Metsa mured ja rõõmud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

METSADE KAITSE

METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi.

Geograafia

4

docx

Kuidas suhtute lageraiesse- tänavaküsitlus

Tänavaküsitlus Juhuslikelt möödakäijatelt küsiti meid kõiki puudutav küsimus: kuidas teie suhtute metsade lageraiesse? Riina, (56), Raamatukogutöötaja “Mina arvan, et arutut raiet ei ole vaja teha ja seda just selleks, et Eestis ikka metsa oleks.” Naine oli päris kindel, et Eesti ei tohiks olla ala, kus kasvab ainult võsa. “Mina arvan, et kui tehakse lageraiet, siis ei võiks nii lagedaks raiuda. Selleks oleks vaja võibolla mingisugust kontrolli või järelvalvet. Veel on võimalus, et kui tehakse lageraiet, siis peale seda istutatakse sinna ka puud. Kui puid ei istutata, siis tekibki ainult võsa.” Anne, (19), üliõpilane

Eesti keel

14

doc

Fred Jüssi - Referaat

inimest . Ma ei taha loodust trotsida ega oma jõudu proovile panna . Pooldan Exuperyd , kes ütles , et temale meeldib elada , mitte eluga riskida . See on üks põhjus , aga teine põhjus on kindlasti see , et ajal kui mina hakkasin ringi hulkuma , oli meri suletud . Me ei saanud mere äärde , seal oli piirivalve oma koerte ja püssidega . Seepärast ei tunne ma hästi ka merelinde ja meri on mulle võõraks jäänud . Eks ma siis pööranud otsa metsa poole , seal keegi ei hirmutanud . Kuid teie pojad Mart ja Ivar on oma töökeskkonnaks valinud mere . Nende erialavaliku ja tee on määranud arvatavasti asjaolu , et nemad purjetasid . Sattusid merele , purjetasid jahtidel , kogesid midagi ja see tegi nad ära . Saan aru , miks neil kujunes soov siduda oma elukutse merega . Nad mõlemad on merebioloogid , olgugi , et üks on botaanikuks diplomeeritud . 7 Kas võib öelda , et pojad on läinud isa jälgedes

Bioloogia

21

docx

KLIIMAVÖÖDE, KUS TAHAKSIN ELADA

kliimavöötmest ükski jõgi C ­ niiske kliima maheda talvega Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja ­3 °C vahel Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv D ­ niiske kliima külma talvega Külmima kuu keskmine temperatuur on alla ­3 °C Kõige soojema kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C, see isoterm ühtib üldjoontes metsa kasvu poolusepoolse piiriga E ­ polaarkliima Kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +10 °C Selles kliimavöötmes ei esine tõelist suve Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavaltmetsadele ja rohumaadele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi

Geograafia

12

doc

Biojäätmed

Laiema mõistega on jäätmed inimtegevuses moodustunud ained või nende jäägid, mida nende omaja on ära visanud või plaanib seda teha. Ma valisin sellise teema, sest jäätme hulga kasv on alates 18. sajandi töötstusrevolutsioonist kasvama hakanud ning on pidevalt aktuaalne teema. Olulised on teadmised, kuidas toimetada enda jaoks vanade ja kasutuskõlbamte esemetega, ilma loodust kahjustamata, sest pidevalt võib lehest lugeda, kuidas metsa alla kogunev praht loomi kahjustab või pesuvahend läänemerd reostab. Paljudel inimestel puuduvad üldse vajalikud teadmised prügi sorteerimisest, kuid paljudel puudub lihtsalt huvi selle vastu. Ekslikult arvatakse, et kui jäätmed on kodust välja saadud, ei puuduta need enam meid. Karm tõde on aga see, et valesse kohta sattunud jäätmed tulevad meieni ringiga tagasi, seekord mürgitades meie toitu. Oma allikatena kasutasin ma põhiliselt internetti, ajalehti ning raamatut. Referaat on

Bioloogia

4

doc

Parasvöötme metsad

Parasvöötme metsad Peaaegu kolmandik maismaast Maal on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. Puude tüübid On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust.

Geograafia

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

..75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 9. Defineerige mõiste: alusmetsa rinne? Alusmets ehk alusmetsa rinne on põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. Ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. 10. Mis on järelkasv? Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd). 11. Metsakõdu ja ­varis. Metsakõdu ja huumuse tekkeprotsess. Variseks nimetatakse enamasti puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali.

Eestii metsa ökosüsteemid

15

doc

Üldmetsakasvatus

Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)