • SOOVIKUMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os)
  • sylvaticum
  • palustre
  • caespes
  • heterophyllum
  • TARNA KASVUKOHATÜÜP (Tr)
  • niger
  • Peucedanum palustre
  • danos
  • Palustre
  • Lysimachia thyrsiflora
  • flora
  • vulgaris
  • ANGERVAKSA KASVUKOHATÜÜP (An)
  • palustre
  • RABASTUVATE METSADE TÜÜBIRÜHM
  • SINIKA KASVUKOHATÜÜP (Sn)
  • bacca
  • uliginosum
  • ledon, ledos
  • polifolia
  • Eriophorum
  • eriophoros
  • Vaginatum
  • ruber
  • morus
  • globulus
  • KARUSAMBLA KASVUKOHATÜÜP (Kr)
  • fluviatilis
  • lasios
  • karpos
  • echinos
  • II SOOMETSADE KLASS
  • SAMBLASOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • RABA KASVUKOHATÜÜP (Rb)
  • chamae
  • calyculus
  • oxycoccus
  • kokkos
  • nana
  • Drosera rotundifolia
  • drosos
  • rotundifolia
  • Taimekooslus
  • SIIRDESOO KASVUKOHATÜÜP (Ss)
  • Teke
  • chordorrhiza
  • rhiza
  • Carex rostrata; rostrata
  • phragmites
  • australis
  • Calamagrostis stricta; stricta
  • komaros
  • Menyanthes trifoliata
  • ; trifoliata
  • cristata
  • ROHUSOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • MADALSOO KASVUKOHATÜÜP (Md)
  • appropinquata
  • Carex diandra; diandra
  • iris
  • pseudaco
  • LODU KASVUKOHATÜÜP
  • Calla
  • Palustris
  • Caltha
  • palustris
  • Scirpus
  • sylvaticus
  • KÕDUSOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
  • MUSTIKA-KÕDUSOO KASVUKOHATÜÜP (Mks)
  • pyrus
  • rotundifolia
  • JÄNESEKAPSA-KÕDUSOO KASVUKOHATÜÜP (Jks)
  • impatiens
  • tangere
  • Kirke
  • alpina
  • agros
  • Huul
  • kapillaarvööks
  • Karbonaatne (kivim)
  • klibu
  • rendsiina
  • veeris
  • puhmad
  • Lamm
  • Nokk
  • Raba
  • Suir
  • tuhasus
  • Varb
  • kahesuguline õis

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

50
doc
50
doc
80
docx
15
docx
14
doc
82
doc
528
doc
7
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto