Metsa ja puidu mõõtmine 7. praktikumi ülesanne (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Iseseisev töö nr 7

Ülesande eesmärk on arvutada:
1. Iga puistuelemendi boniteet
2. Iga puistuelemendi keskmine täius
3. Iga puistuelemendi keskmine hektaritagavara

4. Iga puistuelemendi aastane tagavara juurdekasv hektari kohta
Eraldis pindalaga
1.4
Rinne PL A H D G % T M Mn

1 MA 70 22.5 22.6 9.9 25.2% 28% 104.2631 372.2961 boniteet puuliik a1 b1 c1 d1 a b c d F 1 KU 70 22.4 24.4 6.5 17.3% 18% 71.5090 388.3305 1.7 ma -23.7000 17.9947 -0.0108 -0.0003 -0.2934 4.0350 -0.1204 0.3704 0.4680720584 1 KS 70 25.9 23.0 11.9 34.1% 39% 140.8772 362.2257 1.5 ku -17.3000 13.4278 0.1440 0.0029 0.9672 0.4713 0.0992 -0.3109 0.491133218 1 HB 70 23.3 23.4 9.3 23.4% 27% 96.8113 355.5731 1.2 ks 50.2000 -4.7970 0.9508 -0.0116 -1.6715 7.5641 -0.3429 1.1006 0.4570818637 2 KU 50 7.2 8.5 2.9 27% 12% 10.2549 86. 8451 1.8 hb 33.5000 -0.8948 0.8134 -0.0078 0.8813 -0.5950 0.0437 -0.1969 0.446773274 2 KS 50 12.0 10.3 5.1 73% 22% 27.9734 129.5512
Ülesande vastused:
H50 H100 alfa beeta gamma K Z100 z
kordaja alfa beta gamma
18.0235 26.8712141886 1008.93 0.0180 1.9742 0.3254 7.3495 2.3917
ma 0.7283 -0.0109 1.3925
17. 1199 27.5626134835 1133.00 0.0233 2.9263 0.2374 9.9408 2.3603
ku 0.7977 -0.0137 1.6116
22.4208 28.8829989874 692.28 0.0254 2.1883 0.4436 5.2192 2.3152
ks, hb 0.7298 -0.0161 1.3460
19.8139 26.3902865644 786.34 0.0252 1.8856 0.3144 5.4237 1.7053
Kontrollsumma 8.70
valem =SUM(G22:G25) 8.97
puuliik a b c d e f
vahe -0.28
ma -127.1 1225 0.0007 1.0952 -0.0005 2.4787
Kõrgusindeks 28.88 m

Täius Tagavara
ku -145.8 1351.7 0.0005 1.7668 -0.0018 4.9657
Boniteet 1.20
I rinne 113% 413.46 5.9065792787
ks -107.6 821.4 0.0011 1.7771 -0.0015 3.2267
Juurdekasv 8.77 tm/(ha*a)
II rinne 33% 38.23 0.764565433
hb -150.7 1057 .6 0.0007 1.9665 0.0002 1.7283
Kontrollsumma 39.14
valem =SUM(D28:D30) 38.86
vahe 0.29

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Metsa ja puidu mõõtmine 7-praktikumi ülesanne #1

Metsa ja puidu mõõtmine 7-praktikumi ülesanne #2

Metsa ja puidu mõõtmine 7-praktikumi ülesanne #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

svahi Õppematerjali autor

7. praktikumi ülesanneYL 7 Var 41

Metsa mõõtmine puidu mõõtmine

Sarnased õppematerjalid

xls

Metsa ja puidu mõõtmine 4. praktikumi ülesanne

Iseseisev töö nr 4 Puistu puutüvede mahtude leidmine Bitterlichi meetodil Ülesande eesmärgid 1. Puistuelemendi täius ja hektaritagavara igal proovitükil eraldi 2. Puistuelementide keskmised täiused ja mahud hektari kohta 3. I ja II rinde mahud hektari ja kogu eraldise kohta 4. I ja II rinde täiused 5. I ja II rinde puuliikide koosseisukordajad Algandmed Eraldise pindala on 5,1 hektarit. Rinnas- Maht Puuliik Proovitpunkti number Keskm.Keskm.pind (G) täiusel ja 1 2 3 4 5 6 7 kõrgus diam. T=100%T=100% rinne Relaskoobilugem proovipunktis (m) (cm) m2 tm/ha Ks I 6 6 6 6 8 7 5 30 29 33,7 450 Hb I 7 9 9 8 10 8 10 32 31 42,5 580 Mä I 2 1 3

Metsa ja puidu mõõtmine

docx

Metsade hindamise konspekt

1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine.

Mõõtmistulemuste töötlemine

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega

Eesti metsad