Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Metsa kasvukohatüübid
Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik , juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist.
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni.
Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit.
Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on:
- muld
- veerežiim
- alustaimestik
- reljeef
Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi.
Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef
Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu . (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik).
Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (nt mustika kasvukohatüüp). Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutat üldtuntud sootüüpide nimetusi (nt raba kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised ( jänesekapsa - mustika ( tagumine nimetus on domineerivam)).
Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi:
1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm))
  • soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V bon puistud . Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib bon ulatuda I-III.
    Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade klassis on 7 tüübirühma (jaotamise aluseks on mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim), soometsade klassis 3 tüübirühma (jaotamise aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine , liikuv või väheliikuv põhjavesi). Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile.
  • Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon).
    Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt)
    Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm . Puistud – esinevad tavaliselt männikud , kohati ka kuusk ja kask , metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad (õhuke mullakiht ). Alusmetskadakas , pihlakas , sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas , metskastik , lillakas, sinilill. Sambla- samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid ( palusammal , laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased , vaid 0,1% metsadest.
    Kastikuloo (kl)
    Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestik- valitsevad kõrrelised : metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st.
  • Nõmmemetsad - asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Peamisteks puude kasvu piiravateks teguriteks on vee ja toitainete puudus. Esinevad en leedemullad (L).
    Sambliku kasvukohatüüp (sm)
    Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum; asuvad mitmesuguse päritoluga liivadel , kõrgematel pinnavormidel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Muld- valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline, kõdu ( moor ) on 2-6cm tüse. Puistud- valitsevad hõredad puhtmännikud; harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski ; tootlikkus on madal IV-Va boniteet. Alusmets- tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik- liigivaene, domineerivad samblikud (peam põdrasamblik , islandi samblik ), puhmasrindes kanarbik , pohl , leesikas. Kuivad ja tuleohtlikud metsad; levinud Põhja- ja Loode-Eestis. Vaid 0,2% metsadest.
    Kanarbiku kkt (kn)
    Muld- toitainetevaestel liivadel asuv kuiv kkt. Muld tugevamini leetunud; muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistu- esinevad hõredad puhtmännikud IV-V bon. Alusmets- puudub või üksikud kadakad . Alustaimestik – liigivaene; rohkesti kanarbikku; esineb veel kukemari , leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peam Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp; 0,2% metsadest.
  • Palumetsad- võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusrežiimiga muldadel.
    Pohla (ph) kkt
    Muld- lähtekivimiks enamasti tüsedad liivad ; esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab liiv; nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik (L) või huumuslik leedemuld (L(k)) või sekundaarne leedemuld (L(s)). Põhjavesi sügaval; kõdukiht en õhuke; muld happeline (3,5-5,0). Puistud- domin männikud; II-III bon; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või teises rindes. Alusmets- puudub või hõre, üksikud kadakad ja pihlakad . Alustaimestik- dom pohl, mustikas, kanarbik; niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas; samblarindes peam palusammal ja laanik. Esinevad eriti laialdaselt Lõuna-
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT #1 Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT #2 Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT #3 Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT #4 Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT #5 Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT #6 Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT #7 Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor RosenthalE Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Teemad: Eesti metsakasvukohatüübid, nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine; metsatakseerimine
    puistu , metsad , muld , puistud , kask , põhjavesi , kasvukohatüüp , mustika , tootlikkus , männikud , raba , tüsedus , lõikepindala , kaasikud , samblad , turvas

    Mõisted

    Sisukord

    • Metsa kasvukohatüübid
    • Metsa kasvukohatüüpi
    • Kasvukohatüüp määratakse
    • Loometsad
    • Leesikaloo (II) kkt
    • Sambla-samblikurinne on katkendlik
    • Kastikuloo (kl)
    • Kh') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad
    • III-IV
    • Põhja-Eestis
    • Nõmmemetsad
    • Sambliku kasvukohatüüp (sm)
    • IV-Va
    • tavaliselt puudub
    • Kuivad ja
    • Põhja- ja Loode-Eestis
    • Kanarbiku kkt (kn)
    • toitainetevaestel liivadel asuv kuiv kkt
    • liigivaene; rohkesti kanarbikku
    • Põhja
    • Eestis, saartel
    • Palumetsad
    • Pohla (ph) kkt
    • Mustika (ms) kkt
    • Laanemetsad
    • Jänesekapsa kkt (jk)
    • Sinilille (sl) kkt
    • Salumetsad
    • Naadi kkt (nd)
    • Sõnajala (sj) kkt
    • Soovikumetsad
    • Osja (os) kkt
    • Tarna (tr) kkt
    • Angervaksa (an) kkt
    • Sinika (sn) kkt
    • Karusambla (kr) kkt
    • SOOMETSAD
    • Samblasoometsad
    • Siirdesoo (ss) kkt
    • Raba (rb) kkt
    • Kõdusoometsad
    • Mustika kõdusoo (mks)
    • Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks)
    • Metsakuivendus
    • Metsatakseerimine
    • Trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad
    • Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu
    • Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused
    • Arenguklass
    • S selguseta ala
    • N noorendik
    • L latimets
    • K keskealine mets
    • V valmiv mets
    • Metsamaterjalide mahu määramine
    • Ümarmaterjalid
    • Virnmaterjalid
    • Saematerjalid

    Teemad

    • tunnuste kompleksi
    • Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised
    • tüübirühmadeks
    • Loometsad
    • Palumetsad
    • Laanemetsad
    • Salumetsad
    • Soovikumetsad
    • rabastuvad metsad
    • Rohusoometsad
    • Lodu (ld) kkt
    • Madalsoo (mds) kkt
    • Madalsoomuldade viljakus on suht suur, kuid selle ära
    • kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon
    • Samblasoometsad
    • Kõdusoometsad
    • Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu
    • haara sisse
    • geomeetrilisel põhimõttel töötavad
    • kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga
    • kvartaliteks
    • Puistuks
    • metsamaa
    • Arenguklass
    • arenguklassid
    • A lage ala
    • S selguseta ala
    • N noorendik
    • L latimets
    • K keskealine mets
    • V valmiv mets
    • Y küps mets
    • Ümarmaterjalid
    • Virnmaterjalid
    • Saematerjalid

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    24
    odt
    Metsaökoloogia ja majandus
    18
    doc
    Metsaökoloogia ja majandamine II Test
    34
    doc
    Metsaükoloogia ja majandamine I Test
    65
    pdf
    Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
    17
    doc
    Materjalid metsanduseks
    67
    doc
    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
    82
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    32
    doc
    Metsaökoloogia ja majandamine III Test





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !